2-22-8704/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-8704

Tsiviilasi

Helimand Haldus OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik Helimand Haldus OÜ (registrikood 12085964,

asukoht Estonia pst 1, 10143 Tallinn) seaduslik esindaja X

(isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxx)

Ajutine

pankrotihaldur

Andres

Tootsman

(asukoht

Roseni

7,

10111

Tallinn,

e-post:

andres.tootsman@haldur.just.ee, tel: +372 5018 178)

Kohtumääruse resolutsioon

1. Kuulutada välja Helimand Haldus OÜ (registrikood 12085964) pankrot 26. augustil 2022 kell

15.00.

2. Nimetada Helimand Haldus OÜ pankrotihalduriks Andres Tootsman.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 20. september 2022 algusega kell 12.00

Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.

4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja

jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama

sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate

üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2

kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Kohustada Helimand Haldus OÜ juhatuse liiget X (isikukood xxxxxxxxxxx) kohtus vandega

kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 20.

septembril 2022 kell 12.00. Kui viidatud isik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada

sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

7. Menetluskulud ja ajutise halduri tasu jätta võlgniku Helimand Haldus OÜ kanda.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman tasuks 1 000 eurot.

9. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 654 eurot. Väljamakse teostada

OÜ Pankrotivara arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX

10. Määrus saata resolutsiooni punkti 9 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

11. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu Maakohtu

registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse

Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse

läbivaatamisel esindada.

Asjaolud

1. Helimand Haldus OÜ esitas 10.06.2022 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus

võttis

pankrotiavalduse

28.06.2022

kohtumäärusega

menetlusse,

nimetas

ajutiseks

pankrotihalduriks Andres Tootsman’i ning andis võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile aega

kuni 25.07.2022, et soovi korral esitada taotlus pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungil.

Vastavat taotlust kohtule esitatud ei ole.

2. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

10.06.2022 esitatud võlgniku pankrotiavaldusest nähtub, et tegevusvaldkonnaks oli ehitus;

ootamatute hinnatõusude tõttu muutusid kõik lepingud kahjumlikeks; hinnatõusud olid seotud

sõjaga Ukrainas; lepingupartnerid ei olnud nõus hindasid muutma; tekkinud kahjumi katmiseks

puuduvad vahendid ja võimalused; majandustegevuse jätkamiseks otsiti võimalusi pikalt;

juhatus otsustas tegevuse lõpetada 2022. aasta maikuus; puudub vara, mille arvelt täita

kohustusi; võlgasid on 58 võlausaldaja ees kokku 610 106,55 eurot.

Bilansis on käibevarana nõudeid summas 88 445 eurot, sellest 82 840 eurot bilansireal „Ostjate

tasumata summad“ ning 4 464 eurot real „Muud nõuded“. Vastuses ajutise halduri teabenõudele

teatas võlgnik, et nende nõuete sissenõudmine ei ole tõenäoline, kuna Merko Ehitus Eesti AS on

esitanud suure vastunõude. LHV Panga arvelduskonto jääki 197 eurot ei saa lugeda

arvestatavaks varaks. Tänase seisuga puuduvad andmed, et võlgnikul oleks mingisugustki muud

vara, sealhulgas puuduvad võlgnikul kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid

ning puuduvad sõidukid. Järeldus: võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa.

Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud varade/võlgade nimekirjas oli võlgade suuruseks näidatud

58 võlausaldaja ees kokku 610 106,55 eurot. Bilansis seisuga 30.06.2022 on võlgade

kogusummaks 746 972 eurot, sealhulgas 29 215 eurot ostjate ettemaksed; 641 748 eurot võlad

tarnijatele ja 55 785 eurot võlad töötajatele. Lisaks kajastub bilansis ka maksuvõlg, kuid Maksu-

ja Tolliameti võlapäring seda veel ei näita. Swedbank AS vastusest nähtuv laenujääk 63 833

eurot on Swedbank selgituse kohaselt käenduslepingust tulenev tingimuslik nõue, kuid nõue

puudub. Lisaks nõuab AS Merko Ehitus Eesti võlgnikult 293 820,89 euro suurust leppetrahvi

ning 49 500 euro tagastamist. Seega võib võlgade kogusumma olla 1 090 292 eurot.

Võlgniku kontode väljavõtetelt nähtub, et nende kontode kasutamine ainuüksi vaadeldaval

perioodil oli suhteliselt kaootiline ja meelevaldne – on tehtud väga palju erinevaid edasi-tagasi

rahaliigutamisi võlgniku enda erinevate kontode ja ka Yi vahel. Esmane järeldus on, et kogu

võlgniku majandustegevusest tekkiv raha laekus väikeses osas LHV Pank kontole ja põhiliselt

Swedbank kontole nr XXXXXXXXXXXX, millelt kanti see edasi võlgniku teistele kontodele

(XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX), millistelt tehti omakorda palju erinevaid

väljamakseid, milliste seotus võlgniku majandustegevusega jäi hetkel arusaamatuks.

Tänase seisuga puudub võlgnikul majandustegevus ja vara ning netovara suurus ei vasta

äriseadustiku nõuetele, mis ÄS § 136 kohaselt on vähemalt 2 500 eurot. Netovara väärtuse

languse korral alla selle miinimumsuuruse on ettevõte püsivalt maksevõimetu.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest täitmata kohustusi on üle 746 972

euro; puudub arvestatav vara; seega ei ole netovara väärtus vastavuses äriseadustiku nõuetega;

puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, sest majandustegevus on

lõppenud ja selle jätkamiseks puudub kavatsus, äriplaan ja raha; võlgnik tunnistab oma alalist

maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse - PankrS

§ 31 lg 4.

Seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või

raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kuid on palju küsitavusi toimingute osas, mis nähtuvad

võlgniku pangakontode väljavõtetelt. Maksejõuetuse konkreetsed põhjused selguvad menetluse

edasises käigus, kui võlausaldajad on nõustunud kandma menetluse jätkamise kulusid.

PankrS §§-s 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta

konkreetsed andmed seni puuduvad. Kuid pole välistatud kahjunõude esitamine juhatuse

varasema liikme vastu tulenevalt tema poolt ettevõtte arvelduskontodel oleva raha kasutamisest

ettevõtte majandustegevusega ilmselt mitteseotud kulutusteks.

Kohtumääruse põhjenduse

3. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Helimand Haldus

OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i, kes on andnud selleks

vastava nõusoleku.

4. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis,

kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks.

5. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine

ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on

võlgnikul kohustusi vähemalt summas 746 972 eurot, kuid vara vaid 197 eurot. Pankrotivara

moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur

ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise selgeid võimalusi. Võlgnik on käesoleva

seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui

võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub ajutise halduri järeldusega ning kokkuvõtvalt

kinnitavad seda asjas kogutud tõendid ja teave.

6. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks,

määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus on teinud 01.08.2022

ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele

isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 7 000 eurot hiljemalt

15.08.2022. Võlausaldaja Rudus AS on tasunud kohtu deposiitkontole 7 000 eurot.

7. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut

vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, võlgniku juhatuse

liiget tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või

teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel kohustatud isikut trahvida, kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

8. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt

pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise

asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete

täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise

halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste

hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur

kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on

ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse §

29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude

lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb.

9. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 800 eurot. Ajutine haldur on

aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 18 tundi järgnevalt:

• menetluse materjalidega tutvumine 2 tundi

• vajalikud päringud (sh äriregister, liiklusregister, finantsasutused, Kohtutäiturite ja

Pankrotihalduride Koda, kinnistusraamat, rahvastikuregister, EMTA, Google jne) 2

tundi

• suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega 2 tundi

• võlgniku arvelduskontode analüüs 4 tundi

• kogutud dokumentide ja muu materjali analüüs 4 tundi

• ajutise halduri aruande koostamine kohtule 2 tundi

• digitaalse menetlustoimiku avamine, dokumentatsiooni salvestamine/haldamine 2 tundi

Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi, leiab,

et nimetatud ajakulu ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei saanud eeltoodud toimingute

tegemiseks ajutisel halduril kuluda rohkem kui 10 tundi.

Halduri tunnitasu 100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse.

Seega määrab kohus halduri põhjendatud tasuks 1 000 eurot (10 x 100).

10. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu summas 197 hüvitada pankrotivara arvelt, 600 eurot

riigilt menetlusabi korras ning ülejäänud osas solidaarselt välja mõista võlgniku praeguselt ja

endiselt juhatuse liikmelt.

11. Kohus leiab, et ajutise halduri tasust 197 eurot tuleb hüvitada pankrotivara arvelt.

12. Kohus ei pea põhjendatuks mõista välja ajutise halduri tasu võlgniku praeguselt ja endiselt

juhatuse liikmelt, kuivõrd ajutine haldur ei ole vastavat taotlust põhistanud.

13. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171

lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui

on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ Kuupalga

alammäär on käesoleval hetkel 654 eurot.

Kuivõrd võlgnikul vara puudub, määrab kohus ajutise halduri tasu hüvitada riigi vahenditest

summas 654 eurot (ilma käibemaksuta).

14. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik