4-22-1726/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2022, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-22-1726

Kohtunik Heli Väinaste

Väärteo väärteoasi liiklusseaduse § 2 järgi asi K.U 01 lg 1

Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna KV politseiametniku E.R. 05.05.2022 otsus väärteoasjas nr: 2590,22,000899

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik K.U (isikukood XXX, elukoht xxxx, e-post: ); xxxx

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a tn Rakvere)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta K.U kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood

70008747; Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna Pärnu mnt 139 Tallinn) KV politseiametniku E.R. K.U-le 05.05.2022 otsus väärteoasjas nr: 2590,22,000899, millega määrati

ulatuses, s.o liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 60 trahviühiku 240 eurot, muutmata.

Rahatrahv summas 240 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank AS,

EE932200221023778606 Swedbank AS, EE701700017001577198 Luminor Bank AS või

EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220225036467.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.04.2022 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

patrullpolitseinik D.D. väärteoprotokolli väärteoasjas nr: 2590,22,000899 K.U

suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt K.U 09.04.2022 kell 05.39 xxxx juurde juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz Viano regist xxxx, omamata vastava kategooria reerimismärgiga sõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi.

Menetlusalune isik K.U vastulauset ei esitanud. väärteoprotokollile

2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna KV politseiametniku E.R. 05.05.2022 otsusega väärteoasjas nr: 2590,22,000899 määrati menetlusalusele isikule K.U-le liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Otsuse kohaselt K.U 09.04.2022 kell 05.39 xxxx , juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria

sõiduki juhtimise õigust.

Kohtuväline menetleja leidis oma otsuses, et menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Isik tunnistas s tegu. dis, et kahetsus ei oma süüd ja kahetse Kohtuväline menetleja lei ole siiras, kuna isik pani teo toime tahtlusega. Isik oli teadlik, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja võttis teadlikult riski, asudes liiklusesse. Menetlusalune isik pani väärteo toime otsese tahtlusega. Hinnangu aluseks on isiku poolt toime pandud tegu. Karistuse

määramisel arvesta kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule s süüks arvatud väärteo karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima Isik peab talle määratud karistusest aru saama, et tema poolt . toime pandud tegu oli vale. Karistuse määramisel arvesta kohtuväline menetleja toimepandud s teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoliigiga. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt

võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt.

Kohtuväli seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, ne menetleja o li

õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

5.2022. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 24.0

3. 23.05.2022 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetlusaluse isiku K.U

kaebus PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 05.05.2022 otsuse le väärteoasjas nr:

2590,22,000899. Kaebuse kohaselt on menetlusalune isik ennast toimepandud teos täielikult

süüdi tunnistanud ja kahetseb juhtunut, aga leiab, et esmakordse karistuse puhul on see liiga range. Pealegi ei oma ta muud sissetulekut momendil kui peretoetus 60 eurot kuus. Ta kasvatab väikest poega. Ta on tegu kahetsenud ja palub kergemat karistust. Tal puuduvad vahendid sellise

trahvi tasumiseks ja ta leiab, et see on liiga range, arvestades tema isikut. Ta on varem karistamata. KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohtu või kohtuvälise menetleja poolt arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

3

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetleja on leidnud, et kuna tegu on toime pandud tahtlikult, siis kahetsus pole siiras. Menetlusalune isik leiab, et selline

seisukoht ei ole kooskõlas praktikaga. Kahetseda saab igasugust tegu, ka tahtlikku. Kahetsus järgneb ikka teole. Enne tegu pole kahetsus võimalik. Ta lubab, et enam ta rikkumisi toime ei pane. Menetlusalune isik palub tema kaebus rahuldada ja karistust kergendada. Ta on oma teost järeldused teinud. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ülaltoodu

alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 2, 133 p 7 palub menetlusalune isik tühistada kohtuvälise

menetleja 05.05.2022 otsus ja teha asjas , uus otsus, millega kergendada mõistetud karistust vähendades oluliselt rahatrahvi.

4. 29.06.2022 kohtule saabunud vastuskirjas K.U kaebusele on kohtuväline

menetleja seisukohal, et otsust koostades, st karistu . se mõistmisel võttis E. R lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmise määra. Seejärel tuvastas süüdistatava süü

suuruse ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal sai süüdlase süü suurusele määratud vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle võeti otsuse koostamisel KarS § 56 kohaselt arvesse eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi

tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on

tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele

reageeritaks õigeaegselt K.U 09.04.2022 antud ütlustest nähtub, et ta täiesti . teadlikult ja tahtlikult võttis vastu otsuse asuda mootorsõidukit juhtima, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Kaebuses isik viitab asjaolule, et ta kasvatab väikest poega ja rahatrahvi tasuda ei suuda. Isik, teades oma eelnimetatud majanduslikku olukorda, otsustas riskeerida ja seadust rikkuda. Vastutusvõimeline isik peab mõistliku tähelepanelikkuse ning hoolega ise seisma enda

õigushüvede kaitsmise eest ja võtma vastutuse toime pandud teo suhtes. Mootorsõiduki

juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Juhtimisõiguse saamisega saab isiku pädevus kontrollitud ja juhilubadega kinnitatud. LS § 201. Mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt: (1) Mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 800 või arestiga kuni 30 päeva. eurot

Isikule karistusena määratud rahatrahv jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, st kohtuväline menetleja võttis otsust koostades arvesse kõik asjaolusid ning määras isikule sellise i karistuse, mis on vastavuses tema poolt toimepandud teo raskusega. Isik peab talle määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning hoiduma kõigest, mis või takistada või kahjustada inimesi ja b nende vara. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige

inimese elu, üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste

karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona

karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Tuginedes eeltoodule on

kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane,

4

õigusvastane ja süüline ja isikule määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Seega palus kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas nr: 2590,22,000899 muutmata ja K.U

kaebus rahuldamata. ga kirjalikus Vajadusel on kohtuväline menetleja nõus asja lahendamise menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib - maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled asja lahendamisega kirjalikus menetluses, nõustunud mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid

kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS § le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised - küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistava - id asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas

karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo

menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

7. Liiklusseaduse (LS) 90 lg 1 p 1 kohaselt § mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 näeb ette

vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada

süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü

tasandite kontrollimisele i . Kui ühel kontroll tasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-10).

Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest

küljest.

Menetlusalusele isikule K.U-le on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna KV politseiametniku E.R. 05.05.2022 otsusega väärteoasjas nr: 2590,22,000899 LS § 201 lg 1 määratud alusel karistus selle eest, et ta 09.04.2022 kell 05.39 juhtis xxxx ,

mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust.

5

8. 3- Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku K.U poolt

väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on isikusamasuse tuvastamise protokoll, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud K.U poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata

.

Menetlusaluse isiku K.U 16 09.04.2022 juhtis ta ütlustest (tl ) nähtub, et

mootorsõidukit Mercedes-Benz Viano, mille registreerimisnumbrit ta ei tea. Antud mootorsõiduk kuulub Marge K.U-le. Ta juhtis antud mootorsõidukit Tapa linnas, tänavat ei

oska öelda. Mootorsõiduki juhtimise ajal ei olnud tal antud mootorsõiduki juhtimisõigust (juhiluba). Juhiluba on alles tegemisel. Kuna oli vaja Tapa linnast tuttavad ära tuua ja kainet juhti ei olnud, siis arvas ta, et korraks teha see sõit ei juhtu midagi. Tulemuseks oli see, et politsei kontrollis ja kontrollimisel tuli välja, et tal puudub juhiluba. Ta on oma rikkumisest aru saanud, et antud tegu oli väga rumal.

Tunnistaja J.A. 19 ütlustest (tl ) nähtub, et 09.04.2022 oli ta tööl patrullteenistuses koos patrullpolitseinik D.D.ga. Nad teostasid liiklusjärelevalvet Tapa linnas, kui märkasid, et Ülesõidu tn juurest, baari eest hakkas sõitma mahtuniversaal sõiduauto. Nad sõitsid sellele sõidukile järele.

Samal ajal politseiline k oli neil tööülesandena tegevus „ õik puhuvad“. Nad sõitsid mööda Ülesõidu tänavat. Mahtuniversaal sõiduauto oli Mercedes

-Benz registreerimisnumbriga xxxx, mis pööras Õuna tänavale ja sealt maja parklasse. Nad andsid peatumismärguande ja selle xxxx

juhti kontrollides selgus, et juhiks on K.U (ik XXX), kellel puudus mootorsõiduki juhtimisõigus juhtis mootorsõidukit kella 05.39 ajal ja kes .

Sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsusest (tl ) nähtub, et Politsei t 17 - ja Piirivalveameti patrullpolitseinik D.D. (ik XXX, elukoht xxxx) juhtis arvesse võttes, et K.U

09.04.2022 sõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga - xxxx ning tema kontrollimisel

liiklu

sjärelevalve käigus selgus, et isikul puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, otsustas kõrvaldada K.U sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, alates 09.04.2022 kell 05.39 kuni aluse äralangemiseni.

Isikusamasuse tuvastamise protokollist (tl 18 kell 05.48 K.U ) nähtub, et 09.04.2022 isikusamasus tuvastati KorS § 32 lg 1 alusel korrarikkumise kõrvaldamiseks, kuna isikul ei olnud esitada kehtivat

dokumenti, ja andmete kontrollimisel rahvastikuregistrist. Isiku ütlusi võrreldi rahvastikuregistris olevate andmetega. Meetme rakendamise tulemusena tuvastati isikusamasus.

Kohtu hinnangul on eeltooduga K.U rikkus 90 tõendatud, et menetlusalune isik LS § lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 01 lg 1 Menetlusalune isik tunnistas ka ise antud rikkumise toimepanemist.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. § 16 lg KarS 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo

6

toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus leiab, et LS § järgi kvalifitseeritava väärteo pani 201 lg 1 menetlusalune isik K.U

toime otsese tahtlusega, sest tema ütlustest nähtub, et 09.04.2022 ei olnud tal mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhiluba o alles tegemisel, kuid kuna kainet juhti ei olnud, siis ta li

arvas

. Seega , et ei juhtu midagi, kui ta ise sõidu ära teeb ja tuttavad Tapa linnast ära toob menetlusalune isik teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning vähemalt möönis seda. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid K.U teos ei esine. Seega on täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu - väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 1 p 1 sätestatud alusel. -s 30 lg

9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 201 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik K.U.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis K.U puhul on tuvastatud.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri ja üldpreventiivseid . - kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Seega peaks K.U-le

- LS § 201 lg 1 järgi mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3 200 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on LS § 201 lg 1 alusel

määranud K.U-le karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot, milline on

tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Arvestades seda, et K.U pani väärteo toime tahtlikult, ei saa kohus süüd tema väikeseks pidada. Ehkki karistamise alus on isiku süü, peab karistuse mõistmisel arvestama

ka karistust kergendava ja raskendava asjaolusid id id . Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada lisaks süü tunnistamisele ka puhtsüdamlik , KarS § ku kahetsust - s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri 27.05.2022 väljatrükist (tl 20) K.U puudub kehtiv karistus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nähtub, et kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega

(KarS § 56 lg 1).

Seetõttu leiab kohus, et § 2 LS 01 lg 1 alusel K.U-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – trahviühiku eurot, on põhjendatud ega kuulu rahatrahv 60 ulatuses, s.o 240

vähendamisele.

10. 120 lg- 132 p- - Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § st 1, § st 1, § 133 134 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna politseiametniku E.R. KV

7

05.05.2022 otsuse väärteoasjas nr: 2590,22,000899 muutmata ja K.U kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik