4-22-2141/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. august 2022.a, Tartu kohtumaja

Asenduskaristuse number 4-22-2141

Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Tõlk Merili Riga Meeli Antonov

Avalduse esitaja/sissenõudja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur

Kohtutäitur Tatjana Afanasieva

Avalduse sisu väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamine

Kohtuistungil osalenud isik J.E (isikukood: XXX, elukoht: XXXX

(XXXX M.L. kontakt telefoni nr XXXX), hetkel viibib XXXX Vanglas, kannab karistust 23.06.2019 kuni XXXX

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 69, § 72; TMS § 201 lg 1 ning VTMS § 2071, § 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri avaldus rahatrahvi

asendamiseks.

2. Asendada J.E-le Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.06.2019. a otsusega väärteoasjas nr 2440,19,002947 määratud rahatrahv 45 trahviühikut, s.o 180 eurot arestiga 4 (neli) ööpäeva ning arest asendada 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 3 (kolme) kuu jooksul pärast Viru Maakohtu 10.01.2020. a otsusega nr 1-

19-6498 mõistetud karistuse - 3 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust kandmiselt vabanemist, so alates XXXX.

3. Üldkasuliku töö sooritamist koordineerib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik.

4. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb J.E

olla

kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral helistada Viru Vangla telefoninumbril 6637900 või saata e-kiri aadressil virukrho.info@just.ee.

5. Selgitada J.E-le, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

6. Määrus edastada sissenõudjale, J.E-le

ja Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord

2 (3)

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 20.06.2022. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse süüdlasele J.E-le asenduskaristuse kohaldamiseks. Ida prefektuur määras J.E-le 19.06.2019. a otsusega väärteoasjas nr 2440,19,002947 karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 45 trahviühikut, s.o 180 eurot. Otsuse kohaselt pani J.E 19.06.2019 kell 11.35 kaupluses XXXX (aadress XXXX, XXXX)

müügisaalis toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, kuna möödus kassaliinidest maksmata erinevate toodete eest kokku summas 80.60 eurot. Kuna J.E ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 21.04.2022. a teatas kohtutäitur täitmise võimatusest.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 72 lg-st 1 ja TMS § 201 lg-st 1 taotleb avaldaja asenduskaristuse kohaldamist J.E suhtes tasumata rahatrahvi osas summas 180 eurot. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil J.E avaldas, et on nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

J.E ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Täitemenetlus tulemusi ei andnud, sest võlgnikul puudus vara nõuete rahuldamiseks. J.E suhtes on kokku algatatud 42 täitemenetlust. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. J.E-le on määratud karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 45 trahviühikut, s.o 180 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 4 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asendades aresti süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et J.E tuleb teha 5 tundi üldkasulikku tööd ära 3 kuu jooksul pärast Viru Maakohtu 10.01.2020. a otsusega nr 1-19-6498 mõistetud

3 (3)

karistuse - 3 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust kandmiselt vabanemist. Kohtule teadaolevalt peaks J.E saama karistus kantud XXXX.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. VTMS § 2071 lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS §-st 72, §-st 69; VTMS §-st 211.

/ Marju Persidskaja Kohtunik