2-22-1199/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 24. august 2022 Tsiviilasja number 2-22-1199 Tsiviilasi A.A. hagi B.B.i vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 26. mai 2022. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C.C. Vastustaja (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada A.A. määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Maakohtu 26. juuni 2022. a määrus ning saata tsiviilasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. 3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse otustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

2

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD 1. A.A. (hageja) esitas 25. jaanuaril 2022 Tartu Maakohtule hagi B.B.i (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei rahulda elatis 150 eurot kuus lapse vajadusi. Hageja soovib saada kostjalt elatist 213 eurot 44 senti kuus. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on maksnud elatist igakuiselt poole miinimumpalga ulatuses kuni elatise väljamõistmise seaduse muutumiseni. Hageja viibib praktiliselt kõik nädalavahetused kostja juures. Koolivaheaegadel viibib hageja kostja juures ka nädala sees. Kostja maksab hageja telefoniarveid ning kannab kulutused hageja kooliekskursioonidele, teatrile, trennile, huviringile. Samuti on kostja ostnud hagejale riideid ning andnud taskuraha. 26. mai 2022. a kohtuistungil teatas hageja, et loobub hagist. Kostja oli hagist loobumise ja menetluse lõpetamisega nõus. MAAKOHTU SEISUKOHT 2. Tartu Maakohus võttis 26. mai 2022. a määrusega hagist loobumise vastu, lõpetas menetluse ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Kostja on hagist loobumisega nõus. Kumbki pool ei ole esitanud taotlust teiselt poolelt menetluskulude väljamõistmiseks. Maakohus jättis poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. MÄÄRUSKAEBUS JA VASTUSTAJA SEISUKOHT 3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määrust. Määruskaebuse kohaselt võiks elatise summa olla 214 eurot alates 1. jaanuarist 2022. Varasemalt on kostja maksnud elatist 292 eurot, alates 1. jaanuarist 2022 on kostja tasunud elatist 150 eurot kuus. Lapse vajadused on suurenenud. 15. juuni 2022. a täpsustuse kohaselt ei ole hageja loobunud elatise nõudest alates 1. jaanuarist 2022. 4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks (TsMS § 659, § 667 lg 2). 6. Hageja on alaealine laps ning teda esindab kohtumenetluses tema seaduslik esindaja – ema (Perekonnaseaduse § 120 lg 1). TsMS § 222 lg 1 p 3 kohaselt on hageja seaduslikul esindajal iseenesest õigus ka hagist loobuda TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud piirangutega. Hageja määruskaebuse kohaselt ei ole väljamõistetud elatis piisav, hageja vajadused on suurenenud ning hageja ei ole hagist loobunud. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole väljendanud kindlat soovi hagist loobuda. Kuigi hageja esindaja on küll vastanud jaatavalt kohtu küsimusele, kas ta loobub hagist, ei ole ringkonnakohtu hinnangul ta saanud aru oma tahteavalduse õiguslikust tähendusest. Kohtuistungi protokollist ei nähtu ka, et kohus oleks hageja esindajale nõudest loobumise tagajärgi selgitanud (TsMS § 431 lg 1). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas hageja esindaja, millised kulutused ta hagejale teeb ning et ta saaks elatise suurendamisel ise hagejale asju osta. Maakohus, andes mõista, et hagist mitte loobumise korral jäetakse hagi rahuldamata, on põhimõtteliselt asja sisuliselt lahendanud. Seejuures on tsiviilasi olnud alles eelmenetluses, hagi on alles võetud menetlusse, pooled ei ole oma väidete kinnitamiseks jõudnud tõendeid esitada. 7. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, siis jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke