2-21-19257/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

18. august 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-19257

Tsiviilasi

J B hagi kohtutäitur E V, XXXX AS ja Xxxx OÜ vastu

kinnisomandi enampakkumise kehtetuks tunnistamise ja

kinnistusraamatu kande parandamise nõudes

Tsiviilasja hind

44 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J B (isikukood: xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Aleksei Vassiljev (Vladimir Sadekov

advokaadibüroo, e-post: aleksei.vassiljev@sadekov.ee)

Kostja I: kohtutäitur E V (büroo asukoht xxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus (Advokaadibüroo

Vilippus

Polman

Partnerid,

e-post:

kenno.vilippus@vilippus.ee)

Kostja II: XXXX AS (registrikood: xxxx, asukoht Xxxx),

lepinguline

esindaja

Aap

Kulik

(e-post:

menetlused@bigbank.ee)

Kostja III: Xxxx OÜ (registrikood: xxxx, xxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova

(Advokaadibüroo CLARUS, e-post: oksana@clarusab.ee)

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Jätta hageja J B hagi kohtutäitur E V, XXXX AS ja Xxxx OÜ vastu kinnisomandi

enampakkumise kehtetuks tunnistamise ja kinnistusraamatu kande parandamise nõudes

rahuldamata.

2. Jätta kostja I kohtutäitur E V ja kostja II XXXX AS taotlused asja läbivaatamata jätmiseks

rahuldamata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 09.12.2021 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu,

millega kohus määras seada kostjale III Xxxx OÜ kuuluvale kinnisasjale (xxxx,

registrinumbriga xxxx) 1/2 suuruse mõttelise osa käsutamise keelumärge hageja J B’i

kasuks.

4. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punkt 3 jõustub ja kuulub täitmisele alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud hageja kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja J B esitas 08.12.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse kohtutäitur E V, XXXX AS ja

Xxxx OÜ vastu kinnisomandi enampakkumise kehtetuks tunnistamise ja kinnistusraamatu kande

parandamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks. Kohus

rahuldas 09.12.2021 kohtumäärusega hageja taotluse ning määras hagi tagamiseks seada kostjale

III Xxxx OÜ kuuluvale kinnisasjale (xxxx, registrinumbriga xxxx) 1/2 suuruse mõttelise osa

käsutamise keelumärge hageja J B’i kasuks.

2. Hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnistada kehtetuks enampakkumine, mille käigus müüs

Tallinna kohtutäitur E V täitemenetluses nr 022/2012/6304 xxxx maakonnas xxxx asuva

korteriomandi (kinnistusraamatu registriosa nr xxxx) 1/2 suuruse mõttelise osa Osaühingule xxxx

(registrikood xxxx) ja mille kohta on 27.08.2021 koostatud enampakkumise akt. Hageja palub

kohustada kostjat III andma nõusolek kinnistusraamatus Xxxx asuva korteriomandi

(kinnistusraamatu registriosa nr xxxx) 1/2 suuruse mõttelise osa omanikukande parandamiseks

selliselt, et kustutada omanikukande Osaühingu Xxxx (registrikood xxxx) kohta ja kanda

omanikuna sisse J B (isikukood xxxx). Hageja palub asendada eelmises lauses sõnastatud

nõusolekud kohtuotsusega. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

3. Tallinna kohtutäitur E V algatas AS XXXX 04.09.2012 täitmisavalduse alusel,

täitedokumendiks Harju Maakohtu 21.08.2012 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-12-13973, hageja

suhtes täitemenetluse nr 022/2012/6304. Täitemenetluses koostatud 27.08.2021 enampakkumise

akti kohaselt on kohtutäitur müünud 22 000 euro eest kostjale III Xxxx OÜ hagejale kuuluva 1/2

suuruse mõttelise osa korteriomandist registriosa numbriga xxxx. 27.08.2021 enampakkumise akt

oli hagejale kätte toimetatud 02.12.2021. Kinnisraamatu andmete kohaselt on 27.08.2021

kohtutäituri avalduse ja 27.08.2021 enampakkumise akti alusel vaidlusaluse kinnisasja

omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud 28.09.2021 kostja III.

4. Hageja hinnangul toimus viidatud enampakkumine tühise arestimise alusel ja hageja suhtes

toimunud täitemenetluses rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise

objektiks oleva kinnisasja arestimise tühisus tuleneb eelkõige asjaoludest, et võlgnikule ei ole

kätte toimetatud täitmisteadet; kinnisasi on arestitud isiku kasuks, kes ei ole täitemenetluse

osaline, võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja kohtutäitur

rikkus oluliselt muud arestimise kohta käivad menetlusnormid.

5. Hagejale ei ole kätte toimetatud täitmisteadet tema suhtes algatatud täitemenetluse kohta,

kutset kinnisvara arestimisele, 27.07.2021 kinnisasja arestimise akti ja 27.07.2021 teadet

enampakkumisest. Täitetoimikus on andmed teises täiteasjas (022/2012/385) vormistatud

täitmisteate kättetoimetamise kohta, kuid puuduvad tõendeid, mis kinnitaksid eelpool mainitud

dokumentide jõudmist hagejani. Viidatud dokumendid, samuti 27.08.2021 enampakkumise akti,

sai hageja esmakordselt kätte 02.12.2021, tutvudes kohtutäituri 01.12.2021 e-kirjaga. Hagejale

täitmisteate kätte toimetamata jätmise tagajärjeks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 55 punkti 2

järgi on täitemenetluses hagejale kuuluva vara arestimise tühisus. Arestimisakti edastamata

jätmise tagajärjel ei saanud hageja esitada arestimise osas vastuväiteid, samuti vaidlustada

ebaseaduslikku arestimist seadusega sätestatud korras seadusega sätestatud tähtaja jooksul.

6. Täiteasja toimikust nähtuvad ka muud rikkumised täitemenetluse läbiviimisel. Hageja

esindajale edastatud täitmisteate kohaselt on täitemenetluse aluseks sissenõudja AS XXXX

täitmisavaldus ja viimase kasuks tehtud kohtuotsus. 27.07.2021 kinnisasja arestimise aktist,

27.07.2021 teatest enampakkumisest ning 27.08.2021 enampakkumise aktist nähtub, et

sissenõudjaks on Aktiva Finants OÜ. Kohtutäituri väitel on AS XXXX loovutanud täitemenetluse

objektiks olevad nõuded Aktiva Finants OÜ-le. Samas puuduvad dokumendid, mille aluseks

oleks võimalik tuvastada, et sissenõudja on muutunud.

7. Kinnisasja käsutamise keelumärge on kantud kinnistusraamatusse 22.10.2019 ehk oluliselt

varem, kui arestimise akt oli koostatud. Kusjuures keelumärge on seatud AS XXXX kasuks,

27.07.2021 arestimisakt aga koostatud Aktiva Finants OÜ kasuks. Täitemenetluse toimikust ei

nähtu, et Aktiva Finants OÜ oleks taotlenud täitemenetlusega ühinemist ja kohtutäitur oleks

lubanud viimasel osaleda menetluses (TMS § 149 lg 1). Seega on kinnisasi arestitud isiku kasuks,

kes ei ole täitemenetluse osaline.

8. Kinnisasja arestimine on tühine ka põhjusel, et võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema

õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Nimelt ei ole kohtutäitur

hagejat kinnisasja arestimisest ette teavitanud, mistõttu ei saanud hageja olla arestimise juures.

Kinnisasja arestimisel ei ole kohtutäitur küsinud võlgniku ega sissenõudja seisukohta kinnisasja

hindamise osas. Nimetatud rikkumise tõttu on kinnisasi arestitud ja pandud müügile

turuväärtusest oluliselt madalamaga hinnaga. Rikkumise tagajärjel ei saanud hageja esitada

arestimise osas vastuväiteid, samuti vaidlustada ebaseaduslikku arestimist seadusega sätestatud

korras seadusega sätestatud tähtaja jooksul.

9. Hagejale ei teatatud enampakkumisest seaduses sätestatud etteteatamistähtaja jooksul (10

päeva). Täitemenetluse materjalidest nähtub, et kinnisasja enampakkumise teade oli avaldatud

kinnisasja arestimisega samal päeval. Etteteatamise kohustuse rikkumise tõttu oli

enampakkumise korraldamine sel ajal hagejale täiesti üllatuslik. Etteteatamise kohustuse

rikkumise tõttu puudus hagejal võimalus enampakkumise vältimiseks võlg enne enampakkumist

tasuda, osaleda enampakkumisel või muudmoodi vältida kinnisasja välja minekut võlgniku

omandist. Riigikohus on oma 28.09.2011 otsuses (3-2-1-69-11, p 18) märkinud, et

enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud

asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit, ning koos enampakkumise kehtetuks

tunnistamisega saab nõuda kinnistusraamatu kande parandamist (28. septembri 2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18 neljas ja kuues lõik). Kostja III on kantud vaidlusaluse kinnisasja

omanikuna kinnistusraamatusse. Viidatud kanne on aga enampakkumise kehtetuse tõttu vale.

AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande

parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Lisaks on hageja teise

nõude õiguslik alus TsÜS § 68 lg 5, mis sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga

tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend,

millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Kostja I kohtutäitur E V vastuväited

10. Kostja I hagi ei tunnista ja palub jätta see läbivaatamata, alternatiivselt rahuldamata.

11. Kostja I hinnangul esinevad alused hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja ei ole esitanud hagi

kõigi asjasse puutuvate isikute vastu ja ei ole järginud seaduses hagi esitamiseks ette nähtud

tähtaega.

Hagi on esitatud muuhulgas Xxxx AS suhtes, kes on oma nõude loovutanud ega olnud

enampakkumise toimumise kuupäeva seisuga täitemenetluse sissenõudjaks. Tegelik sissenõudja

ei ole kostjana hagis nimetatud. Seega võib käesoleval juhul esineda alus jätta hagi läbi vaatamata,

sest hagi on õiguslikult perspektiivitu. Kohtutäituri hinnangul ei ole põhjendatud võlgniku TMS

§ 18 lg-le 11 ja §-le 149 tuginev väide, nagu oleks Aktiva Finants OÜ pidanud täitemenetlusega

TMS § 149 alusel ühinema ning kohtutäitur tegema selle kohta otsuse. Selleks, et uus võlausaldaja

saaks käimasolevas täitemenetluses teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi, peab ta

kohtutäiturile tõendama oma õigusjärglust kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või

notariaalselt tõestatud dokumendiga. Kui õigusjärglus on kohtutäiturile TMS § 18 lg 1 kohaselt

tõendatud, astub uus võlausaldaja esialgse sissenõudja asemele ning täitemenetlus jätkub

õigusjärglase suhtes sealt, kus see pooleli jäi. Kohtutäitur ei pea seejuures tegema õigusjärgluse

kohta eraldi otsust vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 16.06.2020 määrus nr 2-20-1453, p 14.1.2).

TMS ei näe ette, et kohtutäitur peaks vormistama eraldi otsuse, millega ta lubab õigusjärglasel

astuda täitemenetlusse sissenõudja asemel (vt näiteks Tallinn Ringkonnakohtu 09.10.2020

määrus nr. 2-20-3895, p. 15).

Hageja on esitanud hagiavalduse hilinenult. Vastavalt TMS § 223 lg-le 1 on menetlusosalistel

õigus esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 30 päeva jooksul

enampakkumise akti kättetoimetamisest. Hageja oli kostjaga kogu menetluse jooksul suhelnud e-

posti xxxx kaudu. Enampakkumise akt edastati menetlusosalistele 27.08.2021, palvega kinnitada

dokumentide kättesaamist. Samas e-kirjas selgitati, et juhul kui kirja ja selle manuste kättesaamise

kohta kinnitust ei saadeta, siis loeb kohtutäitur käesoleva kirja koos manustega kolme tööpäeva

möödumisel menetlusosalisele kätte toimetatuks (TMS § 10 lg 1 ja 5, TsMS § 3141 lg 1 ja 2).

Võlgnik dokumentide kättesaamist ei kinnitanud, seega võis lugeda enampakkumise akt

võlgnikule kätte toimetatuks 02.09.2021. Lisaks edastas kohtutäitur enampakkumise akti

07.09.2021 posti ja e-postiga ka võlgniku eelnevalt avaldatud ja registrijärgseks elukohaks

olevale aadressile, mis loeti TMS § 10 lg 1 ja 2 ning 5 kohaselt kätte toimetatuks 11.09.2021.

Hageja esitas hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 08.12.2021 ehk ligikaudu 3 kuud

pärast enampakkumise akti kättetoimetamist võlgnikule. Pelgalt hageja väide, et tema sai

enampakkumise akti kätte 02.12.2021, ei tõenda seda, et ta ei ole enampakkumise akti ega muid

menetlusdokumente varasemalt kätte saanud.

12. Täitemenetluse läbiviimisel, vara arestimisel ega enampakkumiste korraldamisel ei rikkunud

kohtutäitur täitemenetluse seadustikus kehtestatud tingimusi ja on võlgnikku täitetoimingutest

informeerinud. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud. Käesoleva nõude aluseks oleva

täitemenetluse nr 022/2012/6304 algatamise hetkeks oli kohtutäitur hageja suhtes läbi viimas ka

täitemenetlusi nr 022/2010/922, 022/2012/385 ja 022/2012/1533. Täitemenetluses nr

022/2010/922 toimetati võlgnikule täitmisteade isiklikult kätte 10.03.2010 aadressil Xxxx.

18.03.2010 märkis võlgnik, et ta on nõus, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastatakse

talle aadressil Xxxx ilma saamiskinnitust tagastamata. Dokument loetakse kätte saaduks kolme

päeva möödudes postitamisest arvates. Sama postiaadressi kasutas ta ka 01.10.2010 kohtutäiturile

esitatud avalduses, märkides avalduses ka oma e-posti aadressi - xxxx. Sama e-posti teel on

võlgnik pidanud kohtutäituriga kirjavahetust 2012. aasta veebruaris ja aprillis.

13. Täitemenetluses nr. 022/2012/385 toimetati võlgnikule täitmisteade isiklikult kätte

15.02.2012 aadressil Xxxx. Täitemenetluses nr. 022/2012/1533 toimetati võlgnikule täitmisteade

kätte 14.03.2012 samuti aadressil Xxxx, kus selle võttis vastu võlgniku abikaasa. Viidatud

täitemenetluste raames on hageja seega korduvalt kinnitanud oma kehtivaid kontaktandmeid.

Kohtutäitur on seisukohal, et täitemenetluse tõhususe eesmärki ja sissenõudja huve arvestades, ei

pea esmane täitekutse olema võlgnikule kätte antud igal juhul allkirja vastu, kohtutäitur võib

kasutada ka muid tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud dokumentide kätteandmise viise

(TMS § 10 lg 2). Kuna varem algatatud täitemenetlustes ja nende läbiviimise ajal avaldas võlgnik

oma elukohana aadressiks Xxxx ning on andnud nõusoleku dokumentide edastamiseks märgitud

aadressile, siis saatis kohtutäitur ka täitmisteate täitemenetluses nr 022/2012/6304 samale

aadressile, millega luges täitmisteate TMS § 10 lg 2, TsMS §§ 312 ja 314 lg 8 alusel (kuni

1.01.2013 kehtinud redaktsioonis) võlgnikule kätte toimetatuks 18.09.2012. Andmed täitmisteate

postitamise kohta 12.09.2012 on kontrollitavad kohtutäituri väljasaadetavate dokumentide

registreerimise raamatus. Seda, et võlgnik on täitmisteate kätte saanud, kinnitab see, et pärast

täitemenetluse algatamist on hageja vaidlusaluses täitemenetluses soovinud maksegraafikut, ta on

seda täitnud ja tasunud osamakseid viitega konkreetsele täitemenetlusele. Ühtlasi on

täitemenetluse raames toimunud laekumised arestimise tulemusel nii võlgniku töötasust, kui ka

arveldusarvetelt ning ka selles osas ei ole võlgnik vastuväiteid esitanud.

14. Arestimise akt on koostatud ja menetlusosalistele toimetatud kooskõlas täitemenetluse

seadustiku sätetega. Kostja I ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt tema teavitamata jätmine

vara arestimisest on oluline rikkumine TMS § 55 p 4 mõttes, mis toob kaasa arestimise tühisuse.

Hageja kinnisasja mõttelise osa arestimise aktis on märgitud andmed arestitava vara kohta,

kinnisasja päraldised ja olulised osad, kinnisasja mõttelise osa hind, arestitud vara mõõtmed,

ruumide arv ja otstarve, märge selle kohta, et arestitakse vaid hagejale kuuluvat mõttelist osa ja

viited menetlusosaliste õigustele seoses vara arestimisega, mis kõik kajastava arestimise käiku ja

selle tulemust. Seega vastab kinnisasja arestimisakt seadusele (TMS § 143).

15. TMS ei näe kohtutäiturile ette kohustust viia kinnisasja arestimise toiming tingimata läbi

võlgniku juuresolekul või kinnisasja asukohas. TMS § 70 lg 1 võimaldab vara üleskirjutamist ka

võlgniku osavõtuta kahe manuka või politseitöötaja juuresolekul. Juhul, kui võlgnik ei viibinud

arestimise juures, toimetatakse talle arestimisakt kätte, mida kohtutäitur on käesoleval juhul ka

teinud. TMS ei sätesta kohtutäituri kohustust ilmtingimata teavitada võlgnikku eelseisvast vara

arestimisest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-14-50757, lk 12).

Pärast täitmisteate kättetoimetamist ei ole kohtutäituril mingit takistust võlgniku vara arestimiseks

ja ta ei pea arestimistoimingu toimumisest võlgnikule iseenesest ette teatama või teda isiklikult

arestimise juurde tingimata kaasama. Lisaks annab täitemenetluse seadustik kohtutäiturile

võimaluse kinnisasja arestida ka enne täitmisteate saatmist, mille puhul ei saagi eeldada võlgniku

ja sissenõudja osalemist vara arestimise juures. Sellele vaatamata on kohtutäitur täitemenetluste

läbiviimisel siiski võlgnikku informeerinud, et sissenõue võidakse pöörata ka temale kuuluvale

kinnisasjale, kohtutäitur palus tagada kinnisasjale juurdepääsu, esitada vara koormavad lepinguid

ja ettepanekuid kinnisasja arestimise hinna osas. Võlgnik ettepanekuid hinna osas ega vastuväiteid

planeeritud toimingule ei esitanud, kuid ka juurdepääsu varale ei saanud tagada.

Kostja I märgib lisaks, et TMS § 55 p 4 alusel on arestimine tühine üksnes juhul, kui võlgniku

õigustest teavitamata jätmine tõi endaga kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Hageja ei ole

näidanud, millise tema õiguse rikkumise tõi endaga kaasa see, et ta ei osalenud arestimise akti

koostamise juures või millise oma õiguse kahjustamist oleks kaebaja saanud vältida arestimise

juures viibides. Hageja on jätnud ka märkimata, millele tuginedes ta väidab, et vara hind oli madal.

Võlgnik on menetluse vältel märkinud oma aadressiks Xxxx ja läbivalt suhelnud kohtutäituriga

elektronposti aadressilt xxxx. Nende aadresside abil on olnud võimalik võlgnikule dokumente

kätte toimetada. Kui võlgniku edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need

dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil.

Sellise lihtsustatud korras dokumentide kättetoimetamise õiguse annab kohtutäiturile TMS § 10

lg 1.

Kinnisasja mõttelise osa arestimise akti ja enampakkumise teate saatis kohtutäitur 28.07.2021

võlgniku aadressile Xxxx. Need dokumendid edastati võlgnikule 27.07.2021 ka e-posti teel. E-

posti aadressile xxxx saatmisega on võlgnik ise nõustunud ja sellelt kohtutäituriga kirjavahetust

pidanud. See elektronposti aadress ja elukoha aadress on võlgniku aadressideks ka registrite järgi.

E-kirjas oli märgitud palve kinnitada dokumentide kättesaamist. Samas e-kirjas selgitati, et juhul

kui kirja ja selle manuste kättesaamise kohta kinnitust ei saadeta, siis loeb kohtutäitur kirja koos

manustega kolme tööpäeva möödumisel menetlusosalisele kätte toimetatuks (TMS § 10 lg 1 ja 5,

TsMS § 3141 lg 1 ja 2). Kohtutäitur luges kinnisasja mõttelise osa arestimise akti ja

enampakkumise teate võlgnikule kätte toimetatuks 01.08.2021.

16. Kostja I ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt ei teatatud hagejale enampakkumisest

seaduses sätestatud etteteatamistähtaja jooksul. TMS § 84 lg 3 kohaselt tuleb võlgnikule ja

sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt 10 päeva enne enampakkumist.

Kinnisasja mõttelise osa arestimine toimus 26.07.2021, avalik enampakkumise teade avaldati

27.07.2021, võlgnik sai informatsiooni enampakkumise kohta kätte hiljemalt 01.08.2021,

registreerimine elektroonilisele enampakkumisele lõppes 17.08.2021 ja enampakkumine toimus

25.08.2021. Kohtutäitur on seadusega kehtestatud tähtaegasid käesoleval juhul järginud. Seadus

ei seo 10 päevast tähtaega arestimise akti jõustumisega, enne mida ei tohi enampakkumist välja

kuulutada. Asjaolu, et hageja oli enampakkumise läbiviimisest teadlik, kinnitab ka see, et

24.08.2021 võttis hageja kohtutäituriga telefoni teel ühendust, väites, et kohtutäitur rikub seadust

ja kohtutäituril ei ole õigust vara müüa. 26.08.2021 on I B ja J B avaldanud soovi tulla ka

kohtutäituri vastuvõtule, kuid kohale nad ei saabunud.

Kostja II XXXX AS vastuväited

17. Kostja II hinnangul on hagi esitatud vale kostja vastu ja see tuleb kostja II osas jätta

läbivaatamata. Antud juhul on täitemenetluse sissenõudjana kaasatud kostjana Xxxx AS, kuid

nõude aluseks olevad täitedokumendid on loovutatud Aktiva Finants OÜ-le. Lisaks kohtutäituri

poolt hagejale esitatud selgitustele nähtub nõude loovutamine ja sissenõudja muutumine ka

mitmetest täitemenetluses koostatud dokumentidest. Seega pidi hagejale olema teada, kes on

täitemenetluse tegelikuks sissenõudjaks. Hageja on hagiavalduses ekslikult leidnud, et

täitemenetluses nõude loovutamisel tuleb õigusjärglasel TMS § 18 lg 12 ja TMS § 149 alusel

sundtäitmisega ühineda. Nimetatud sätted ei ole antud asjas kohaldatavad. Tartu Ringkonnakohus

on lahendis nr 2-20-1453 selgitanud, et TMS § 18 lg 12 sätestab sundtäitmisega ühinemise

regulatsiooni olukorras, kus riigile on täitemenetlusaegse elatisabi andmisega üle läinud elatise

nõudeõigus võlgniku vastu. Ülejäänud sissenõudjate suhtes TMS § 18 lg 12 ringkonnakohtu

hinnangul ei kohaldu. Samuti ei kohaldu asjas TMS § 149, millest tuleneb, et kui kinnisasjale

sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks,

teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Sundtäitmisega ühinemisega

on tegemist olukorras, kus võlgnikule kuulub kinnisasi ning sama võlgniku vastu on algatatud

mitu erinevat täitemenetlust. TMS § 149 üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga

mitmes täitemenetluses (Riigikohtu 29.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 12). TMS

§ 149 ei kohaldu aga olukorras, kus esialgse sissenõudja nõudeõigus on nõude loovutamise

tulemusena üle läinud uuele sissenõudjale. Täitemenetluse seadustik ei sätesta, et kohtutäitur

peaks tegema õigusjärgluse korral täitemenetluses eraldiseisva otsuse (Tartu Ringkonnakohtu

16.06.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-1453, p 14.1.2).

18. Alternatiivselt tuleb hagi jätta rahuldamata. Arestimine ja enampakkumine on toimunud

õiguspäraselt. Kohtutäitur on toimetanud täitmisteate võlgnikule kätte tema poolt varasemalt

kinnitatud aadressile õiguspäraselt järgides kättetoimetamise hetkel sätestatud menetlusnorme.

Sellest tulenevalt ei ole võimalik hagejal ka tugineda arestimise tühisusele TMS § 55 lg 2 alusel.

Seoses hageja väitega, et teda ei ole teavitatud tema õigustest, märgib kostja II, et TMS ei sätesta

kohustust kutsuda võlgnikku vara arestimisele või võlgnikul viibida vara arestimisel, kui

arestimisest võtavad osa vähemalt kaks manukat. Arestimise akti kohaselt on osalenud arestimisel

kaks manukat – V K ja O M. Muuhulgas sisaldab arestimise akt põhjalikku selgitust kohtutäituri

poolt võlgniku õiguste ja kohustuste kohta vara arestimisel. Samuti ei ole hageja tõendanud, et

kohtutäituri poolt määratud hind asjale oleks ebaõiglane. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle

kohta, et kinnisasi oleks oluliselt väärtuslikum, kui arestimisaktis märgitud hind. TMS kohustab

kohtutäiturit hinna määrama ise, kui vähemalt üks pooltest arestimisel ei osale (TMS § 74 lg 4).

Kuna sissenõudja arestimisel ei osalenud, siis oleks kohtutäitur pidanud hinna niikuinii iseseisvalt

määrama. Seetõttu ei oma asjas tähtsust, et võlgnik arestimisel ei osalenud. TMS § 74 lg 7

võimaldab menetlusosalistele hinna vaidlustamist tagantjärgi, kuid kumbki pool ei ole seda

võimalust tähtaegselt kasutanud. Lisaks ei ole hageja esitanud kaebust kohtutäituri tegevusele ega

vaidlustanud arestimisakti. Kuna arestimisakti vaidlustamiseks on möödunud seaduses sätestatud

kaebetähtaeg, siis ei ole võimalik arestimisakti vaidlustada ega seda tühiseks tunnistada. Seetõttu

on enampakkumine toimunud kehtiva arestimisakti alusel. Seoses hageja väidetega

enampakkumise tühisusest, märgib kostja II, et hageja on ekslikult leidnud, et kinnisasja

arestimise akt vajab jõustumist. Kinnisasja arestimine jõustub arestimisakti koostamisel ning

TMS § 148 lg 1 kohaselt on arestimine kehtiv, kas akti kätte toimetamisel või kinnistusraamatusse

keelumärke seadmisel. Kinnistusraamatusse on keelumärge kantud juba 22.10.2019, seega on

arestimine kehtiv sellest hetkest.

Kostja III Xxxx OÜ vastuväited

19. Kostja III ei tunnista hagi ja palub jätta see rahuldamata. Kostjale III ei ole teada asjaolusid,

mis võiksid tingida täiteasja nr 022/2012/6304 raames toimunud enampakkumise kehtetuks

tunnistamise. Kostja III on ostnud kinnistu seaduslikult korraldatud enampakkumiselt. Ostjana on

ta tähtaegselt tasunud ettemaksu ning ettenähtud tähtaja jooksul tasunud ostuhinna.

Enampakkumise akti alusel on kostja III kantud kinnisturaamatusse seadusliku omanikuna.

Kohtu põhjendused

20. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

21. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

22. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Hageja esitas kohtule 18.12.2022

hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, 19.12.2021 tagas kohus esitatud hagi,

10.01.2022 võttis hagi menetlusse, 17.03.2022 jättis rahuldamata kostja taotluse menetluskulude

tagatise nõudes ning 19.05.2022 määras asja läbivaatamise kirjalikku menetlusse.

23. Kohus lahendab TsMS § 442 lg 5 kohaselt kohtuotsusega taotlused, mis on menetluse kestel

esitatud ja mille osas ei ole seisukohta võetud. Kostja I ja II hinnangul tuleb jätta hagi läbi

vaatamata, kuna hagi on esitatud hilinenult, kuigi hageja väidab, et sai dokumendid hiljem kätte,

ei ole see tõendatud. Kohtu hinnangul puudub asja läbivaatamata jätmiseks alus, kuivõrd hageja

on esitanud hagi tähtaegselt arvestades aega, mil ta enda hinnangul sai enampakkumise akti kätte.

Samuti leiab kostja I, et hagi ei ole esitatud õige isiku vastu, sest menetluse kestel on kostja III

asemel sissenõudja muutunud. Kohus leiab, et taotlus asja läbivaatamata jätmiseks

perspektiivituse tõttu puudub alus ning asjas on võimalik sisuliselt asjaolusid hinnata. Tulenevalt

TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 ning TsMS § 5 saab kohus läbi vaadata hagiavaldust kohtule esitatud

asjaolude ja nõude piires. Kohus on küsinud kirjaliku vastu kostjatelt, kostja I ja II on selgitanud,

et täitemenetluse käigus on sissenõudja muutunud. Kostjate vastused on hageja kätte saanud

18.04.2022. Menetluses valib hageja isiku(d), kelle vastu ta oma nõude suunab, samuti saab kostja

asendamiseks TsMS § 208 kohaselt taotluse esitada hageja ise. Hageja on hagiavalduses

märkinud, et „27.07.2021 kinnisasja arestimise aktist, 27.07.2021 teatest enampakkumisest ning

27.08.2021 enampakkumise aktist nähtub, et sissenõudjaks on Aktiva Finants OÜ. Kohtutäituri

väitel on AS XXXX loovutanud täitemenetluse objektiks olevad nõuded Aktiva Finants OÜ-le.

Samas puuduvad dokumendid, mille aluseks oleks võimalik tuvastada, et sissenõudja on

muutunud.“ Ka kohtumenetluses ei ole hageja taotlenud kostja asendamist TsMS § 208 alusel.

Kohtule on hageja esitanud oma seisukoha, et TMS § 5 lg 1 kohaselt sissenõudjaks on isik, kes

on esitanud täitmiseks nõude. Hageja leiab, et „esitatud tõendite kohaselt on täitemenetlus nr

022/2012/6304 algatatud AS XXXX 04.09.2012 täitmisavalduse alusel, mistõttu on AS XXXX

sissenõudjaks täitemenetluses nr 022/2012/6304 ja kostjaks täitemenetluses toimunud

enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohtumenetluses. Täitemenetluse nr 022/2012/6304

korraldas Tallinna kohtutäitur E V ja enampakkumise ostjaks on Xxxx OÜ.“ Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et kostjate I ja II taotlused hagi läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata.

24. Poolte vahel puudub vaidlus, et kohtutäitur E V algatas AS XXXX 04.09.2012

täitmisavalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse nr 022/2012/6304 ning müüs 25.08.2022

toimunud enampakkumisel 22 000 euro eest kostjale III hagejale kuuluva 1/2 suuruse mõttelise

osa korteriomandist registriosa numbriga xxxx. Hageja heidab kostjale I ette, et nii täitmisteadet

kui kutset vara arestimisele ning vara arestimise akti ei ole talle kätte toimetatud ning ta ei saanud

kinnisasja müügi hinna osas kaasa rääkida.

25. Pooled vaidlevad selle üle, kas enampakkumise läbiviimisel rikuti selle olulisi tingimusi, mis

tooks kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Hageja hinnangul toimus viidatud

enampakkumine tühise arestimise alusel ja hageja suhtes toimunud täitemenetluses rikuti teisigi

enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise objektiks oleva kinnisasja arestimise tühisus

tuleneb eelkõige asjaoludest, et võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; kinnisasi on

arestitud isiku kasuks, kes ei ole täitemenetluse osaline, võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud

tema õigustest täitemenetluses ja kohtutäitur rikkus oluliselt muud arestimise kohta käivad

menetlusnorme.

26. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline 30 päeva jooksul alates enampakkumise

akti kättetoimetamisest esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara

on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise

arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Vaidluse lahendamisel

juhindub kohus mh TMS § 10 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte

toimetama muude dokumentide hulgas täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise

akti ning enampakkumise akti. TMS § 10 lõike 2 kohaselt toimub dokumentide kättetoimetamine

tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatu kohaselt.

27. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud enampakkumise läbiviimisel sellise kaaluga

rikkumised, mis tooksid kaasa enampakkumise kehtetuse. Hageja leiab, et täitemenetluse nr

022/2012/6304 toimikust ei nähtu, et Aktiva Finants OÜ oleks taotlenud täitemenetlusega

ühinemist ja kohtutäitur oleks lubanud viimasel osaleda menetluses. Seega sissenõudjana tuleb

käsitleda AS XXXX, kes on esitanud täitmiseks nõue. Hageja leiab, et käesolevas asjas ei ole

kohtutäitur esitanud kohtule tõendeid, kust nähtuks, millal kõnealune täitmiseteade oli talle kätte

toimetatud, mistõttu tuleb lähtuda võlgniku kinnitusest, et täitmiseteade oli temale esmakordselt

kätte toimetatud koos 02.12.2021 kirjaga. Kohtutäitur ei ole seda väidet ümber lükanud ja

27.08.2021 enampakkumise ajaks ei olnud täitmisteadet kätte toimetatud. Kohtutäitur ei esitanud

tõendeid, kust nähtuks, et hagejale oleks kätte toimetatud kutse kinnisvara arestimisele,

27.07.2021 kinnisasja arestimise akt ja 27.07.2021 teadet enampakkumisest. Täiteasja nr

022/2012/6304 toimikus puuduvad andmed osundatud dokumentide hagejale kätte toimetamise

kohta, mistõttu tuleb lähtuda võlgniku kinnitusest, et nimetatud dokumendid olid temale

esmakordselt kätte toimetatud koos 02.12.2021 kirjaga. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et

lähtuda tuleb dokumentide kättetoimetamise kindlakstegemisel võlgniku kinnitusest. TsMS § 230

lg 1 kohustab pooli tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja kinnitus ei ole piisav tõend

TsMS 229 mõttes ning teised asjas esitatud tõendid ja asjaolud seda ei kinnita, et esmakordselt sai

ta dokumendid kätte 02.12.2021.

Kohus ei nõustu hagejaga, et kohtutäituril oli kohustus vormistada eraldi dokumendiga

sissenõudja osas õigusjärglus. Kui õigusjärglus on kohtutäiturile TMS § 18 lg 1 kohaselt

tõendatud, astub uus võlausaldaja esialgse sissenõudja asemele ning täitemenetlus jätkub

õigusjärglase suhtes sealt, kus see pooleli jäi ning menetlust läbiviiv kohtutäitur ei pea tegema

õigusjärgluse kohta eraldi otsust.

28. Kohus leiab, et täitmisteade on võlgnikule käeolevas täiteasjas kätte toimetatud. Vaidluse all

ei ole, et täitemenetluse nr 022/2012/6304 algatamise hetkeks oli kohtutäitur hageja suhtes läbi

viimas täitemenetlusi nr 022/2010/922, 022/2012/385 ja 022/2012/1533. Täitemenetluses nr

022/2010/922 toimetati võlgnikule täitmisteade isiklikult kätte 10.03.2010 aadressil Xxxx.

18.03.2010 märkis võlgnik, et ta on nõus, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastatakse

talle aadressil Xxxx ilma saamiskinnitust tagastamata. Dokument loetakse kätte saaduks kolme

päeva möödudes postitamisest arvates. Täituri vastuse kohaselt sama postiaadressi kasutas hageja

01.10.2010 kohtutäiturile esitatud avalduses. Hageja on märkinud avalduses oma e-posti aadressi

- xxxx, milliselt on pidanud kohtutäituriga kirjavahetust 2012. aasta veebruaris ja aprillis. Kohtule

on hageja lisanud K S kirja, et ta elas aprillist 2012 kuni augustist 2012 aadressil xxxx. Isegi, kui

lähtuda sellest, et tema elukoht oli xxxx nimetatud perioodil, ei ole ta sellest kohtutäiturit

teavitanud, olles eelnevalt andnud nõusoleku edastada dokumendid xxxx.

29. Kohus leiab, et hageja väited täitmiseteate mittesaamise kohta on vastuolulised arvestades

täitemenetluse faktilist läbiviimist ja toiminguid. Hageja ei ole ümber lükanud asjaolu, et pärast

täitemenetluse algatamist on ta vaidlusaluses täitemenetluses soovinud maksegraafikut, ta on seda

täitnud ja tasunud osamakseid viitega konkreetsele täitemenetlusele. Ühtlasi on täitemenetluse

raames toimunud laekumised arestimise tulemusel nii võlgniku töötasust, kui ka arveldusarvetelt

ning ka selles osas ei ole võlgnik vastuväiteid esitanud. Seega on ebatõenäoline, et talle ei olnud

kohtutäitur kätte toimetanud täitmisteadet.

30. Kohus nõustub, et TMS ei näe kohtutäiturile ette kohustust viia kinnisasja arestimise toiming

tingimata läbi võlgniku juuresolekul või kinnisasja asukohas. TMS § 70 lg 1 võimaldab vara

üleskirjutamist võlgniku osavõtuta kahe manuka või politseitöötaja juuresolekul. Juhul, kui

võlgnik ei viibinud arestimise juures, toimetatakse talle arestimisakt kätte, mida kohtutäitur on

kohtu hinnangul teinud. Kinnisasja mõttelise osa arestimise akti ja enampakkumise teate saatis

kohtutäitur 28.07.2021 võlgniku aadressile Xxxx. Need dokumendid edastati võlgnikule

27.07.2021 ka e-posti teel. E-posti aadressile xxxx saatmisega on võlgnik ise nõustunud ja sellelt

kohtutäituriga kirjavahetust pidanud. See elektronposti aadress ja elukoha aadress on võlgniku

aadressideks ka registrite järgi. E-kirjas oli märgitud palve kinnitada dokumentide kättesaamist.

Samas e-kirjas selgitati, et juhul kui kirja ja selle manuste kättesaamise kohta kinnitust ei saadeta,

siis loeb kohtutäitur kirja koos manustega kolme tööpäeva möödumisel menetlusosalisele kätte

toimetatuks (TMS § 10 lg 1 ja 5, TsMS § 3141 lg 1 ja 2). Kohtutäitur luges põhjendatult tuginedes

TsMS § 314.1 lg ja 2 kinnisasja mõttelise osa arestimise akti ja enampakkumise teate võlgnikule

kätte toimetatuks 01.08.2021. Hageja on hagis märkinud, et viidatud dokumendid, samuti

27.08.2021 enampakkumise akti, sai hageja esmakordselt kätte 02.12.2021, tutvudes kohtutäituri

01.12.2021 e-kirjaga. Ka see asjaolu kinnitab, et hagejale on edastatud dokumente menetluses

esile toodud e-aadressile, mida ta valikuliselt kinnitab.

31. TMS § 10 lg 1 kohaselt kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning

täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused

kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid.

Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja

kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks.

Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul

kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule

dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib

kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule

enda valitud viisil. Käesolevalt ei ole hageja tõendanud, et vara arestimise akt oleks tühine TMS

§ 55 märgitud eeldustel.

32. Kuivõrd hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, tuleb tühistada hagi tagamise abinõu. Seega

tuleb tühistada Harju Maakohtu 09.12.2021 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu,

millega kohus määras seada kostjale III Xxxx OÜ kuuluvale kinnisasjale (xxxx, registrinumbriga

xxxx) 1/2 suuruse mõttelise osa käsutamise keelumärge hageja J B’i kasuks.

Menetluskulud

33. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

34. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

35. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik