2-19-139514/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-139514

Kohtuasi

Osaühingu NTK BALT hagi OÜ IMB CARGO vastu

100 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. mai 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu NTK BALT apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

100 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Osaühing NTK BALT (registrikood

10516851), seaduslik esindaja AG

Kostja (vastustaja) OÜ IMB CARGO (registrikood

12838814), seaduslikud esindajad IB ja MB

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu NTK BALT apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 31. mai 2021. a otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha

asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.

3. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

3.1. Rahuldada Osaühingu NTK BALT hagi ja mõista OÜ-lt IMB CARGO

Osaühingu NTK BALT kasuks välja 100 eurot.

3.2. Jätta menetluskulud OÜ IMB CARGO kanda.

3.3. Jätta OÜ IMB CARGO 31. mail 2021 esitatud vastuse täiendus ja tõendid

arvesse võtmata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ IMB CARGO kanda.

2-19-139514

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing NTK BALT (hageja) esitas 23. detsembril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse OÜ-lt IMB CARGO (kostja) 120 euro saamiseks. Kostja esitas

vastuväite ning Pärnu Maakohus lõpetas 27. veebruari 2020. a määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 25. märtsil 2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista

kostjalt enda kasuks välja 100 eurot.

Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale 13. septembri 2019. a tellimuse nr 762RS alusel

kaubaveoteenust ning esitas kostjale arve nr NT36-09 summaga 756 eurot, maksetähtajaga

14. novembril 2019. Kostja tasus 656 eurot. Seega on arvest 100 eurot tasumata.

Kuigi kostja väitel on ta hageja nõude tasaarvestanud pooltevahelisest lepingust nr 2110-3

tuleneva arvel nr 1342 märgitud nõudega, ei ole hageja tasaarvestusega nõus. Kostja ei saa

tasaarvestada nõuet, millele hageja saab esitada vastuväiteid. Hageja ei aktsepteerinud kostja

esitatud arvet. Selles lepingus oli hageja tellija ja kostja teenuse osutaja. Kostja jättis teenuse

osutamata. Kostja esitas hagejale pretensiooni, mida hageja ei aktsepteerinud. Arve nr 1342 ei

puutu praegusesse vaidlusesse.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt 100 eurot, sest kostja

tasaarvestas hageja nõude enda 14. novembri 2019. a arvest nr 1342 tuleneva nõudega hageja

vastu. Kostja edastas arve hagejale 15. novembri 2019. a e-kirjaga.

Kostja esitas pärast maakohtu määratud tähtaega (31. mail 2021) selgituse ja tõendid

tasaarvestuseks kasutatud nõude kohta. Kostja selgitas, et poolte kokkuleppel pidi kostja

korraldama vanametalli veo Venemaalt Uljanovskist Paldiskisse, vormistades tollidokumendid

Kingissepas. Kostja lasi 19. oktoobril 2019 kauba peale laadida, kuid kui ta sai dokumendid

kätte, tuli nende järgi vedada kaup Venemaal Ufa linna. Juht teatas, et selliste dokumentidega

2-19-139514

ta ei saa sõita ja jäi ootama korrektseid dokumente, kuid ei saanud neid ning keeldus veost.

Veok seisis tühjalt neli päeva (19.-22. oktoober 2019). Tühiseisaku eest tuli kostjal tasuda

vedajale 100 eurot päevas, kuid kostja leppis vedajaga kokku, et tasub kahe päeva eest

200 eurot. Kostja pakkus hagejale kompromissi jagada sunniraha pooleks nii, et hageja tasub

kostjale 100 eurot, kuid hageja ei vastanud kostjale kolme nädala jooksul. Kostja tasus vedajale

ning väljastas hagejale arve nr 1342 summaga 100 eurot ning tasaarvestas selle hageja nõudega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 31. mai 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda, kuid ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, sest kostjal ei olnud

tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Maakohus jättis kostja 31. mai 2021. a seisukoha

tähelepanuta ja tõendid vastu võtmata.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

pooled sõlmisid kaubaveolepingu, mille kohta vormistati tellimus nr 762RS ja

rahvusvahelise kaubaveo saateleht; teenuse hind oli 756 eurot;

-

hageja väljastas 30. septembril 2019 arve nr NT36-09 maksetähtajaga 14. november

2019;

-

kostja tasus arve alusel 19. novembril 2019 656 eurot;

-

kostja koostas 14. novembril 2019 hagejale arve nr 1342 summaga 100 eurot; hageja on

arvest teadlik;

-

kostja tegi tasaarvestuse kande;

-

pooled ei vaidle selle üle, et kostja tegi tasaarvestusavalduse.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid

kaubaveolepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale arve 756 euro tasumiseks, ning kostja

tasus hagejale arve alusel 656 eurot.

4.3. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus arvest 100 eurot oma nõudega hageja vastu

tasaarvestada. Kostja esitas nõude tõendamiseks arve nr 1342 ja tasaarvestuse kande. Arvel on

teenuse kirjelduses märgitud: „Tellimuse mittetäitmise korral Tellija süül – Venemaa-Eesti

tellimus 2110-3, 21/10/2019“. Kohtule esitatud tasaarvestuse kandest nähtub, et kostja

tasaarvestas arvest nr 1342 tuleneva 100 euro suuruse nõude ostuarvest nr NT36-09 tuleneva

nõudega 100 euro ulatuses. Kostja on teinud hagejale tasaarvestuse avalduse ja selle avalduse

tegemine on lubatud ka kohtumenetluses. Hageja ei aktsepteerinud arvest nr 1342 tulenevat

nõuet. Tasaarvestusavalduse lahendamist ei takista see, et hageja on sellele vastu vaielnud. Kui

pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool

vaidleb tasaarvestusele vastu, siis tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited

tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Poolte selgitustest

ja tõenditest selgub, et nende vahel oli sõlmitud ka teine kaubaveoleping ning veoteenus jäi

osutamata. Kostja esitatud arve selgitusest nähtub, et tellimus jäi täitmata tellija (hageja) süül.

Hageja sisuliselt arvele vastu ei vaielnud. VÕS § 782 lg 1 kohaselt võib saatja veolepingu igal

ajal üles öelda. Praegusel juhul võib kostja (vedaja) hagejalt (saatjalt) nõuda veotasu, seisuraha

ja hüvitamisele kuuluvate kulude maksmist või selle asemel võib kostja nõuda kokkulepitud

veotasust kolmandiku maksmist (VÕS § 782 lg-d 2 ja 3). Seega oli kostja nõue õigustatud ning

hageja nõue kostja vastu on tasaarvestusega lõppenud.

2-19-139514

4.4. Maakohus jättis kostja 31. mai 2021. a seisukoha ja tõendid tähelepanuta, sest need olid

esitatud päeval, milleks kohus oli määranud otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning kostja

ei taotlenud tähtaja ennistamist ega toonud esile, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus selgitamiskohustust. Maakohus

jättis välja selgitamata tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud ning tugines kostja nõuet

tunnustades üksnes arvel märgitud selgitusele. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis

kinnitaksid tema väiteid nõude olemasolu kohta (sh selle kohta, et tellimus jäi täitmata hageja

süül) ning kohus ei ole neid ka nõudnud. Kui arve nr 1342 kohta selgituste esitamine oli vajalik,

oleks kohus pidanud sellele hageja tähelepanu juhtima. Kohus ei ole selgitanud välja, kust

kostja nõutud summa tuleneb ja kas see on sellises ulatuses põhjendatud.

5.2. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 782 lg-t 1. Tegemist ei olnud saatja poolt veolepingu

ülesütlemisega.

5.3. Hageja ei nõustu kostja nõudega ja esitab sellele vastuväited alles nüüd, kuna kostja ei

esitanud õigeaegselt oma seisukohta. Tellimus-lepingu nr 2110-3 järgi oli kauba

laadimiskuupäevaks 21. oktoober 2019, kuid vedaja saabus varem, s.o laupäeval 19. oktoobril

2019. Veos oli peale laaditud, kuid dokumente sai vormistada tööpäeval. Tellimus-lepingu p 7

järgi tuli kaup laadida 24 tunni jooksul ja dokumendid vormistada 48 tunni jooksul, s.o hiljemalt

23. oktoobril 2019. 22. oktoobril 2019 kell 13 teatas vedaja, et ta võttis vastu teise tellimuse ja

nõuab kauba mahalaadimist. Seoses sellega esitas hageja kostjale pretensiooni, sest selle eest

oli tellimus-lepingu p 10 järgi ette nähtud trahv 10% veotasust. Hageja ei ole seda siiski kostjalt

sisse nõudnud.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata. Kostja jäi

maakohtule 31. mail 2021 esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja

maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab

hagi. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka

menetluskulude jaotust.

8. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et hageja nõue on 100 euro

ulatuses lõppenud, kuna kostja tasaarvestas selle arvel nr 1342 märgitud nõudega hageja vastu.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kohustus kaubaveolepingu (tellimus nr 762RS) alusel tasuma

hagejale 756 eurot, millest kostja tasus hagejale 656 eurot, kuid jättis 100 eurot tasumata.

Pooled on aga eri meelt selles, kas kostja on kehtivalt tasaarvestanud selle nõude enda nõudega

hageja vastu.

2-19-139514

Kolleegiumi hinnangul selgitas maakohus 31. märtsi 2021. a kirjas kostjale õigesti, et

tasaarvestuse vastuväite esitamisel peab kostja tõendama tasaarvestuse kehtivuse eelduseks

olevaid asjaolusid, sh peab kostja tõendama, et tal on hageja vastu samaliigiline vastastikune

nõue, mille täitmist kostja võib nõuda (VÕS § 197 lg 1), ja ta on teinud hagejale tasaarvestuse

avalduse (VÕS § 198), kuid kostja ei esitanud kohtule kohtu määratud tähtajaks nõude kohta

selgitusi ega täiendavaid tõendeid. Kostja esitas oma selgitused ja uued tõendid hilinenult ning

maakohus jättis need asja lahendades põhjendatult arvestamata. Seega oli kostja esitanud

maakohtule oma nõude olemasolu kinnituseks üksnes hagejale esitatud arve. Ainuüksi hagejale

esitatud arve ja sellele märgitud selgituse alusel ei saa aga kohus veenduda, kas kostjal oli ka

tegelikult hageja vastu arvel märgitud nõue. Kostja pidanuks tooma kohtu ette oma arvel

märgitud nõude aluseks olevad asjaolud ja neid tõendama. Seda ei ole aga kostja

kohtumenetluses õigel ajal teinud. Kuna kostja ei tõendanud, et tal on hageja vastu nõue, mille

täitmist ta võib nõuda, ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et hageja nõue on kostja

tasaarvestusavalduse tegemise tõttu lõppenud. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ning

teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.

9. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab

hagi, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja

kanda. Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest

ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude

suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuna ringkonnakohus

ei määra kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei lahenda ringkonnakohus ka hageja

menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja ennistamise taotlust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik