2-20-2549/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-2549

Tsiviilasi

X avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu vastu

17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. märtsi 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Aleksei Smelov

Puudutatud isik Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu

(registrikood 80162053), lepinguline esindaja Dmitri

Štšerbin

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 27. juulil 2022 esitatud tõendid (MAV

Tehniks OÜ-ga sõlmitud leping, töövõtulepingud nr 17, 20, 22, 24, fotod valvurite

ametiruumist, seadmest, kaamerate teavitussiltidest, kaameravaatest 7. korrusele

ning politsei 1. jaanuari 2021. a, 12. oktoobri 2021. a ja 9. mai 2022. a päringud) ja

29. juulil 2022 esitatud tõendid (MAV Tehniks OÜ hinnapakkumine, kaamerate

seadistamise ja paigaldamise üleandmisakt ning kaamerate ja salvesti tehnilised

andmed).

2. Jätta Harju Maakohtu 8. märtsi 2022. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-

2549 muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.

3. Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega tuvastati Tallinn, Randla tn 15

korteriühistu 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsuse punkti 1, millega otsustati

kinnitada 2018. a majandusaasta aruanne, ning otsuse punkti 4 (protokollis 3),

millega otsustati kinnitada 2020. a majanduskava täies ulatuses, tühisus (maakohtu

määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3).

4. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda.

6. Mõista X-lt Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu kasuks ringkonnakohtus kantud

menetluskulude hüvitamiseks välja 616,50 eurot. Menetluskulude tasumisega

viivitamise korral tuleb X-l tasuda Tallinn, Randla tn 15 korteriühistule

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

2 (11)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 14. veebruaril 2020 (täpsustused 6. oktoobril 2021 ja 4. veebruaril 2022)

Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu)

17. detsembri 2019. a korteriomanike üldkoosoleku päevakorra p 5 kohta vastu võetud otsuse

kehtetuks tunnistamiseks ning päevakorra p-de 1, 2 ja osaliselt p 4 kohta vastu võetud otsuste

tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta

puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt toimus 17. detsembril 2019 korteriomanike üldkoosolek, kus osales koos

volikirjadega 40 korteriühistu liiget. Avalduse kohaselt võttis korteriomanike üldkoosolek

ühehäälselt vastu mh järgmised otsused:

-

kinnitada 2018. a majandusaasta aruanne (otsus 1);

-

paigaldada majas 40 valvekaamerat, väliskaamerad paigaldada hiljem (otsus 2);

-

kinnitada 2020. a majanduskava täies ulatuses (otsus 4);

-

nõuda korteriomandite nr 621 ja nr 622 sundvõõrandamist kolme kuu jooksul alates

nõude esitamise päevast (otsus 5).

Avaldaja leidis, et seisuga 17. detsember 2019. a kehtis korteriühistus 22. novembri 2001. a

põhikiri. Nimelt toimus 3. juulil 2018. a korteriomanike üldkoosolek ja protokolli järgi võttis

üldkoosolek vastu otsuse põhikirja muutmiseks (uus põhikiri). Avaldaja leiab, et uut põhikirja

ei ole vastu võetud, kuna vastavalt korteriomanike üldkoosoleku protokollile hääletas uue

põhikirja poolt ainult 30 korteriühistu liiget. Korteriühistu 22. novembri 2001. a põhikirja p 6.7

kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab rohkem, kui pool

ühistu liikmetest, s.o 80 liiget. Kuna uue põhikirja poolt hääletas ainult 30 liiget, siis on uue

põhikirja osas vastu võetud 3. juuli 2018. a otsus „kinnitada põhikiri” mitteotsus. 22. novembri

2001. a põhikirja p 6.5 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa

vähemalt 51% ühistu liikmetest või nende esindajatest. Korteriühistus on 160 liiget ja seega on

pool sellest 80 liiget. 17. detsembri 2019. a üldkoosolekul osales 40 liiget, mistõttu ei olnud

korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline ja otsused on tühised. Avaldaja on vaidlustanud

3. juuli 2018. a üldkoosoleku otsuse, mida menetletakse maakohtus (tsiviilasi nr 2-18-13079).

Avaldaja leidis, et majanduskava otsused 1, 2, 3, 4 ja 6 on õigusvastased, kuna on vastuolus

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-tega 1 ja 2. Majanduskava p 7 ja otsus

paigaldada kaamerad on õigusvastased, kuna need kulud ei ole KrtS § 35 kohaselt korteriühistu

tavapärase valitsemise majandamiskulud ning majanduskava otsus 8 on õigusvastane, kuna

puudub korteriühistu otsus eseme üürile võtmiseks.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

3 (11)

3. juulil 2018 toimunud korteriomanike üldkoosolekul kinnitatud põhikiri on kehtiv. Viidatud

koosoleku puhul oli tegemist korduva koosolekuga, mis oli otsustusvõimeline osalejate arvust

olenemata tulenevalt KrtS § 23 lg-st 1. Uus põhikiri on ka registrisse kantud. 17. detsembri

2019. a üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Ka kutsuti koosolek kokku seaduse ja põhikirjaga

sätestatud korras.

Majanduskava otsuse 1 osas selgitas puudutatud isik, et teatud korterites ei tarbita kütet, sooja

vett ega soojavee tsirkulatsiooni, mistõttu ei ole korteriomanikud kohustatud ka selle eest

tasuma. Majanduskava otsuse 2 osas selgitas puudutatud isik, et halduse ja hoolduse tariifid on

erinevad, kuna äripinna sissepääsud asuvad maja otsas ja koristaja neid ei korista.

Majanduskava otsuste 3 ja 4 osas selgitas puudutatud isik, et äripindadele on kehtestatud teine

tariif, kuna korteriühistu on otsustanud koguda liftide renoveerimiseks raha ning äripindade

rentnikud lifte ei kasuta. Majanduskava otsuste 5 ja 6 osas selgitas puudutatud isik, et vastavate

otsuste puudumisel tuleks arvestamata vett ja elektrit jagada nagu üldvett ja -elektrit, mis ei ole

õiglane teiste elanike suhtes, kes on vastavad näidud esitanud. Majanduskava otsuse 7 osas

selgitas puudutatud isik, et valvuritega seotud otsus oli vajalik, et tagada turvalisus.

Korterelamu on endine ühiselamu ja paljud korterid on välja üüritud. Majanduskava otsuse 8

osas selgitas puudutatud isik, et üüritasu on korteriühistu tulu, mida saab äripindade rendist.

Üüritasu saamise keelamine tooks korteriühistule kahju.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohus rahuldas 8. märtsi 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

osaliselt ja tuvastas korteriühistu 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsuse p 1, millega

otsustati kinnitada 2018. a majandusaasta aruanne, ja otsuse p 4 (protokollis p 3), millega

otsustati kinnitada 2020. a majanduskava täies ulatuses, tühisus. Muus osas jättis maakohus

avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku

otsustusvõimelisust hinnata 3. juuli 2018. a üldkoosolekul vastu võetud põhikirja järgi.

Maakohus leidis, et 3. juuli 2018. a üldkoosoleku otsus põhikirja kinnitamise kohta on kehtiv

ning selle p 3.4.3 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata.

17. detsembri 2019. a üldkoosoleku protokolli kohaselt osales üldkoosolekul 18 liiget, volikirja

alusel 22 liiget, kokku 40 liiget. Seega oli korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline.

Maakohus leidis, et vaidlustatud otsused kuulusid korteriomanike üldkoosoleku pädevusse.

Valvekaamerate paigaldamise otsuse (otsus 2) osas märkis maakohus, et kaamerate

paigaldamine kaasomandi osale võib olla kaasomandi eseme tavapärane valitsemine, mille üle

korteriomanikud otsustavad KrtS § 35 lg 1 kohaselt häälteenamuse alusel, kuid võib endast

kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on KrtS § 38 lg 1

kohaselt vaja korteriomanike kokkulepet. Maakohus leidis, et kuivõrd avaldaja ei ole esile

toonud, et kaamerate paigaldamine rikub tema privaatsust või on muul moel ebaseaduslik, sai

kaamerate paigaldamise küsimuse vastu võtta 17. detsembri 2019. a üldkoosolekul

häälteenamusega.

Maakohus leidis, et 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku kokkukutsumisel on KrtS § 20 lg 1,

MTÜS § 20 lg-te 1, 5, 6 ja § 201 ning põhikirjas sätestatud nõuded täidetud. Samas leidis

maakohus, et puudutatud isik ei täitnud avaldajale saadetud 2018. a majandusaasta aruande ja

2020. a majanduskava edastamisega KrtS § 20 lg-tes 3, 4 ja põhikirja p-s 3.3.6 sätestatud

nõudeid. 2020. a majanduskava ei vastanud KrtS § 41 lg-s 1 sätestatud nõuetele, sest selles ei

olnud märgitud muudatusi, mille üle korteriomanike üldkoosolekul otsustati. Seega on

korteriomanike üldkoosoleku otsus, millega kehtestati 2020. a majanduskava, tühine.

Üüritasuga seonduv otsus on majanduskava osa, mitte eraldiseisev otsus.

Maakohus leidis, et 2018. a majandustegevuse aruanne ei vasta majandusaasta aruandele

sätestatud nõuetele, sest selles ei ole märgitud KrtS § 51 lg 3 järgi iga korteriomandi

4 (11)

majandamiskulude suurust. Puuduvad andmed, et juhatus oleks majandusaasta aruande

eelnevalt heaks kiitnud ning see on allkirjastamata. Sellega on rikutud põhikirja p-s 3.3.6

sätestatud nõuet ning korteriomanike üldkoosoleku otsus, millega kinnitati 2018. a

majandusaasta aruanne, on tühine.

Maakohus ei tuvastanud otsuste 2 ja 5 osas (valvekaamerate paigaldamine ja korteriomandite

võõrandamine) tühisuse aluseid. Otsuste 1 ja 4 osas märkis maakohus, et kuivõrd otsused 1 ja

4 on tühised, ei hinda maakohus nende kehtetuse aluseid.

Valvekaamerate paigaldamise otsuse (otsus 2) osas ei tuvastanud maakohus, et esineks selle

otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid. Korteriomandite võõrandamise nõude (otsus 5) osas

märkis maakohus, et KrtS § 32 lg 1 alusel esitatud võõrandamise nõude põhjendatust saab

kohus kontrollida KrtS § 33 lg 1 järgi esitatud hagi lahendamisel. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimese lause järgne kontroll ei ulatu kaugemale sellest, et kohus

kontrollib otsuse vastuvõtmise tingimusi, mitte aga selle sisulist põhjendatust. Üldkoosoleku

protokollis esiletoodud asjaolud on sellised, mis juhul, kui need vastavad tõele ja on kooskõlas

KrtS § 32 lg 2 p-s 2 sätestatud tingimustega, annavad aluse nõuda korteri võõrandamist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-

d 3–5 ja teha uus määrus, millega tunnistada kehtetuks puudutatud isiku 17. detsembri 2019. a

(ekslikult märgitud 17. veebruari 2019. a) üldkoosoleku päevakorra p-de 2 ja 5 kohta vastu

võetud otsused; tuvastada üldkoosoleku otsuses „Kinnitada 2020. a majanduskava täies

ulatuses“ tehtud järgmiste otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada otsused kehtetuks:

-

„küte ja sooja vee tsirkulatsiooni ei arvesta korteritel: 125, 225, 325, 425, 525, 625, 725,

825;

-

haldus- ja hooldusfondi tariif/m² äripind - 0,67 eurot (ilma koristamiseta);

remondifond/m² äripind - 0,54 eurot (lifti tasu pole);

-

lifti hooldus/m² ei maksa soklikorruse äripinnad;

-

vee tarbimise arvutamine näitude esitamata jätmise korral: tarbimine: 3 m³ soe vesi ja 3

m³ külm vesi, kokku 6 m³. Üle 3 kuu veenäitude mitteesitamise korral vee tarbimise

ümberarvestamist ei tehta. Veetasud algavad hetkest, mil on esitatud uued andmed ilma

ümberarvutust alustamata, alates 4 kuust;

-

elektri tarbimise arvutamine näitude esitamata jätmise korral: tarbimine 150 kw. Üle 3

kuu näitude mitteesitamise korral elektri tarbimise ümberarvestamist ei tehta. Tasud

algavad hetkest, mil on esitatud uued andmeid ilma ümberarvutust alustamata, alates 4

kuust;

-

valvurid (2,54 eurot/tund*16t* ja puhkus) kuus/1362,5 eurot aastas/16 350 0,3336

eurot/m² ja valvurite maksud 575,66 eurot 0,141 eurot/m².“

Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldaja avalduses nõudnud otsuse „Kinnitada 2020. a

majanduskava täies ulatuses“ tühisuse tuvastamist. Avaldaja leiab, et kui maakohus tuvastas, et

otsus majanduskava kinnitamise kohta on tühine, siis pidi maakohus seda tuvastama määruse

põhjenduses, aga mitte resolutsioonis. Maakohus oleks pidanud tegema lahendi avaldaja

4. veebruari 2022. a avalduses esitatud nõuete p-de 2.2.1–2.2.7 rahuldamiseks ning vastavalt

sellele sõnastama ka määruse resolutsiooni. Kui ringkonnakohus leiab, et need otsused ei ole

tühised, palub avaldaja tunnistada need otsused kehtetuks, kuna need on vastuolus KrtS § 40

lg-ga 1. Mehitatud valve kulu osas leidis avaldaja, et see kulu ei ole KrtS § 35 kohaselt

korteriühistu tavapärase valitsemise majandamiskulu.

5 (11)

Avaldaja leidis, et ebaõige on maakohtu otsustus jätta rahuldamata avaldaja nõue tunnistada

kehtetuks 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsus 5 (korteriomandite võõrandamine).

Nimetatud otsus on õigusvastane, kuna otsuses ei ole selgelt välja toodud, mis põhjusel

võõrandamist nõutakse. Vastavalt üldkoosoleku protokollile on üldkoosolekule esitatud

valeandmeid korterite nr 622 ja 621 võlgnevuse kohta. Korteriomanike eksitati juhatuse poolt

pahatahtlikult, eesmärgiga teha juhatusele vajalik otsus. Seda tõendavad hagid võlgnevuse

väljamõistmiseks, mis on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjades nr 2-20-16364 (korter

nr 622) ja nr 2-20-16364 (korter nr 621). Selline juhatuse pahatahtlik tegevus ja teadlikult

valeandmete esitamine on aluseks otsuse kehtetuks tunnistamiseks või otsuse tühisuse

tuvastamiseks. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et avaldaja nõuet saab lahendada ainult

hagimenetluses.

Ka leidis avaldaja, et ebaõige on maakohtu otsustus jätta rahuldamata avaldaja nõue tunnistada

kehtetuks 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsus 2 (valvekaamerate paigaldamine).

Maakohtu tuginemine kohtupraktikale on ebaõige, sest Riigikohtu 29. oktoobri 2020. a määrus

tsiviilasjas nr 2-18-11279 käsitleb teistsugust olukorda. Avaldaja vaidlustab korteriomanike

üldkoosoleku otsust valvekaamerate paigaldamise kohta, mille eest makstakse korteriühistu

rahast. Selline otsus peab olema kooskõlas korteriühistu tegevuse eesmärkidega, mis tulenevad

KrtS-st. Avaldaja leidis, et üldkoosoleku otsus kaamerate paigaldamiseks on õigusvastane,

kuna see küsimus ei ole seotud tavapärase valitsemisega. Lisaks leidis avalaja, et kaamerate

paigaldamisega rikutakse tema privaatsust. Kaamerate piltide ekraanid asuvad esimese korruse

valvuri ruumis, kus istub võõras isik ja jälgib seda, mida näitavad kaamerad. Korteriühistus ei

ole sätestatud korda, et tagada avaldaja ja teiste korteriomanike privaatsus. Maakohus seda

asjaolu ei uurinud, rikkudes sellega hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet.

Menetluskulude jaotuse osas leidis avaldaja, et kui maakohus pidi rahuldama seitse avaldaja

nõuet ja jätma rahuldamata kaks nõuet, peab puudutatud isik kandma menetluskuludest 80% ja

avaldaja 20%.

5. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid

maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Määruskaebuse resolutsioonist nähtuvalt

vaidlustab avaldaja maakohtu määruse osas, milles maakohus tuvastas 17. detsembri 2019. a

üldkoosoleku otsuse p 4 (protokollis 3) tühisuse (maakohtu määruse resolutsiooni p 3), samuti

osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni

p 4) ning menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 5). 5. augustil 2022

täpsustas avaldaja määruskaebust, selgitades, et avaldaja ei vaidlusta maakohtu määruse

resolutsiooni p 3, milles maakohus tuvastas 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsuse p 4

(protokollis 3) tühisuse. Seega ei ole maakohtu määrust vaidlustatud osas, milles maakohus

tuvastas korteriomanike üldkoosoleku otsuse p 1, millega otsustati kinnitada 2018. a

majandusaasta aruanne, ning korteriomanike üldkoosoleku otsuse p 4 (protokollis 3), millega

otsustati kinnitada 2020. a majanduskava täies ulatuses, tühisuse (maakohtu määruse

resolutsiooni p-d 2 ja 3). Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause

(koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.

6 (11)

9. Korteriühistu esitas 27. juulil 2022 uute dokumentaalsete tõenditena kaamerad paigaldanud

ettevõttega MAV Tehniks OÜ sõlmitud lepingu, valvuritega sõlmitud töövõtulepingud nr 17,

20, 22, ja 24, fotod valvurite ametiruumist, seadmest, kaamerate teavitussiltidest,

kaameravaatest 7. korrusele ning politsei 1. jaanuari 2021. a, 12. oktoobri 2021. a ja 9. mai

2022. a päringud. 29. juulil 2022 esitas korteriühistu uute tõenditena MAV Tehniks OÜ

hinnapakkumise, kaamerate seadistamise ja paigaldamise üleandmisakti ning kaamerate ja

salvesti tehnilised andmed. Neid tõendeid maakohtu menetluses ei esitatud. Arvestades asja

sisu, on esitatud tõendid asjassepuutuvad ja need tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub

vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) ei

pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

kolleegium järgmist.

11. Määruskaebuses palub avaldaja jätkuvalt tunnistada kehtetuks 17. detsembri 2019. a

üldkoosoleku otsus nr 5, millega korteriomanike üldkoosolek otsustas nõuda korteriomandite

nr 621 ja nr 622 sundvõõrandamist kolme kuu jooksul alates nõude esitamise päevast. Avaldaja

ei nõustu maakohtu järeldusega, et KrtS § 32 lg 1 alusel esitatud võõrandamisnõude

põhjendatust saab kohus kontrollida hagimenetluses. Avaldaja leiab, et korteriühistu juhatus on

üldkoosolekul esitanud valeandmeid, mille tulemusena võeti vaidlustatud otsus vastu. Samuti

ei ole avaldaja arvates üldkoosoleku otsuses selgelt välja toodud, mis põhjusel korteriomandite

võõrandamist nõutakse. Kolleegium avaldaja seisukohtadega ei nõustu.

11.1. KrtS § 29 lg 2 teise lause järgi kohaldatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks

tunnistamise kohta TsÜS-s juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut sama

paragrahvi erisustega. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetust sätestava TsÜS § 38 lg 1 esimene

lause järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga

vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. KrtS § 32 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on

korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui

korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad

nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32 lg-s 2 on esitatud võõrandamisnõude

alused. KrtS § 33 lg 1 kohaselt otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või

korteriühistu hagi alusel, kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit

võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest. Otsust tehes lähtub kohus

võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest.

11.2. Maakohtu menetluses leidis avaldaja, et võõrandamisnõude aluseks olev põhivõlgnevus

ei ole tõendatud ning tegelik võlgnevus oli väiksem. Arvestades KrtS-i regulatsiooni, leiab

kolleegium, et vastuolu seadusega, mis annaks alust võõrandamiseks kohustamise otsuse

kehtetuks tunnistamiseks, ei saa seisneda selles, et korteriomanik, kellelt korteri võõrandamist

nõutakse, ei ole tegelikult oma kohustusi rikkunud või need rikkumised ei ole piisavalt kaalukad

võõrandamisnõude esitamiseks. Neid asjaolusid peab kohus hindama KrtS § 33 lg 1 alusel

esitatud hagi lahendamisel. Seda seisukohta toetab ka KrtS-i seletuskiri, kus on selgitatud, et

kui korteriomanik võõrandamise nõuet vabatahtlikult ei täida, peab üks korteriomanik või

korteriühistu pöörduma hagiga kohtu poole. Seega ei pea korteriomanik, kelle vastu

võõrandamisnõude esitamine on otsustatud, tingimata ise vaidlustama tehtud otsust. Seejuures,

kui võõrandamise otsustab kohus, kaalub ta kõiki asjaolusid (vt korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (462 SE) seletuskiri, lk 62).

11.3. Lisaks on maakohus õigesti viidanud, et TsÜS § 38 lg 1 järgne kontroll ei ulatu

kaugemale sellest, et kohus kontrollib otsuse vastuvõtmise tingimusi, mitte aga selle sisulist

põhjendatust. Seetõttu ei saa kohus viidatud sätte alusel asuda kontrollima, kas juriidilise isiku

liikmed oleks pidanud võtma vastu teistsuguse sisuga otsuse. Seda seisukohta on

ringkonnakohus varasemates analoogsetes vaidlustes korduvalt väljendanud (vt nt Tallinna

7 (11)

Ringkonnakohtu 15. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-11261, p-d 27 ja 32; Tallinna

Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5559, p 9.2.2).

11.4. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium, et asja materjalidest ei

nähtu, et korteriühistu juhatus oleks üldkoosolekul korteriühistu liikmetele pahauskselt

valeandmeid esitanud. Korteriühistu on selgitanud, et tsiviilasjas nr 2-20-16364 oli

korteriühistu esialgne põhinõue 4316,15 eurot ning viivise nõue 2061,48 eurot. Tsiviilasjas

nr 2-20-18261 oli korteriühistu esialgne põhinõue 1835,61 eurot ja viivise nõue 1118,89 eurot

(kd I, tl 155 pöördel). Asja materjalidest nähtub, et korteriühistu vähendas viidatud

kohtuasjades asja kiirema lahendamise huvides oma nõudeid, kuivõrd osa võlgnevusest oli

aegunud. Kolleegiumi hinnangul ei viita kohtumenetluses nõuete vähendamine (aegumise

tõttu) sellele, et juhatus oleks teadlikult ja pahauskselt esitanud korteriühistu liikmetele

valeandmeid. Seega on avaldaja sellekohased väited põhjendamatud.

11.5. Ka on asjakohatu avaldaja väide, mille kohaselt ei ole üldkoosoleku otsuse p-i 5

põhjendatud. Iseenesest on õige avaldaja viide KrtS-i seletuskirjale, kus on selgitatud, et otsuses

peab olema selgelt välja toodud, mis põhjusel võõrandamist nõutakse. Seletuskirjas on ka

selgitatud, et näiteks kui otsuses on põhjusena nimetatud ainult majandamiskulude võlgnevus,

siis ei saa korteriühistu hiljem kohtumenetluses hagi täiendada muude põhjustega, isegi kui

need iseenesest võiksid olla võõrandamisnõude esitamise aluseks (korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (462 SE) seletuskiri, lk 61-62). 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku

protokollist nähtub, et sundvõõrandamise nõude põhjuseks on majandamiskulude tasumisega

viivitamine, lisaks on välja toodud võlgnevuse suurused. Seega on üldkoosoleku otsus p-i 5

nõuetekohaselt põhjendatud.

11.6. Maakohus ei tuvastanud muud kehtetuse alust ja seda ei tuvasta ka ringkonnakohus.

Selguse huvides märgib kolleegium, et kuigi avaldaja on palunud tunnistada üldkoosoleku

otsuse p 5 kehtetuks, on maakohus hinnanud ka otsuse tühisuse aluseid. Hagita menetluses pole

kohus seotud menetlusosaliste taotlustega (TsMS § 477 lg 5), aga ka üldisemalt pole kohtul

takistust juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude korral tuvastada selle

tühisus (Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 17.1). Maakohus ei

tuvastanud otsuse p 5 osas tühisuse aluseid. Kolleegium nõustub maakohtuga ning ei pea

vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.

12. Määruskaebuses vaidlustab avaldaja jätkuvalt ka 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsust

nr 2, millega otsustati „paigaldada majas 40 valvekaamerat, väliskaamerad paigaldada hiljem“.

Avaldaja leiab, et kaamerate paigaldamine ei ole käsitatav KrtS § 35 lg 1 mõttes tavapärase

valmistemise küsimusega, mille üle saaksid korteriomanikud otsustada häälteenamuse alusel.

Seejuures on avaldaja määruskaebuses väitnud, et kaamerate paigaldamisega on rikutud tema

õigust privaatsusele.

13. Kolleegium leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 5 lg-st 3 ning § 477 lg-test 5

ja 7 tulenevat uurimispõhimõtet, jättes avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud välja

selgitamata. Seejuures on hagita asja lahendamisel kohtul asjaolude väljaselgitamiseks

kõrgendatud selgitamiskohustus (Riigikohtu 9. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543,

p 18). Maakohus on vaidlustatud määruses viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt võib

korteriomanike kokkulepe vajalik olla juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud

videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust

privaatsusele. Maakohus ei olnud privaatsuse küsimust menetlusosalistega arutanud, kuid

märkis lõpplahendis, et avaldaja ei toonud esile, et kaamerate paigaldamine riivab tema

privaatsust. Kolleegium selgitab, et menetlusosalisele ei tohi tulla otsusest üllatusena, et tema

hagi jäeti rahuldamata põhjusel, et ta ei toonud kohtu ette mingeid asjaolusid, mille kohtu ette

toomise kohustusest hageja teadlik ei olnud, või põhjusel, et hageja ei tõendanud asjaolusid,

mille tõendamiskoormisest ta teadlik ei olnud (vt Paal, K. TsMS § 631, komm 3.4.3, alapunkt

b. – Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne.

8 (11)

Tallinn: Juura 2018). Nimetatud põhimõte kohaldub ka hagita menetluses (TsMS § 477 lg 1 ja

§ 659). Eelnevast tulenevalt pidi maakohus avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud välja

selgitama, sh selgitama välja, kas videokaamerate paigaldamine riivab avaldaja õigust

privaatsusele.

13.1. Maakohtu menetlusõiguse normi rikkumine ei ole iseenesest määruse tühistamise

aluseks. Kui maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, võib ringkonnakohus võimaluse

korral selle rikkumise kõrvaldada, andes pooltele vajaduse korral võimaluse esitada

apellatsioonimenetluses ka uusi tõendeid (Riigikohtu 26. oktoobri 2021. a otsus tsiviilasjas

nr 2-19-7379, p 23). See põhimõte kehtib ka määruskaebuse menetlemisel (TsMS § 659).

Ringkonnakohus tegi menetlusosalistele 8. juuli 2022. a selgitava kirja ning andis neile

võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid (kd I, tl 205). Korteriühistu esitas 27. juulil

2022 ja 29. juulil 2022 seisukoha ja tõendid (kd II, tl 1–32, 37–41). Avaldaja esitas 5. augustil

2022 seisukoha korteriühistu seisukohale ja tõenditele (kd II, tl 45–46).

13.2. Arvestades asjas esitatud täiendavaid selgitusi ja tõendeid, nõustub kolleegium maakohtu

lõppjäreldusega, et käesoleval juhul sai kaamerate paigaldamise otsuse vastu võtta

üldkoosolekul korteriomanike häälteenamusega. Kuivõrd maakohus ei käsitlenud vaidlustatud

määruses avaldaja privaatsuse rikkumise küsimust, täiendab kolleegium maakohtu põhjendusi

alljärgnevaga.

13.3. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et kaasomandi esemel toimuvat jäädvustavate

kaamerate paigaldamise üle saavad korteriomanikud otsustada häälteenamusega vähemalt siis,

kui järgitakse teiste korteriomandeid kasutavate isikute privaatsust tagavaid meetmeid.

Korteriomanike õigust privaatsusele aitab tagada nt see, kui kaasomandi esemel toimuvat

jäädvustavad kaamerad paigaldab ühistu ja kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine

on reguleeritud näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud

juhtudel, nt süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks, ning valvekaamerate

valitseja ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega

avalikustada.

Sellistel

tingimustel

valvekaamerate

paigaldamiseks

piisab

üldjuhul

korteriomanike häälteenamusest (Riigikohtu 29. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-

11279, p-d 11 ja 12). Viidatud Riigikohtu seisukoht on asjakohane ka käesolevas vaidluses.

13.4. Kolleegium leiab, et korteriühistu on võtnud kasutusele piisavalt meetmeid, et tagada

videokaamerate paigaldamisel avaldaja ja teiste korteriomandeid kasutavate isikute privaatsus.

Korteriühistu on selgitanud, et kaamerad paigaldas ja neid hooldab pikaajalise kogemusega

turvasüsteemidega tegelev ettevõte. Korteriühistu on valvuritega sõlminud töövõtulepingud,

mille lisad sisaldavad erinevaid kohustusi seonduvalt töö käigus teatavaks saanud

isikuandmetega (kd II, tl 1 pöördel, 5–14). Valvur ja monitor asuvad suletud uste taga valvuri

tööruumis, mille aknad on osaliselt toonitud ning kaetud ruloodega. Korteriühistu on oma

väidete kinnitamiseks esitanud fotod valvuri tööruumist (kd II, tl 15–16). Samuti on

korteriühistu selgitanud, et valvuritel puudub võimalus salvestiste tegemiseks ja video

taasesitamiseks. Sellised võimalused on tagatud vaid korteriühistu juhatuse liikmele. Seade,

millega on ühendatud kõik kaamerad, on lukustatud kapis juhatuse ametiruumis, mis on

varustatud turvauksega (kd II, tl 2, 17–18). Videosalvestusi avalikustatakse vaid piiratud

juhtudel. Korteriühistu on esitanud tõendid, millest nähtub, et videosalvestisi on väljastatud

politsei palvel süütegude ja muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks (kd II, tl 27–32). Ka

on elamusse ja selle territooriumile paigutatud märgistused videovalve kohta (kd II, tl 19–25).

13.5. Kolleegiumi hinnangul ei lükka avaldaja 5. augusti 2022. a seisukohas esitatud väited

ümber korteriühistu esitatud tõendeid korteriomandeid kasutavate isikute privaatsust tagavate

meetmete kohta. Kolleegiumi hinnangul on see tavapärane, et valvuritele on tagatud juurdepääs

kaamerapilti edastavale monitorile. Lisaks sisaldavad valvurite töövõtulepingud seonduvalt

isikuandmete kaitsega erinevaid kohustusi. Ka ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kas

korteriühistu võis valvurid tööle võtta või mitte. Asjaolu, et korteriühistul on viis juhatuse liiget,

9 (11)

ei tähenda automaatselt seda, et kõikidel juhatuse liikmetel on juurdepääs videosalvestistele.

Korteriühistu on selgitanud, et videosalvestistele on juurdepääs juhatuse esimehel.

Põhjendamatu on avaldaja väide, et juhatuse ametiruumis võivad vabalt viibida võõrad isikud,

mistõttu ei ole videosalvestiste turvalisus tagatud. Asjaolu, et mingil ajahetkel viibisid juhatuse

ametiruumis valvur ja D. Štšerbin, kes on ühtlasi käesolevas asjas korteriühistu esindaja, ei

tähenda, et juhatuse ametiruum oleks kogu aeg kõigile avatud. Korteriühistu on selgitanud ja

tõendanud, et seade asub lukustatud kapis. Lõpetuseks märgib kolleegium, et asjaolu, et

kaamerad on paigaldatud üksnes välisukse ja liftide juurde, ei tõenda avaldaja väidet, et

kaamerate paigaldamise eesmärk on korteriomanike jälgimine. Korteriühistu avaldatu kohaselt

on tegemist endise ühiselamu tüüpi hoonega, kus on kõrgendatud vajadus turvalisuse

tagamiseks, sest paljud korterid on välja üüritud ning hoones on korduvalt nähtud liikumas

narkomaane (kd I, tl 39 pöördel). Kaamerate abil on võimalik korrarikkumise korral välja

selgitada, millisele korrusele isikud, kes välisuksest sisenesid, läksid. Kuna korteriühistu

eesmärgiks on tagada korteriomandeid kasutavate isikute turvalisus ja kindlustunne, nt tabada

teolt võimalikud vargad, siis on kaamerate paigaldamine selliselt, et need suunatakse välisukse

ja liftide ustele, põhjendatud, sest nendes alades ei viibita pikemalt kui hoone sissepääsu ja

korruste läbimiseks.

13.6. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kuivõrd käesoleval juhul riivab

valvekaamerate paigaldamine korteriomanike õigusi vähemal määral, piisas nende

paigaldamiseks korteriomanike häälteenamusest, s.t et kaamerate paigaldamine on KrtS § 35

lg 1 mõttes käsitletav tavapärase valitsemise küsimusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Kuna maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole

alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).

Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust

menetluskulude jaotuse kohta. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja vaidlustas

17. detsembri 2019. a üldkoosolekul vastu võetud otsustest neli otsust. Kuivõrd maakohus

rahuldas avalduse kahe otsuse osas, s.t et kohus rahuldas avalduse 50% ulatuses ning 50%

ulatuses jäi avaldus rahuldamata, on menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda

põhjendatud.

15. Maakohus jättis avalduse osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise

lause alusel menetlusosaliste endi kanda ja sellest tulenevalt neid kindlaks ei määranud.

Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1

alusel avaldaja kanda. Sellises olukorras leiab kolleegium, et on põhjendamatu, et maakohus

määrab TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaks üksnes ringkonnakohtu menetluskulud. Seega määrab

kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud.

15.1. Määruskaebemenetluses on puudutatud isik palunud avaldajalt välja mõista lepingulise

esindaja kulu 1449 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik on kinnitanud, et kõik kohtule

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses

praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Menetluskulude nimekirja (täiendatud

15. augustil 2022) järgi tegi esindaja puudutatud isikut esindades tunnitasuga 90 eurot

(käibemaksuta) kokku toiminguid 16,1 tunni ulatuses, sh: maakohtu 8. märtsi 2022. a

määrusega tutvumine ja aruandlus kliendile 0,25 tundi; tutvumine 5. aprilli 2022. a

kohtunõudega, aruandlus kliendile 0,10 tundi; tutvumine määruskaebusega 1 tund;

määruskaebusele seisukoha esitamine, aruandlus kliendile 1,50 tundi; maakohtu 28. juuni

2022. a määrusega tutvumine, aruandlus kliendile 0,25 tundi; ringkonnakohtu 8. juuli 2022. a

määrusega tutvumine, kokkuvõtte tegemine, aruandlus kliendile ja tähtaja fikseerimine 1 tund;

vastavalt ringkonnakohtu 8. juuli 2022. a selgitustele seisukoha koostamine, sh tõendite

kogumine 5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 1,5 tundi; ringkonnakohtu 27. juuli

10 (11)

2022. a määrusega tutvumine, kokkuvõtte tegemine, aruandlus kliendile ja tähtaja fikseerimine

0,25 tundi; täiendavate tõendite ja selgituste esitamine ringkonnakohtule, aruandlus kliendile

0,75 tundi; tutvumine avaldaja 5. augusti 2022 seisukohaga, õiguslik analüüs, aruandlus

kliendile, täiendava seisukoha esitamise kaalumine 1,25 tundi; avaldaja menetluskulude

nimekirjaga tutvumine, analüüs ja seisukoha esitamine 1,75 tundi ning täiendava

menetluskulude nimekirja koostamine 1,5 tundi. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

15.2. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, sh asjaolu,

et puudutatud isiku esindaja oli juba maakohtu menetluses tutvunud tsiviilasja materjalidega,

on kolleegiumi hinnangul vaidlustatud määrusega tutvumise, määruskaebusele vastuse

koostamise ja sellele eelnenud kaebusega tutvumise (27. juuli 2022. a menetluskulude

nimekirjas märgitud toimingud nr 1–6) ajakulu vajalik ja põhjendatud kokku 2,1 tunni ulatuses.

Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, sh tõendite mahtu, loeb kolleegium puudutatud

isiku 27. juuli 2022. a ja 29. juuli 2022. a seisukohtade koostamisega seotud (27. juuli 2022. a

menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud nr 7 ja 8 ning 15. augusti 2022. a

menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud nr 10 ja 11) põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks 3,5 tundi. Avaldaja 5. augusti 2022. a seisukohaga tutvumise (15. augusti 2022. a

menetluskulude nimekirjas märgitud toiming nr 13) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks loeb

kolleegium 0,5 tundi. Kolleegium selgitab, et menetlusosalise esindajal on õigus ja kohustus

tutvuda asja materjalide ja seisukohtadega, mis talle nähtavaks tehakse. Küll aga ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks täiendava seisukoha koostamise analüüsile kulunud aega, sest

ringkonnakohus ei määranud menetlusosalistele täiendavat tähtaega seisukohtade esitamiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirjade koostamise ning

avaldaja

menetluskulude

nimekirja

osas

seisukoha

koostamise

(27. juuli

2022. a

menetluskulude nimekirjas märgitud toiming nr 9 ning 15. augusti 2022. a menetluskulude

nimekirjas märgitud toimingud nr 13 ja 14) vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks loeb

kolleegium 0,75 tundi. Puudutatud isiku esindaja tunnitasu määr 90 eurot (käibemaksuta) ei

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Eeltoodut arvestades on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu

ringkonnakohtus koos käibemaksuga 616,50 eurot (= 6,85 tundi x 90 eurot). Kuigi puudutatud

isik on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, ei taotle ta menetluskulude hüvitamist

koos käibemaksuga. Lisaks peab avaldaja tulenevalt puudutatud isiku taotlusest tasuma

hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

11 (11)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 12.04.2023 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada nii Harju Maakohtu 8. märtsi 2022. a kui ka Tallinna

Ringkonnakohtu 25. augusti 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549

osas, milles jäeti rahuldamata X avaldus Tallinn, Randla tn 15

korteriühistu 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks osas, millega oli otsustatud

paigaldada valvekaamerad (otsuse p 2). Teha selle kohta uus määrus,

millega rahuldada X avaldus ning tuvastada, et Tallinn, Randla tn 15

korteriühistu 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsus on eelnimetatud

osas tühine.

2. Jätta muutmata sama ringkonnakohtu sama määrus osas, millega jäeti

muutmata maakohtu määrus osas, milles maakohus oli jätnud

rahuldamata X avalduse tunnistada kehtetuks Tallinn, Randla tn 15

korteriühistu 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsus osas, millega oli

otsustatud nõuda korteriomandite nr 621 ja nr 622 omanikult

korteriomandite võõrandamist kolme kuu jooksul alates nõude esitamise

päevast (otsuse p 5).

3. Tühistada ringkonnakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas ning teha

selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

4. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

5. Keelduda dokumentaalse tõendina vastu võtmast Tallinn, Randla tn 15

korteriühistu 13. veebruaril 2023 esitatud määruskaebuse vastusele

lisatud dokumenti 19. augustil 2022 tsiviilasjas nr 2-20-18261 esitatud

hageja vastuse kohta.

6. Jätta menetluskulud Riigikohtus menetlusosaliste endi kanda.