2-22-104344/9

2-22-104344/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2022-08-24

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-104344 Tsiviilasi X hagi Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 347,42 eurot Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaj...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-104344 Tsiviilasi X hagi Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

347,42 eurot Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (e-post xxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx) Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON Kirjalik lihtmenetlus 1. Rahuldada X hagi Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 2. Välja mõista Ylt põhivõlgnevus summas 300 eurot X kasuks. 3. Välja mõista Ylt seisuga 06.04.2022. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 8,42 eurot X kasuks. 4. Välja mõista Ylt leppetrahv summas 15 eurot X kasuks. 5. Välja mõista Ylt X kasuks viivis protsendina põhinõudelt (s.o. 300 eurot) alates 07.04.2022. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6. Menetluskulud jätta Y kanda. 7. Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. 8. Välja mõista Ylt menetluskulud summas 310 eurot X kasuks. 9. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Yl tasuda Xle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 310 euro tasumata osalt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Hagiavaldus 1. Y on sõlminud 28.10.2021 X´ga laenulepingu, mille kohaselt on hageja väljastanud kostjale laenu summas 450,00 eurot. Vastavalt sõlmitud laenulepingule laenusumma oli üle kantud 28.10.2021.a. kostja isiklikule kontole. Kostja kohustas tagastama laenu kahes võrdses osas: 16.11.2021 – 325,00 eurot ja 29.11.2021 – 325,00 eurot. 2. 28.10.2021 sõlmis X ja kostja laenulepingu, mille alusel oli kostjale väljastatud laenu kogu summas 450,00 eurot. Kostja nimetatud lepingute mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kostja on tasunud 21.01.2022 hagejale kokku 350 eurot. Hageja on arvestanud tasutud summa intresside katteks summas 200,00 eurot ning põhiosa katteks summas 150,00 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas kokku 300,00 eurot. 3. Laenulepingu p. 3.1. kohaselt on Laenusaaja kohustatud teatama Laenuandjale seitsme kalendripäeva jooksul asjaoludest, mis oluliselt vähendavad Laenusaaja maksevõimet. Punkti 3.2. järgi teatamiskohustuse mittetäitmisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt leppetrahvi 5 % laenusummast. Kostja ei ole teavitanud asjaoludest, mis takistasid laenu õigeaegse tasumist, seega hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist tasumata põhiosast 300,00 summas kokku 15,00 eurot (300,00 eur × 5% ÷ 100%). 4. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja pst 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 300,00 eurot lepingu lõppemise järgnevast päevast, s.o. alates 30.11.2021 kuni hagi esitamiseni s.o. 06.04.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ja VÕS § 94 sätestatud ulatuses tasumata summalt päevas. Hageja nõuab viivist summas 8,42 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 8,42 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 300,00 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 07.04.2022 viivisemääras 8 % aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 300,00 eurot x 8 % = 24,00 eurot. Vastavalt Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastus 5. Kostja on nõus põhivõla koos viivisega tasuma Xle, kuid tema kulusid kanda ei soovi.

Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid 6. Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hageja ja kostja sõlmisid 28.10.2021. a laenulepingu, mille kohaselt on hageja väljastanud kostjale laenu summas 450 eurot. Vastavalt sõlmitud laenulepingule laenusumma oli üle kantud 28.10.2021. a kostja isiklikule kontole. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja on saanud hagejalt laenu 450 eurot, kuid tagastanud üksnes osaliselt. Kostja tunnistab võlgnevuse olemasolu. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole laenusummat täies ulatuses tagastanud, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tagastamata laenusumma 300 eurot.

10.

VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooled on laenulepingu p-s 3.2. kokku leppinud, et teavitamiskohustuse mittetäitmisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi 5% laenusummast. Puudub vaidlus, et laenusumma on osaliselt tagastamata. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks hageja poole pöördunud kohustuse rikkumise heastamiseks või probleemi lahendamiseks. Seega on kostja lepingu p 3.1. kokkulepet rikkunud.

11.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja arvestab viivist tasumata põhivõlgnevuselt alates 30.11.2021 kuni 06.04.2022. a summas 8,42 eurot. Käesoleval juhul on kostja jätnud laenu osaliselt tagastamata. Kostja vastusest ei nähtu ühtegi õigustust hageja ees kohustuse täitmata jätmiseks. Kohus on seisukohal, et laenumaksete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 8,42 eurot.

12.

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub väljamõista viivis alates 07.04.2022. a. Eeltoodu alusel rahuldab kohus lisanduva viivise nõude.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

14.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

15.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 310 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga kuni 347,42 eurot tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 100 eurot.

16.

Hageja kasutas esindaja teenust dokumentide komplekteerimiseks, hagiavalduse koostamiseks ning selle kohtule edastamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 210 euro. Kohus leiab, et hageja esindaja tasutaotlus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud teenust 2,5 tundi tunnihinnaga 90 eurot, mis ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud hinda. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud summas 310 eurot.

17.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik