2-22-10287/10 · 2-22-10287/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Osaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2022 Pärnu Tsiviilasja number 2-22-10287 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamise ning ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve (Advokaadibüroo Kaire Aus, e-post: olavi....
Full Text of the Judgment · 2-22-10287/10
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Osaotsus)
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2022 Pärnu Tsiviilasja number 2-22-10287 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamise ning ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve (Advokaadibüroo Kaire Aus, e-post: olavi.jarve@austalu.ee) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 16.08.2022 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada X hagi Y vastu abielu lahutamiseks. 2. Lahutada X ja Y abielu, mis on registreeritud xx xx xxxx Pärnu Linnavalitsuse Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. 3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisega 4. Menetluskulud abielu lahutamise nõudes jätta poolte endi kanda. 5. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
2 Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik 1. Hageja X esitas 14.07.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palub lahutada tema ja kostja Y vahel registreeritud abielu. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel abielu xx xx xxxx. Hageja kinnitab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja palub lahutada abielu leppimisajata. 2. 16.08.2022 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja avaldas kohtule, et poolte abielulised suhted lõppesid kolm aastat tagasi. Hageja hinnangul on poolte abielulised suhted lõplikult lõppenud ning neid taastada ei ole võimalik. Pooled on proovinud suhteid toimima panna, käinud teraapias, kuid see ei ole aidanud. Hageja ei soovi leppimisaega. Hageja jäi oma hagi juurde ja soovib lahutust. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes 3. Kostja esitas 11.08.2022 kohtule vastuse hagiavaldusele, milles märkis, et soovib abielusuhete taastamist läbi pereteraapia. 4. Kohus kuulas kostja ära 16.08.2022 toimunud kohtuistungil. Kostja avaldas kohtule, et ei soovi lahutust ning sooviks abielulisi suhteid taastada. Kostja avaldas kohtule, et pooltel on küll erimeelsused, kuid kostja hinnangul on abielulisi suhteid võimalik korda saada. Kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 6. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. 7. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 8. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja ja kostja seletustega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et sooviks leppimisaega. Hageja jäi istungil kindlale seisukohale, et poolte abielulised suhted on jäädavalt lõppenud ning ta ei soovi leppimisaega. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole leppimisaja andmine pooltele põhjendatud, kuna hageja sellele vastu vaidleb. Kohus on seisukohal, et kohus ei saa pooli vastu tahtmist sundida abielus olema, kui poolte abielulised suhted on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada. 9. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 10. Kohus asub seisukohale, et poolte menetluskulude jaotamisel tuleb kohtul juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannavad abielulises perekonnaasjas pooled oma menetluskulud ise. 11. Kuna kohus jätab kummagi poole menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks nende rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik