4-22-2591/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-22-2591

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2022. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-2591 Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

E.K kaebus PPA Lääne prefektuuri

Haapsalu PJ 13.07.2022. a rteoasjas nr otsusele vää

2570,22,000731, mille kohaselt karistati E.K

liiklusseaduse 224 lg 2

§ järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Menetlusosalised

Kaebuse esitaja E.K , isikukood XXX, elukoht

XXX Kaitsja Vitali Denikin, asukoht Keemia 4 Tallinn, epost: vitali@hugolegal.ee

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuur Haapsalu , asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, e-post: PJ laane@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. Jätta E.K kaebus rahuldamata ja PPA Lääne prefektuuri Haapsalu PJ 13.07.2022 rteoasjas nr 2570,22,000731 muutmata. otsus vää

2. 6-kuulise j . uhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumisest

3. E.K otsuse Vastavalt Liiklusseaduse § 127 peab 5 tööpäeva jooksul jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 4. Edastada kohtuotsus E.K-le, kaitsjale

ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

I Kaevatav otsus

PPA Lääne prefektuuri a väärteoasjas nr 2570,2 Haapsalu PJ 13.07.2022 otsuseg 2,000731

/väärteotoimik, edaspidi VTT tl 9/ järgmise rikkumise eest – karistati E.K

13.06.2022 kell 7.53 xxx isikuna, kelle , juhtis mootorsõidukit ühes liitris väljahingatavas

õhus oli alkoholisisaldus mitte vä õendusliku alkomeetri iksem kui 0,31 mg/l. T mõõtetulemus 0,36+-0,05 mg/l. Rikkus LS § 69 lg 3. Väärteo kvalifikatsioon § 224 lg liiklusseaduse (edaspidi ) LS 2.

4-22-2591

2 Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud LS § 224 E.K lg 2 6 kuuks. alusel juhtimisõiguse äravõtmisega

II Kaebus 28.07.2022 E.K kaebus /kohtutoimik, edaspidi KT tl saabus Pärnu Maakohtusse

2-6 /. Kaebuses taotletakse tühistada väärteootsus määratud karistuse osas, tühistada

juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks ja teha uus otsus, millega kohaldada põhikaristusena rahalist karistust.

III Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis /KT 15-17/, et tl rikkumine on tõendamist leidnud, jääb

otsuse juurde, määratud karistus on põhjendatud. Otsus tuleneb seadusest, tühistamiseks põhjust ei ole.

IV Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud 4 pöördel, 15, 17, /KT tl 26-27 /.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteopro / ja väärteootsuses /VTT tl tokollis /VTT tl 8 9/ olev teokirjeldus kattub.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas E.K on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris

järgmisi tõendeid: -indikaatorvahendi kasutamise protokoll 13.06.2022. a /VTT tl 3 /; -joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /VTT tl 3

pöördel/; - u alkomeetri kasutamise protokoll 13.6.2022 4, 5 tõenduslik . a ja väljatrükk /VTT tl /; - 21/; tõendusliku alkomeetri taatlustunnistus /KT tl -menetlusaluse isiku eoprotokollis /VTT tl 8/ omakäeline seletus väärt -tunnistaja A T 3.6.2022a /VTT tl 6/. ülekuulamise protokoll 1 Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et E.K

juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,31 mg. Sellega

E.K , rikkus LS § 69 lg 3 mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et E.K poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine lubatud alko

holi piirmäära ületades – täidab LS § 224 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.

Kaebuses on avaldatud, et E.K ei ole isegi saanud möönda mingisuguste

jääknähtude tekkimist. E.K on avaldanud /KT tl 9/, et hommikul ei osanud enesetunde põhjal arvata, et oleks vaja kontrollida, kas võib sõitma minna. Kontrollib alati kui on kahtlus.

Kohus leiab, et E.K ütlused selle kohta, kas ja millal ta alkoholi oli tarvitanud, on vastuolulised. Väärteoprotokolli on kirjutanud, et annab ütlusi hiljem kui jääknähte ei ole.

4-22-2591

3 Tunnistajale A T’ile on kohapeal avaldanud, et oli eelneval õhtul joonud 2 pokaali veini ja kella 10 ajal magama läinud.

Joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt oli E.K suust tunda alkoholilõhna, seda on avaldanud ka tunnistaja A T. Seega E.K on tunnistanud, et eelmisel õhtul tarvitas alkoholi, on tuvastatud silmade

punetus ja alkoholi lõhn suust. Arusaamatuks jääb E.K käitumine, kus ta, olles

eelmisel õhtul alkoholi tarvitanud, ei pidanud vajalikuks enne juhtima asumist oma

seisundit kontrollida. Kohus leiab, et E.K ei olnud kogutud tõendid kinnitavad, et peale õhtust alkoholi tarvitamist jõudnud seisundisse, mis lubas tal autot juhtida. Samas E.K

käitumises ega reaktsioonides häireid ei esinenud.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et ei teadnud mootorsõidukit E.K

juhtima asudes, et ta on seisundis, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Seega pani E.K

väärteo toime hooletusest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja

puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et E.K on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises , sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo süüdi toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist

leidnud, et E.K poolt toime

pandud tegu vastab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on karistuse mõistmine toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS § 224 lg 2 näeb ka 00 trahviühikut või sõiduki

ristusena ette rahatrahvi kuni 3 , aresti juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

K E.K aristamise alus on isiku süü – pani väärteo toime ettevaatamatuse kergemas

vormis, s.o hooletusest. E.K s, kus lubatud on mootorsõidukit juhtinud seisundi

alkoholi piirmäära ületamine oli LS § 224 lg 2 sätestatud miinimummäära lähedane.

E.K-le heidetakse E.K ette ühe liiklusnõude rikkumist. Kohus leiab, et süü on keskmisest väiksem. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri ja üldpreventiivse eesmärgiga - .

Kaebuses on rõhutatud, et E.K puuduvad liiklusalaste rikkumiste eest

väärteokaristused, tegemist on seaduskuuleka isikuga, seega puudub eripreventiivne vajadus põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmiseks.

Kohtule esitatud tõendid ei toeta kaebuses esitatud seisukohta, et E.K näol on

tegemist seaduskuuleka isikuga. Karistusregister /VTT tl 10-11 E.K on / näitab, et

Pärnu Maakohtu 11.10.2021 kohtuotsusega kriminaalkorras karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest (tegu toime pandud 9.10.2021), karistati vangistusega 4 kuud, millest oli kantud 3 päeva ja ärakandmata vangistusest vabastati KarS § 73 alusel 1-aastase katseajaga, lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

4-22-2591

4 29.12.2021 kohtuotsusega /VTT tl 12-13/ mõisteti E.K süüdi KarS § 329 järgi, kuna ta 25.11.2021 juhtis mootorsõidukit ajal kui tal oli kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud,

hoidudes sellega kõrvale täitmisel pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud e

karistuse täitmisest. Kuna tud kuritegu oli toime pandud katseajal, mõistis kohus nimeta E.K-le kohtuotsuste kogumis karistuseks vangistuse, millest oli ära kandmata 8 kuud

26 päeva, millise karistuse kohus asendas üldkasuliku tööga 266 tundi, mille tegemise tähtaeg on 1 aasta arvates kohtuotsuse jõust misest. Otsus jõustus 27.10.2021. u

Seega pani E.K käesoleva liiklussüüteo toime ajal kui ta kannab karistust m.h ka

mootorsõiduki joobeseisundi juhtimise eest. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega oli

E.K-le iaalprogramm pandud kohustuseks läbida sots , mille eesmärgiks süüdistuses

nimetatud või sellega seotud sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Kuigi eelmine

karistus ei ole kantud, t seni uleb tõdeda, et eelmine karistus ei ole eesmärki täitnud ja E.K on . jälle toime pannud liiklussüüteo Samas tuleb tõdeda, et seekord on tegemist väärteoga, s.t vähemohtliku õigusrikkumisega.

Kaebuses rõhutatakse korduvalt, et E.K on aru saanud oma teo tõsidusest ja selle võimalikes tagajärgedest, mi nõus t llele viitab ka see, et ta on tingimusteta kandma rahalist karistust, isegi siis kui seda tehakse enamas summas

kui keskmises määras. Kohus leiab, et asjaolu, et isik on nõus kandma rahalist karistust, ei näita tema arusaamist

oma teo tõsidusest. Isiku arusaamist ja väärtushinnanguid näitavad tema teod. E.K

puhul on tegemist isikuga, kes on lühikese perioodi jooksul toime pannud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja sel korral oli mootorsõidukit juhtides keelatud seisundis, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud. See näitab, et tegemist ei ole juhusüüteoga. Eelnev näitab, et E.K ei ole võimalik karis

tada rahatrahviga, sest E.K isikust

lähtuvalt on suur oht, et jätkab liiklusrikkumiste toimepanemist E.K . Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et see mõjutaks edaspidi õiguskuulekalt käituma. E.K

Kaebuses on välja toodud, et töökohustuste täitmiseks, juhiload on E.K-le vajalikud aiamaal käimiseks ning lähedaste ees võetud kohustuste täitmiseks. Kohus märgib, et eelnimetatud asjaolud olid E.K-le teada ja kuigi ta teadis, et tal on

juhiload vajalikud nii elatusvahendite teenimiseks, kui ka muude eraeluliste kohustuste

täitmiseks, ei mõjutanud see teda õiguskuulekalt käituma. Pigem on E.K seadnud oma huvid tähtsamaks kui õiguskuuleka käitumise, sest olles eelnevalt tarvitanud alkoholi

ja seejärel mootorsõidukit juhtima asudes mitte oma seisundit kontrollinud, pidi ta

arvestama võimalusega, et ta ei ole seisundis, milles võib mootorsõidukit juhtida.

E.K-le karistuse mõistmisel omab tähtsust ka karistuse üldpreventiivne eesmärk.

Mootorsõiduki juhtimist keelatud seisundis esineb hoolimata politsei järjepidevast

teavitustööst väga sageli. See näitab, et taaskord tuleb anda selge signaal, et mootorsõidukit juhtima asudes peab juht olema täiesti veendunud, et ta on seisundis, mis lubab mootorsõidukit juhtida.

Kohtuväline menetleja on E.K karistanud LS § 224 lg 2 järgi juhtimisõiguse

äravõtmisega 6 kuuks.

E.K , tegu on toime pandud hooletusest, E.K on süü on keskmisest väiksem

rikkunud ühte normi, karistust kergendavaks asjaoludeks on kahetsus /KT tl 9/, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. aristuse eri- Samas märgib kohus, et k ja üldpreventiivne eesmärk tingivad karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras.

Kohus ja karistuse

leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse liigi valinud õigesti määr tuleneb st. karistuse mõistmise aluste

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1 jätab kohus E.K kaebuse

rahuldamata ja politseijaoskonna 13.07.2022. a otsuse PPA Lääne prefektuuri Haapsalu väärteoasjas nr 2570,22,000731 muutmata.

4-22-2591

5 Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 2, § 69 lg 3, KarS § 56 lg 1, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik