1-21-7376/33 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-21-7376

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. august 2022. a, Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver, Viivi Kalme

Kriminaalasja number

1-21-7376 (20278001183)

Kriminaalasi

Aivar Kängsepa süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli

Hinto

Süüdistatav

AIVAR KÄNGSEPP

Isikukood:

36509162726;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkodakond

sus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus:

keskeriharidus; töökoht: töötu.

Tõkend: puudub

Kaitsja

Vandeadvokaat Anu Vilt

Kohtuistungi toimumise aeg 4. veebruar ja 20. juuni 2022. a

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Aivar Kängsepp KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista KrMS § 306 lg 1 p 61

alusel karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda vangistuse kandmise aja alguseks Aivar Kängsepa

vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Aivar Kängsepale teatise selle kohta, mis ajaks

ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks

vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3.

3. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Aivar Kängsepalt ära sõiduki juhtimise õigus 1 (üheks)

aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise

otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma

juhiloa Maanteeametile. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise

kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

4. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel mõista Aivar Kängsepalt välja riigituludesse menetluskulud

osaliselt, s.o sundraha summas 600 eurot.

5. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb Aivar Kängsepal tasuda ühe aasta

jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank)

või

EE401700017002872300

(Luminor

Bank

AS).

Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99922700025584. Selgitusse tuleb märkida „1-21-7376,

menetluskulud, Aivar Kängsepp“.

6. Jätta sundraha summas 381 eurot Aivar Kängsepalt välja mõistmata ning määratud

kaitsjale määratud tasu summas 1266 eurot, tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstav

summa 39,08 eurot ja sundtoomise kulu summas 24,70 jätta riigi kanda.

7. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja

suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Aivar Kängseppa süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.07.2020 kella 18:00 paiku Jõgeva

maakonnas Mustvee vallas Mustvee linnas Tartu tn 3 juures mootorsõidukit Ford Mondeo

registreerimisnumbriga XXXXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas

õhus oli 1,09 mg/l kohta. Aivar Kängsepal on kehtiv karistus samasuguse teo eest - 06.09.2018

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr 1-18-5650. Aivar Kängsepp rikkus liiklusseaduse

§ 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille

kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris

väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega pani Aivar Kängsepp

süüdistuse kohaselt toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki

juhtimise joobeseisundis korduvalt.

2. Prokurör kohtuvaidlustes palus Aivar Kängsepp süüdi tunnistada ja karistada.

3. Aivar Kängsepa kaitsja leidis, et tegu ei ole tõendatud ja palus teha õigeksmõistev otsus.

Esiteks ei ole kaitsja arvates tõendatud, et Aivar Kängsepp oli juhtimise hetkel alkoholijoobes.

Roolist teda ei tabatud ja ei ole kindel, millal täpselt tema kaitsealune alkoholi tarbis. Teiseks

seab kaitsja kahtluse alla tõendusliku alkomeetri kasutamise, täpsemalt ei ole kaitsja jaoks

arusaadav, millal ikkagi täpselt seda kasutati ja kas selle näit on usaldusväärne.

4. Kohus peab vajalikuks esmalt märkida, et süüdistus ei ole täpne ega anna edasi sündmusi,

mis tegelikult aset leidsid. Nii jääb süüdistuse tekstist mulje, justkui tabati Aivar Kängsepp

autoroolist 22.07.2020 kella 18 paiku ja mõõdeti tema väljahingatavas õhus oleva alkoholi

hulka. Tegelikult see nii ei olnud. Aivar Kängsepp juhtis küll süüdistuses nimetatud autot, tegi

aga sellega süüdistuses nimetatud ajal ja kohas avarii ning alkoholisisaldust tema hingeõhus

mõõdeti alles ligi poolteist tundi hiljem, so kella poole kaheksa ajal õhtul. Seetõttu ongi vaidlus

tõusetunud ennekõike sellest, kas Aivar Kängsepp oli juhtimise hetkel alkoholijoobes ja kas

alkoholikogust mõõdeti õigesti.

5. Kohus on veendunud, et 22.07.2020 kell 19.30 oli Aivar Kängsepa väljahingatavas õhus

alkoholi 1,09 mg/l ja et seda mõõtetulemust saab uskuda. Ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust,

miks pidanuksid politseiametnikud Aivar Kängsepa mõõtetulemust mingil põhjusel

manipuleerima. Vaidlus tõusetus täpsemalt sellest, et tõendusliku alkomeetri väljatrükile on

tehtud käsikirjaline parandus – väljatrükile on alkomeeter trükkinud mõõtmise alguskellaajaks

„18.24 T“, kuid siis on sinna tehtud parandus ja märgitud käsikirjas mõõtmise kellaajaks „19“.

6. Aivar Kängsepa alkoholijoovet kontrollis 22.07.2020 Vilmar Müür. Ta käis kohtus tunnistusi

andmas ning selgitas, et pärast kontrolli teostamist ning väljatrüki tegemist märkas ta, et

tõendusliku alkomeetri väljatrükil on kellaaeg tund aega varasem, kui tegelik kontrolli

teostamise aeg. Alkomeeter oli seadistatud talveajale. Seetõttu tegi ta ka väljatrükile

käsikirjalise paranduse. Muus osas selgitas tunnistaja, et süüdistatav Aivar Kängsepp oli

vabatahtlikult nõus alkomeetrisse puhuma ja et mingeid pretensioone tal toimingu kohta ei

olnud.

7. Mingil põhjusel pidas prokurör augustis 2021, so ligikaudu aasta pärast tegu, vajalikuks

pöörata sellele väljatrüki parandusele rohkem tähelepanu ja nii sai ta politseist oma

järelepärimisele vastuse. Vastuses selgitatakse veenvalt, et see, kas tõenduslikul alkomeetril on

kell talveajas või suveajas, ei muuda tõendusliku alkomeetri mõõtetulemust.

8. Seega, nagu juba tõdetud, ei ole mingit veenvat põhjust uskumaks, et 22.07.2020 kell 19.24-

19.30 läbi viidud alkoholisisalduse mõõtmine Aivar Kängsepa väljahingatavas õhus oleks

manipuleeritud ja see mõõtetulemus oleks kahtluse all.

9. Selleks, et väljahingatavas õhus oleks alkoholi 1,09 mg/l kohta, peaks keskmise kehakaaluga

mees (70-90 kg) olema vahetult enne mõõtmist ära joonud ligikaudu 0,5 liitrise pudeli viina või

3-4 liitrit tavalist õlut (selles saab igaüks hõlpsasti veenduda, kui kasutada arvutamisel

Widmarki valemit, mida kasutavad ka eksperdid oma eksperthinnangute andmisel,

https://www.liikluskasvatus.ee/et/taiskasvanule/2/soidukijuht-ja-soitja/joobes-juhtimine). Ehk

siis, kui Aivar Kängsepal mõõdeti alkoholisisaldust 22.07.2020 kell 19.24, siis tuleb tuvastada,

millal täpselt ta nii suure alkoholikoguse ära jõi, mis sisuliselt vastab ühele pooleliitrilisele

pudelile viinale või 3 liitrile lahjale õlule.

10. Liikudes ajas tagasi, st alates kella 19.24st, siis on tuvastatav, et ajavahemikul 19.24 kuni

umbes 18.40 viibis Aivar Kängsepp politseibussi kongis. Patrullpolitsei teenistuslehele kantud

andmete kohaselt sai patrull 18.23 väljakutse Mxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Konsumi parklasse (kauplus xxxx). Sündmuskohale jõuti kell 18.34. Patrullpolitseinik

xxxxxxxxxxxx kohtus antud ütluste kohaselt Aivar Kängseppa sel hetkel sündmuskohal ei

olnud, ta jõudis sinna paar minutit hiljem. Sündmuskohale jõudes üritas Aivar Kängsepp võtta

autost õllepurki ja seda avada. Pärast seda, kui xxxxxxxxxxx püüdis teda takistada, muutus

Aivar Kängsepp agressiivseks ning ta paigutati politseibussi kongi. Arusaadavalt saab teha

loetletud faktidest ammendava järelduse, et ajavahemikul 18.40 – 19.24 Aivar Kängsepp

alkoholi tarbida ei saanud.

11. Järgnevalt vajab analüüsimist ajavahemik 18.40 – 18 paiku, nii nagu on kirjas süüdistuses.

12. 22.07.2020 õhtul kella kuue paiku istusxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx parklas

parkivas autos tunnistaja xxxxxxxxxxxx. Hetkel, kui ta otsustas autost väljuda, nägi ta, kuidas

sõitis mingi auto tühjale parkimiskohale, mis tunnistaja parkimiskoha vastas oli. Ta nägi, kuidas

auto sõitis, ei peatunud ning põrkus autoga, mis seisis vastas parkimiskohal. Seejärel avanesid

auto uksed ja juhipoolsest uksest kukkus välja inimene. „Ta oli autojuht. Ma nägin, kuidas ta

sõitis ja kuidas ta kukkus välja juhi kohalt. Avas ukse ja kukkus asfaldile.“.

13. Edasi kirjeldas tunnistaja kohtus, kuidas talle tundus, et sellel inimesel äkki ei ole tervisega

kõik hästi, vahel juhtub. Aga siis ta tõusis püsti ja hakkas poe poole liikuma, ta kõnnak oli

vaaruv. Tunnistaja järgnes autojuhile ja tema kaaslasele poodi ja nägi kaupa, mis neil oli - nad

võtsid alkoholikaupa. Tunnistaja üritas jälgida, et kui inimene teeb avarii, et tal on äkki halb

olla. Küll aga, kui inimene ostis alkoholi, siis pole südame ega tervisega probleeme, et on

võimalk, et oli alkoholijoobes rooli taga. Tunnistaja mäletas kohtus sedagi, et autojuht ja

kaaslane ostsid õlut ja viina. Talle tundus, et juht on ebakaine ja see on ohtlik, sest suvel liigub

palju lapsi ringi ratastega – tunnistajal endal on kaks last. „Mulle tundus, et sellises seisus võib

ta ohtlik olla, et teeb uue avarii.“ Tunnistaja lahkus poest ja läks auto juurde ja seal nägi selle

auto perenaist, kellele avarii tehti. „See naine seisis oma auto juures koos lastega, nägi avariid

ja oli šokis. Astusin juurde ja ütlesin, et nägin, kes avarii tegi. Ta palus mu telefoninumbri, siis

istusin autosse ja sõitsin ära.“

14. Kell 18.20 selsamal süüdistuses märgitud juulikuu päeval saab kõne Häirekeskus, helistab

vahetusevanem xxxxxxxxxxxxxxxxx. Talle kaebas klient, kes nägi, kuidas kaks alkoholijoobes

meest tulid poodi ja sõitsid parklas ühele autole otsa. Mõni hetk hiljem ulatab xxxxxxx

vahetusevanem telefoni xxxxxxxxxxxxxxx, inimesele, kelle autole otsa sõideti. Häirekeskuse

ametnik soovib üles märkida ka kannatanu andmed. Kõne käigus väljendab XXXXX xxxx

häirekeskuse ametnikule, et tal on tunne, et nad on täielikult purjus, need kes talle autoga sisse

sõitsid. Mõni hetk hiljem lisab ta, et mehed tulid poest välja ja üks pani jooksu: „Ma arvan see

kes roolis…Nad.. kes poest praegu välja tuli see on nüüd … Aga juht pani praegu jooksu. /…/

Nad on jumalast purjus teate. Ta paneb praegu minema siit. /…/ Sinepikollane pruuni selline

särgiga meesterahvas. Ta läheb ranna poole. /…/ Teksapüksid ja beežikas särk. Jumalast

purjus on see juht. Ja ja kaasreisijad on ka purjus. /…/ Jumalast purjus. /…/ Aga juht on

jumalast joobes. “.

15. XXXXX xxxx käis kohtus tunnistusi andmas ja tundis selles mehes, keda ta Häirekeskuse

töötajale kui juhti kirjeldas, ära süüdistatava Aivar Kängsepa. Veel mäletas ta seda, et Aivar

Kängsepp köitis tema tähelepanu juba sel hetkel, kui ta sisenes koos oma kaaslasega Mustvee

xxxxxxxxxx. Nad mõlemad olid tunnistaja sõnul purjus juba poodi sisenedes. Alles pärast

kauplusest väljumist sai tunnistaja aru, et see sama purjus mees oli vahepeal sõitnud otsa tema

autole. Kui tunnistaja oli parklas ja vaatas, millised on tema auto vigastused, nägi ta, kuidas

Aivar Kängsepp ja kaaslane tulid poest välja. Kaaslane (vanem meesterahvas tunnistaja sõnul)

istus autosse kõrvalistmele, kuid Aivar Kängsepp kõndis neist mööda ja läks ranna poole.

Tunnistaja sõnul oli ta ära 3-5 minutit. Vahepeal jõudis kohale ka politsei. Kui Aivar Kängsepp

tagasi tuli, muutus ta agressiivseks, eitas kõike. „Et tema pole alkoholi tarbinud, et tema pole

roolis olnud. Ma ei mäleta neid sõnu, aga ta hakkas politseiga vaidlema.“

16. Punktides 12-15 tuvastatud asjaolude pinnalt saab järeldada, et ajavahemikus 18 (parklasse

sõitmine) kuni umbes 18.40 (politseibussi kongi panemine) oli võimalik Aivar Kängsepal

alkoholi tarbida vaid nende 3-5 minuti jooksul, mil ta tunnistajate vaateväljas ei olnud.

Ülejäänud ajal ei näinud keegi teda midagi joomas ja kui ta seda ka üritas, takistas teda selles

politseiametnik.

17. Kõiki asjaolusid arvesse võttes ei saa seda võimalust, et süüdistatav selle 3-5 minuti jooksul

alkoholi tarbis, tõsikindlalt ei eitada ega ka jaatada. Küll aga saab eluliselt usutavaks pidada

seda, et alkoholikogus, mille Aivar Kängsepp võis ära juua, ei saanud olla suur. Ainuke info,

mis selle aja kohta on asjas kogutud, on Aivar Kängsepa enda kohtus antud ütlused. Neid aga

uskuda ei saa. Nõustuda võib kaitsjaga selles, et Aivar Kängsepp lihtsalt ei mäleta kahe aasta

taguseid sündmuseid, kuid nii võiks siis inimene ka otse välja öelda, et ta ei mäleta. Ei ole tarvis

hakata kohtusaalis midagi välja mõtlema, mis ülejäänud tõendipagasiga ei haaku.

18. Aivar Kängsepa sõnul oli ta autot juhtides kaine. Pärast seda, kui ta tuli poest välja ja sai

aru, et on avarii pärast vahele jäänud, istus ta oma sõnul autosse ja jõi kaaslasega viina. Pärast

seda võttis paar õlut ja läks randa. Need ütlused ei sobitu tunnistaja XXXXX xxxx ütlusega ega

ka Häirekeskusesse tehtud kõnest kuulduga. Mõlemad tõendid kinnitavad, et Aivar Kängsepp

autosse ei istunud, vaid läks poest väljudes otsejoones randa. Seega, mingit viinavõtmist autos

ei toimunud.

19. Paarist õllest mille süüdistatav väidetaval randa kaasa võttis (süüdistatava sõnul 4,2-4,5

kraadi) 1,09 mg/l kohta joovet ei teki 30-40 minuti jooksul. See ei ole lihtsalt võimalik, ära

tulnuks juua 3-4 liitrit õlut. Usutav ei ole seegi, et Aivar Kängsepp 3-5 minuti jooksul pudeli

viina ära jõi. See oleks tal meeles ja pealegi väitis ta, et jõi viina autos.

20. Eeltoodut arvesse võttes on kohtu jaoks veenvalt tuvastatav see, et Aivar Kängsepp oli

purjus juba autot jutides ja poe parklas avariid tehes. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx sõnul oli Aivar

Kängsepp autot juhtides purjus. Tunnistaja XXXXX xxxx sõnul oli Aivar Kängsepp poodi

sisenedes purjus. Nende inimeste tunnistustes ei ole põhjust kahelda ega ka selles, millise

hinnangu nad Aivar Kängsepa seisundile andsid. Seega saab koostoimes tõendusliku alkomeetri

väljatrükiga lugeda tuvastatuks, et Aivar Kängsepal pidi 22.07.2020 kella 18 paiku, mil ta autot

juhtis, olema alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus rohkem kui 0,75 mg/l kohta –

tunnistajad nägid teda joobes, aega suure koguse alkoholi tarvitamiseks pärast sõitmist ja enne

puhumist ei olnud. Järelikult pidi ta olema joonud enne sõitmist ja pidi olema teinud seda palju.

21. Kohus möönab, et KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlus süüdistatava

süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda

siiski seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemisel aluseks võtta süüdistatava jaoks

soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad

toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja

haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii

ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.11.2019. a otsus nr 1-18-86, p 58 koos viidatud

praktikaga).

22. Järelikult ei tõstata mitte igasugune kaitseversioon põhjendatud kahtlusi isiku süüs, vaid see

kaitseversioon peab olema usutav ja haakuma teiste tõenditega. Käesoleval juhul ei haaku

kaitseversioon teiste tõenditega, sisaldab vastuolusid, mida Aivar Kängsepp veenvalt selgitada

ei suutnud, ning lõpuks ei ole Aivar Kängsepa versioon toimunust ka eluliselt usutav. Seetõttu

jätab kohus Aivar Kängsepa ebausaldusväärsed ütlused viina ja õlle joomise kohta

tõendikogumist välja.

23. Aivar Kängsepp on juhtinud mootorsõidukit korduvalt joobeseisundis, täites sellega KarS

§ 424 lg 2 objektiivse koosseisu. Süüdistatav pani teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2

tähenduses, sest teadlikult alkoholi tarvitanuna autot juhtima asudes seadis ta süüteokoosseisu

teostamise oma eesmärgiks. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Aivar

Kängsepp tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi.

24. KarS § 424 lg 2 järgi karistatakse isikut kuni nelja-aastase vangistusega. Prokurör taotles

mõista Aivar Kängsepale karistuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust, lisaks võtta KarS § 50

lg 1 p 1 alusel ära juhtimisõigus üheks aastaks ja kuueks kuuks.

25. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

26. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nr

03.04.2020. a otsus 1-18-2232, p 71).

27. Mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest mõistetava sanktsiooni keskmine määr on

kaks aastat vangistust. Kohtu hinnangul ei esine Aivar Kängsepa puhul ei karistust

kergendavaid ega ka karistust raskendavaid asjaolusid tähenduses.

28. Toimepandud tegu hinnates tuleb eelkõige arvestada joobe suurust ja sõitmise asjaolusid.

Aivar Kängsepal mõõdeti joove 1,09 mg/l väljahingatavas õhus (auto juhtimisest ligikaudu

poolteist tundi hiljem, st joove oli juhtimise hetkel veelgi suurem), mis on oluliselt üle

kriminaalse joobe piirmäära 0,75 mg/l. Ta juhtis autot tigeda liiklusega kaupluse juures parklas.

Kaupluse parklas liigub ilmselgelt teisi autosid ja ka jalakäijaid, mistõttu võib joobeseisundis

juht olla eriti ohtlik.

29. Aivar Kängseppa on ka varem KarS § 424 lg 2 järgi karistatud. Tartu Maakohtu 06.09.2018

otsusega mõisteti talle karistuseks üks aasta vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 357 tunni

üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati Aivar Kängsepp ka

kriminaalhooldusele. Kriminaalhoolduse nõudeid ta ei täitnud ning karistus pöörati täitmisele.

Karistuse kandmiselt vabanes ta 14.10.2019. Uue samasuguse kuriteo toimepanemine näitab

selgelt, et varasem karistus ei ole olnud piisavalt efektiivne. Seetõttu peab käesolevalt mõistetav

karistus olema eelmisest karmim.

30. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud mõista Aivar Kängsepale karistuseks

kaks aastat vangistust, s.o sanktsiooni keskmises määras. Kuna üldkasulik töö, mida võib

pidada kõige rangemaks alternatiiviks reaalsele vangistusele, ei ole Aivar Kängseppa

distsiplineerinud, tuleb tal praegu mõistetavat karistust kanda vangistuses.

31. Mõistetud karistust tuleb aga KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel vähendada. Kohtuvaidlustes

tõstatas kaitsja küsimuse, et kriminaalasja ei ole menetletud mõistliku aja jooksul ja selle

kriitikaga tuleb nõustuda. Kohus luges tuvastatuks, et Aivar Kängsepp pani teo toime

22.07.2020. Kohtusse jõudis süüdistusakt aga alles 28.10.2021. Kohtule ei ole viivituste

põhjused teada. Kohtuvaidlustes palus kohus prokuröril selgitada viivituste tagamaid, kuid

prokurör seda ei teinud. Seega tuleb lugeda viivitused kohtueelses menetluses ebamõistlikuks.

Tegemist on lihtsa asjaga ja varakult pidanuks selge olema asja lahendamise perspektiiv

kohtueelses menetluses. Arusaadavalt arvestab kohus ka Aivar Kängsepa põhjustatud viivitusi

kohtumenetluses ning leiab, et ära kandmisele kuuluvaks karistuseks on kaheksa kuud

vangistust.

32. KarS § 424 lg 4 p 1 lähtudes tuleb Aivar Kängsepalt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena

ära võtta sõiduki juhtimise õigus. Kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades nõustub kohus

prokuröri ettepanekuga võtta süüdistatavalt juhtimisõigus ära üheks aastaks ja kuueks kuuks.

Kohus on veendunud, et mõistetud põhikaristus ei ole piisav Aivar Kängsepast tuleneva ohu

tõrjumiseks ja kuivõrd lisakaristus oma kahetisest iseloomust tulenevalt ongi ennekõike ohu

hinnangu tulemus, tuleb seda rakendada. Ühtlasi on kohus arvamusel, et mõistliku menetlusaja

rikkumisele reageerimine ammendub põhikaristuse vähendamises ega ulatu lisakaristuseni.

Seega seab kohus praegusel juhul ühiskonna huvid kõrgemale Aivar Kängsepa huvidest, ehk

siis üldpreventsioon prevaleerib ja kohus ei usu, et see karistuse suurus väljub süü suuruse

piiridest.

33. Kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaat Häirekeskuse kõne salvestisega. KrMS § 126 lg 3

p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse

jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus

menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus jätab nimetatud CD-plaadi

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

34. Käesolevas kriminaalasjas on menetluse kuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis

vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 981 eurot, määratud kaitsjale määratud tasud (KrMS § 175 lg

1 p 4) summas 1266 eurot, tunnistajale makstud summa 39,80 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 2) ja

sundtoomise kulu summas 24,70 eurot (KrMS § 176 lg 1 p 2). Kokku on käesolevas asjas

menetluskulud 2311,50 eurot.

35. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates

arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi

kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

36. Aivar Kängsepp elatus juhutöödest ja ema pensionist. Võttes lisaks eeltoodule arvesse

sedagi, et Aivar Kängsepal tuleb asuda kandma karistust vanglas, kus sissetuleku teenimine on

raskendatud, on põhjendatud jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.

37. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 381 välja mõistmata ja menetluskulud riigi

kanda. Aivar Kängsepalt tuleb mõista välja sundraha summas 600 eurot. Väljamõistmisele

kuuluv menetluskulu määrata tasumisele ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

Kohtunik

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

24. jaanuaril 2023

Kriminaalasja number

1-21-7376

Kohtukoosseis

Kriminaalasi

Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik

Aivar Kängsepa (Kängsepp) süüdistuses KarS § 424 lg

2 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 3. augusti 2022. a otsus

Apellatsiooni esitajad

− Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör

Anneli Hinto

− Aivar Kängsepa kaitsja vandeadvokaat Anu

Vilt

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

süüdistatav Aivar Kängsepp, isikukood 36509162726,

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

töökoht – töötu, tõkendit ei ole kohaldatud

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 3. augusti 2022. a otsus osaliselt, s.o Aivar Kängsepale

mõistetud põhi osas, mõistliku menetlusaja ületamise tõttu karistuse vähendamise

osas ning Aivar Kängsepalt riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude osas, ning

teha selles osas uus otsus.

2. Mõista Aivar Kängsepale KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm)

kuud vangistust.

3. Muuta Tartu Maakohtu 3. augusti 2022. a otsuse põhiosa ja jätta selle punktist 32

välja lause: „Kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades nõustub kohus

prokuröri ettepanekuga võtta süüdistatavalt juhtimisõigus ära üheks aastaks ja

kuueks kuuks.“

4. Mõista

Aivar

Kängsepalt

lisaks

juba

väljamõistetud

sundraha

osale

menetluskuludena riigi kasuks välja sundtoomise kulu 24 (kakskümmend neli)

eurot 70 senti. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude summa on kokku 624

(kuussada kakskümmend neli) eurot 70 senti, mille tasumine toimub maakohtu

otsuse resolutiivosa p-s 5 sätestatud tingimustel.

5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

6. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.

7. Välja

maksta

riigieelarvest

Advokatuurile

eraldatud

vahendite

arvelt

Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 214 (kakssada neliteist) eurot 80 senti, sh

käibemaks 35 (kolmkümmend viis) eurot 80 senti, vandeadvokaat Anu Vildile

süüdistatav Aivar Kängsepale määratud korras kaitse teostamise eest

apellatsioonimenetluses.

8. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabi kulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur,

süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik

advokaadist esindaja vahendusel.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.