4-10-3870/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.november 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-3870 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuasi

Vaidlustatud lahend B.Z-i (is.kood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx töökoht OÜ P ) väärteoasi LS § 7417 lg 1 järgi

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 13.09.2010.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,10,008278

Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193, kohus

määras:

Jätta B.Z-i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo 13.09.2010.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,10,008278 rahuldamata.

Jätta B.Z-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 13.09.2010.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,10,008278 läbi vaatamata.

Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

B.Z esitas 28.10.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo 13.09.2010.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,10,008278. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 741 lg 1 alusel rahatrahviga summas 4020 krooni

ning mõisteti välja menetluskulud summas 2632 krooni. Kaebuse esitaja taotleb karistuse kergendamist.

Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna viibis Eestist sel kuupäeval ära, kui otsuse pidi kätte saama. Sai otsuse kätte peale seda, kui otsus oli juba jõustunud.

Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevalt väärteoprotokollilt AB 1171573, 30.06.2010.a., on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 20.09.2010.a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 19.08.2010.a. ning kinnituseks selle kohta on isik andnud

allkirja. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Kooskõlas V™S § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke

kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et B.Z pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seejuures ei oma kaebetähtaja kulgemise seisukohalt tähendust, kas kaebaja läheb

otsusele järele või mitte. Asjaolu, et isik ei läinud kohtuvälise menetleja juurde otsusele õigeaegselt järele, ei ole objektiivne asjaolu, millega saaks põhjendada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist. V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse

esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et

kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli,

s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08).

Seega, teades kuu aega varem kohtuvälise menetleja poolt otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 28.10.2010.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 05.10.2010.a.

Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval

põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

3 Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

B.Z niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei

nähtu. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatav kaebaja eemalviibimine Eestist. Samuti asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja poolt kaebuses toodud väide, et ta oli Eestist ära otsuse kättesaadavaks tegemise ajal, on paljasõnaline, kuivõrd isik ei

ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema viibimist väljaspool Eestit. Kohtu hinnangul ei astunud kaebaja ise seonduvalt oma ükskõikse suhtumisega vajalikke samme otsuse õigeaegseks kättesaamiseks.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et B.Z ei pidanud kinni seaduses

sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud

objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud

tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

Aulike Salo Kohtunik