4-22-2546/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H.i 18.07.2022 otsus väärteoasjas nr 2315,22,004543 osaliselt, s.o mõistetud karistuse määra osas. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada Siarhei Stsiapanau’d LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 eurot.
Legislator headnote
AI generated4-22-2546/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
4-22-2546
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.08.2022.a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-22-2546 Kohtukoosseis Kohtunik Katrin Paesoo Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Kaebuse sisu
Siarhei Stsiapanau kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse 18.07.2022 otsuse peale väärteoasjas nr 2315,22,004543 Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)
Siarhei Stsiapanau, isikukood 39101030072; e-posti aadress: xxxx; elukoht: xxxx; karistatus: karistusregistri kohaselt kriminaalja väärteokaristused puuduvad Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747) E-post: pohja@politsei.ee Menetluse liik kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120, § 132 p-st 2 ja § 134 kohus otsustas:
1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H.i 18.07.2022 otsus väärteoasjas nr 2315,22,004543 osaliselt, s.o mõistetud karistuse määra osas.
2. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada Siarhei Stsiapanau’d LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 eurot.
3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
4. Rahuldada Siarhei Stsiapanau kaebus.
5. Rahatrahv 240 eurot tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud pangaarvele käesoleva kohtuotsuse edasikaebamise tähtaja jooksul (EE891010220034796011, EE932200221023778606, EE701700017001577198 või EE777700771003813400). Kohustuslik on märkida viitenumber 10220225059240.
4-22-2546
Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.
VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi A.
H. on 18.07.2022 koostanud väärteootsuse selle kohta, et 24.06.2022 kella 21:35 ajal xxxx juhtis Siarhei Stsiapanau mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Isik elab alaliselt Eestis, kuid esitas Valgevene B-kategooria juhiloa nr xxxx kehtivusega 24.08.2018 kuni 24.08.2028, mille pidi liiklusseaduse § 99 lg 6 kohaselt vahetama Eesti juhiloa vastu. Siarhhei Stsiapanau tegevus kvalifitseeriti liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi ning teda karistati rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.
MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS 24.07.2022 esitas Siarhei Stsiapanau Harju Maakohtule tähtaegselt kaebuse, milles palub vähendada talle mõistetud rahatrahvi. Menetlusaluse isiku sõnul on mõistetud rahatrahv liiga suur, kuna naine on lapseootel ja tööl ei käi, palk ka väga väike, naine on hetkel emapuhkusel ning elavad üürikorteris. Veel märgib menetlusalune isik kaebuses, et see on tema pere jaoks väga suur summa ja kui maksabki ära, siis ei jää neile endale midagi, pole Eestis väga kaua elanud ja ei tunne kõiki seadusi. Kaebaja ei soovi kohtuistungil osaleda.
KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja leiab oma kirjalikus vastuses, et Siarhei Stsiapanau ütlused selle kohta, et ta ei olnud teadlik, et ta oleks pidanud juhiload välja vahetama, on väheusutavad. Juhilubade ümber vahetamata jätmine on praktikas seotud raha kokkuhoiuga. Informatsioon erinevate riikide juhilubade kehtivuse kohta on leitav Transpordiameti kodulehel ka vene keeles. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et ehkki Siarhei Stsiapanau ei ole väljendanud kahetsust, on Rahvastikuregistri päringu ning Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest näha, et menetlusaluse isiku nimele on väljastatud Eesti Vabariigi juhiluba nr xxxx kehtivusega 27.06.2022 kuni 26.06.2032 ning seega leiab, et kaebuse esitaja on teinud vajalikud toimingud, et liikluses edaspidi seaduskuulekalt osaleda. Samuti märgib kohtuväline menetleja, et kaebuses esitatud seisukoht, et palk on väike ning peale trahvi tasumist ei jää raha kätte, on tõendamata, kuivõrd kaebusega ei ole esitatud informatsiooni sissetulekute ega elatusvahendite kohta. KarS § 17 lg 3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust ning KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kokkuvõttes asub kohtuväline menetleja seisukohale, et Siarhei Stsiapanau’le määratud karistus oli kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, kuid leiab, et arvestades menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi, leidub alus määratud rahatrahvi vähendamiseks.
KOHTU SEISUKOHT Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi
4-22-2546
kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on üheselt tõendatud, et Siarhei Stsiapanau juhtis 24.06.2022 kella 21:35 ajal xxxx mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx ilma juhtimisõiguseta. Seda tõendavad nii kohapeal koostatud väärteoprotokoll, millele kaebaja on alla kirjutanud (tl 1), samuti menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 2), kus kaebaja tunnistab rikkumist ja esitab omapoolse selgituse ning tunnistaja patrullpolitseinik V. Š.’i ülekuulamise protokoll (tl 4-5), milles tunnistaja selgitab menetlusaluse isiku kinnipidamist ning temal juhilubade puudumist. Samuti tõendavad Siarhei Stsiapanau poolt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsus (tl 3), mille kohaselt Siarhei Stsiapanau kõrvaldati 24.06.2022 kell 21:35 sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest (tl 6) nähtub, et Siarhei Stsiapanaul puudus 24.06.2022 Eesti Vabariigi juhiluba. Seega on Siarhei Stsiapanau toime pannud LS § 201 lg-s
1 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo ehk mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta. Kohus leiab, et subjektiivse koosseisu mõttes pani kaebaja teo toime hooletusest. KarS § 18 lg
3 näeb ette, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Liiklusseaduse § 99 lg 1 p 3 ja lg 6 järgi kehtis kaebaja juhiluba 12 kuud alates tema Eestisse elama asumisest. Rahvastikuregistri väljatrüki (tl 8-9) kohaselt on menetlusalusel isikul Eestis elukoht juba alates 2019.a, st väärteo toimepanemise hetkel tal Eestis kehtiv juhtimisõigus puudus. Kaebaja väide nii kaebuses kui ka tema ülekuulamise protokollis oli, et ta ei olnud teadlik juhilubade ümbervahetamise kohustusest ning et ta ei ole Eestis väga kaua aega elanud ja ei tunne kõiki seadusi.
Kohus leiab, et kaebajal oli piisavalt aega, et ennast kurssi viia Eestis kehtivate seadustega ning vajalikud toimingud teha. Sellekohane info oli kaebajale kättesaadav. KarS § 17 lg 3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu. Seega on kohtu hinnangul Siarhei Stsiapanau rikkumise toime pannud ettevaatamatusest. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Järelikult on Siarhei Stsiapanau toime pannud koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi.
LS § 201 lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut (so 800 eurot) või aresti. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on Siarhei Stsiapanau’le määranud karistuseks LS § 201 lg 1 järgi rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, mis on sanktsiooni keskmine määr.
Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Siarhei Stsiapanau’d mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte (tl 12) kohaselt on ta varem karistamata isik, mistõttu võib isikule etteheidetavat väärtegu pidada pigem erandiks ning seetõttu tema esmakordne karistamine ei tohi olla põhjendamatult raske. Samuti nähtub Transpordiameti liiklusregistri väljatrükist (tl 6), et kaebaja on lühikest aega peale rikkumist oma juhiload ümber vahetanud ning kehtiva juhtimisõiguse Eestis omandanud.
Seega on kohus veendunud, et kaebaja on oma rikkumisest vajalikud järeldused teinud. Kohus nõustub kohtuvälise
4-22-2546
menetlejaga, et kaebaja poolt juhtimisõiguse omandamiseks vajalike toimingute tegemist võib pidada isiku karistust kergendavaks asjaoluks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on väike ning temale mõistetud karistust tuleb vähendada. Kohus tühistab selles osas kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ning mõistab talle karistuseks rahatrahvi 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. Rahatrahvi tasumisel tuleb lähtuda kohtuvälise menetleja otsuses viidatud makserekvisiitidest. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/