1-10-15168/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-10-15168 (kohtueelses menetluses nr 10260103380) riik D.H versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav D.H

(isikukood xxx; elukoht xx xxxx

xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; ei tööta; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi Kaitsja advokaat Margo №rmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada D.H süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista

karistusseadustiku

talle karistusena vangistus 4 kuud; D.H suhtes 04.12.2009.a lõpetatud kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 7 alusel, mille järgi määrati kohustuseks teha üldkasulikku tööd 40 tundi; asendada vangistusega KarS § 69 sätteid arvestades ja mõista D.H-le karistuseks vangistus 3 kuud 10 päeva; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud

vangistus 3 kuud 10 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata D.H-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 3 kuud 10 päeva ei pöörata täitmisele, kui D.H ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

käitumiskontrolli nõuded; määrata D.H-le katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: hüvitada kannatanutele tekitatud kahju katseaja jooksul;

määrata D.H-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; tühistada D.H-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult Anneli P. tsiviilhagi ning välja mõista D.H-lt 2500 krooni

Anneli P. kasuks;

2

2.1.2 rahuldada täielikult Liina P. tsiviilhagi ning välja mõista D.H-lt 100 krooni

Liina P. kasuks;

2.1.3 rahuldada täielikult Agnes L. tsiviilhagi ning välja mõista D.H-lt 400 krooni

Agnes L. kasuks; 2.2 sundraha 3262 krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 1320 krooni välja mõista D.H-lt ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 4622 krooni 50 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a detsembri kuust igakuise menetluskulu osa 386 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõend mobiiltelefon Sony Ericsson T280i koos laadijaga tagastada D.H; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 300 krooni arvestada selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Margo №rmannile. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-15168“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1.

Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on D.H-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistu 4 kuud; D.H

suhtes lõpetati 04.12.2009. a kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 7 alusel kohustuseks määrati teha üldkasulikku tööd 40 tundi ning hüvitada kannatanutele tekitatud kahju kokku 2600 krooni. D.H tegi ära üldkasuliku töö tunnid, kuid kannatanutele kahju ei hüvitanud ning kriminaalmenetlus uuendati 14.09.2010. a. KrMS § 202 lg 6 sätestab, et kui isik ei täida talle

pandud kohustust, siis kriminaalmenetlus uuendatakse ning karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. D.H poolt täidetud kohustus 40 tundi üldkasulikku

tööd asendada vangistusega KarS § 69 sätteid arvestades. Mõista D.H-le karistuseks vangistus 3 kuud ja 10 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.H 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ning kohustusi alalise elukohaga xx

xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata kohustuseks hüvitada kannatanutele tekitatud kahju katseaja jooksul.

3 D.H on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 03.07.2009. a päevasel ajal Viljandi maakonnas xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx Paistu vallas Viisukülas

Piibu talust varastas riidekapis olevast ümbrikust Kadri P., Liina P.ja Anneli P. kuulunud AS Swedbanga pangakaardid koos PIN koodidega ning samal päeval võttis Viljandis Tallinna tn 21

asuvast AS Swedbanga sularahaautomaadist välja eelnimetatud pangakaarte ja PIN koode kasutades, kokku sularaha 2700 krooni.

08.07.2010 päevasel ajal tungis Viljandimaal xxxxxx-xxxx xxxxxx xx xx korterisse x ning

varastas elutoa nagis rippunud kotist Ella R.le kuuluva rahakoti väärtusega 200 krooni koos selles olnud 130 krooni sularahaga.

08.07.2010 kella 19.49 paiku tungis D.H Viljandimaal xxxxx-xxxxx xxxxxx xx xx elumajja ning püüdis sealt varastada Maie S.le kuuluva kommikarbi väärtusega 25 krooni,

köögilaual olnud rahakoti koos 215 krooni sularahaga. Vargus jäi lõpule viimata kannatanu sekkumise tõttu.

31.07.2010 kella 19.00 paiku tungis D.H Viljandi linnas xxxxx xx xx elumajja ning varastas sealt tagumises toas olnud käekotist Agnes L.ele kuuluva rahakoti väärtusega 300 krooni ja 100 krooni sularaha ja dokumendid.

D.H tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning mis ühel juhul jäi katse staadiumi.

2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Tsiviilhagide otsustamine

Tsiviilhagid tuleb rahuldada VÕS ( ) § 1043 alusel. Võlaõigusseaduse

Anneli P. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 2500 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Liina P. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 100 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

Agnes L. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 400 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

4 KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik.

Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse riigi õigusabi seaduse kriminaalmenetluses.

Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Politseiprefektuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 420 krooni.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 600 krooni. D.H kaitsja Margo №rmann on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 300 krooni.

Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 300 krooni tuleb arvestada advokaat Margo №rmannile. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 40 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetlus- kulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades keskmisest halvemat varalist seisundit, on põhjendatud sundraha vähendamine.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb D.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3262 krooni 50 senti, õigusabi tasu 1320 (420+600+300) krooni ja postikulud 40 krooni - riigieelarve tuludesse.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4.

Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid Ericsson T280i koos laadijaga tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Kalev Kuningas

Kohtunik