3-22-1501/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

17. august 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1501

Haldusasi

X kaebus Keskkonnaameti 20. juuni 2022. a

ettekirjutuse nr 2700 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X; esindaja v.adv Raiko Paas

Vastustaja – Keskkonnaamet; esindaja KS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. juuli 2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. juuli 2022. a määrus

haldusasjas nr 3-22-1501 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet tegi jäätmeseaduse (JäätS) § 119 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28

lg 1 alusel 20.06.2022 ettekirjutuse nr 2700, millega kohustas X likvideerima Raplamaal

Rapla vallas Purku külas Lindefarmi kinnistult 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, kaks

konteinerit (kokku 40 m3) värvilist purustatud plastikgraanulit ja ühe koormatäie (vähemalt 8

m3) oksi, andes need käitlemiseks üle vastavat õigust omavale isikule ning esitama jäätmete

üleandmist tõendavad dokumendid Keskkonnaametile. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati

25.07.2022. Ettekirjutuses sisaldub hoiatus, et ettekirjutuse nõuete tähtajaks täitmata jätmisel

rakendab Keskkonnaamet X suhtes sunniraha 2000 eurot ning sunniraha rakendatakse

ettekirjutuse täitmata jätmise korral korduvalt kuni ettekirjutuse täitmiseni.

Ettekirjutuse kohaselt tuvastas Keskkonnaamet ajavahemikul 28.01.2020‒02.03.2020, et

Lindefarmi kinnistule ladustatakse ehitus- ja lammutusjäätmeid. Väärteomenetluses nr

940020000343 on 06.11.2020 tuvastatud, et ORS Recycling OÜ ja X sõlmisid 28.01.2020

töövõtulepingu nr 280120201, millega ORS Recycling OÜ teostab Jõelähtme vallas Kallavere,

Ülgase ja Võreda külas asuvatel kinnistutel detailplaneeringutega kinnitatud alal olevate

eluhoonete, kõrvalhoonete ja muude rajatiste lammutamise ja likvideerimise, lammutusest

tuleneva lammutusprahi regulaarse äraviimise ning kinnistute tasandamise. Tööde teostamise

3-22-1501

2(7)

ajaks määrati 28.01.2020‒01.04.2020. Samas väärteomenetluses on ülekuulamiste ja

päringutega tuvastatud, et 2020. a veebruaris andis X ORS Recycling OÜ-le Jõelähtme vallas

Ülgase külas üle enam kui 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid (vedaja Wasteman OÜ), kaks

konteinerit (2×20 m3) värvilist purustatud plastgraanulit (vedaja Pro Computers OÜ) ning ühe

veoauto koormatäie oksi, jättes eelnevalt veendumata, et nii ORS Recycling OÜ-l kui

äriühingut esindanud C-l puudus jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. ORS Recycling OÜ-l oli

ajavahemikus 07.02.2020‒27.01.2021 registreering tavajäätmete edasimüümiseks. X ei oma

jäätmealast registreeringut ega keskkonnakaitseluba, aga on Kallavere, Ülgase ja Võreda külast

Lindefarmi kinnistule viidud ehitus- ja lammutusjäätmete jäätmevaldaja. X omas jäätmete üle

tegelikku võimu, kuna sõlmis ehitiste lammutamiseks ning lammutusel tekkivate jäätmete

üleandmiseks ja vedamiseks lepingu, andes lepinguliste kohustuste täitmise üle selleks õigust

mitteomavale isikule. Seega ei ole X vastutus jäätmete käitlemise eest JäätS § 28 lg 4 alusel

lõppenud ning seetõttu on tal siiani täitmata JäätS § 28 lg-st 1 tulenev kohustus anda jäätmed

käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. JäätS § 28 lg 1 kohustuse täitmata jätmine on

käsitatav korrakaitseseaduse (KorS) § 5 lg 1 kohase korrarikkumisena. JäätS § 128 lg-st 2

tulenevalt vastutab X jäätmevaldajana Lindefarmi kinnistule viidud jäätmete nõuetekohase

käitlemise eest.

2. X esitas 13.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 20.06.2022

ettekirjutuse nr 2700 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega (täpsustatud

15.07.2022) vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamiseks ja sunniraha rakendamise

keelamiseks. Kaebaja selgitas, et on pensionär ja invaliid, kel puuduvad regulaarsed

sissetulekud peale pensioni. Kaebaja pension on 427,03 eurot ja selle lisa 12,79 eurot. Esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel ja sunniraha rakendamisel oleks kaebajal majanduslikult

keeruline oma elu korraldada, kuna sunniraha suurus on kaebaja nelja ja poole kuu sissetulek.

Kaebajale kuuluvad Ülgase külas asuvad aiamaade kinnistud ei ole likviidsed ja hetkel neid

keegi osta ei taha. Ettekirjutuse abinõu on ebaõiglane, sest kaebaja ei ole jäätmevedu

korraldanud, füüsiliselt ellu viinud ega finantseerinud, vaid seda korraldasid mitu juriidilist ja

füüsilist isikut. Samuti ei ole tuvastatud, et kaebaja on Lindafarmi kinnistule viidud jäätmete

jäätmevaldaja või nende tekitaja. Kaebajal puudub oskusteave, kuidas korraldada jäätmevedu

Lindefarmi kinnistult, kaebajal puudub julgus sõlmida sellekohast lepingut ja tal puuduvad

rahalised võimalused täita Keskkonnaameti ettekirjutusega nõutud kohustused.

3. Keskkonnaamet palus 20.07.2022 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja erahuvi ei kaalu üles avalikku huvi

keskkonnaohu kõrvaldamiseks ja korrarikkumise lõpetamiseks. Juhul kui sunniraha

rakendamine osutuks õigusvastaseks, on kaebajal võimalik sunniraha ja selle rakendamisega

seotud kahju Keskkonnaametilt tagasi nõuda. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

Haldusmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Suur osa haldusmenetluse toimikus olevatest

tõenditest on kogutud Keskkonnaameti erinevate keskkonnajärelevalve alaste kontrollide ning

läbi viidud väärteomenetluste raames, mitte ei ole tuginetud üksnes väärteomenetluses nr

940020000343 tuvastatud asjaoludele. Kõikidele kaebaja väidetele ja küsimustele on enne

ettekirjutuse koostamist selgitused ja vastused antud. Esialgse õiguskaitse kohaldamise korral

kaotab Keskkonnaamet võimaluse mõjutada kaebajat keskkonnaohtu kõrvaldama ja

korrarikkumist lõpetama, mistõttu kahjustab esialgse õiguskaitse kohaldamine kaalukat

avalikku keskkonnakaitselist huvi. Teadaolevalt ei ole kaebajal ettekirjutuse resolutsioonis

nimetatud jäätmete likvideerimiseks ja jäätmekäitlejale üleandmiseks takistusi. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine pikendaks keskkonnahäiringut ning jätkuks külaelanike häirimine,

sest jäätmed võivad süttida või osutuda muul moel ohtlikuks. Lindefarmi kinnistul asuvad

jäätmed ei ole otseselt ohtlikeks jäätmeteks klassifitseeritavad, kuid ohtlikud võivad olla ehitus-

lammutusjäätmete hulgas olevad klaasist jäätmed (nt aknaklaasid, killud, klaaspudelid), mis

3-22-1501

3(7)

võivad tekitada tuleohtu ja põhjustada jäätmete põlengut eriti kuumadel suvepäevadel.

Plastikgraanulid

seevastu

on

ohtlik

mikroplast,

mis

on

pöördumatult

kahjulik

looduskeskkonnale ning elusloodusele.

4. Tallinna Halduskohus jättis 21.07.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Keskkonnaameti 06.11.2020 otsusega väärteoasjas nr 940020000343 karistati kaebajat JäätS §

125 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 560 eurot. Otsuse kohaselt heideti kaebajale ette jäätmete

üleandmist selleks õigust mitteomavale isikule, rikkudes sellega JäätS § 28 lõikeid 1 ja 2. Otsus

on jõustunud. Vaidlust ei saa seega olla väärteomenetluse käigus tuvastatud asjaoludes, mh

selles, et kaebaja andis jäätmed üle ja jäätmed viidi Lindefarmi kinnistule.

Sunniraha hoiatusest ei saa veel järeldada esialgse õiguskaitse vajadust. Kohustus tasuda

sunniraha tekib alles siis, kui kaebaja rikub ettekirjutuse nõuet ning Keskkonnaamet asub

sunniraha rakendama. Seega on kaebajal võimalik sunniraha rakendamist vältida eeskätt

ettekirjutuse täitmisega.

Kui sunniraha rakendamine osutuks õigusvastaseks (kohus tühistab vaidlustatud ettekirjutuse),

on kaebajal võimalik sunniraha ja selle rakendamisega seotud kahju Keskkonnaametilt tagasi

nõuda ning sellest tulenevalt ei osutu kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega raskendatuks ega

võimatuks.

Usutav ei ole, et kaebajal puudub oskusteave jäätmeveo korraldamiseks Lindefarmi kinnistult.

Lähtudes väärteomenetluses tuvastatud asjaoludest ja jõustunud otsusest, omab kaebaja

kogemusi teenuseosutaja vahendusel jäätmeveo korraldamisel ja lepingute allkirjastamisel,

mistõttu omab kaebaja ka ettekirjutuse täitmiseks vajalikku teavet ja oskusi. Samuti ei ole

kaebaja väitnud, et ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmine on tingitud teenuseosutajatest (pole

hinnapäringutele vastatud, on üle koormatud ega suuda kaebajale teenust soovitud tähtajaks

teostada vms) ega jäätmeveo teenuse hinnast, mistõttu pole tõendatud, et kaebaja enda

sissetuleku suurust silmas pidades ei ole ta võimeline tasuma Lindefarmi kinnistult jäätmeveo

eest. Seejuures sõlmis kaebaja väärteomenetluses kogutud info kohaselt jäätmete vedamiseks

lepingud selliselt, et kaebaja teenuse eest ei tasunud (töövõtulepingu nr 280120201 p 4.1, dtl

53). Seetõttu ei saa välistada, et kaebajal oleks võimalik sõlmida uus jäätmeveo korraldamise

leping sarnastel tingimustel jäätmeluba omava teenuseosutajaga.

Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt võib kohus asuda seisukohale, et kuigi kaebaja

hinnangul Ülgase külas asuvad kinnistud ei ole likviidsed, ei tähenda see automaatselt, et

kaebajale muu kuuluv vara ei ole likviidne ega realiseeritav. Kaebajale kuulub mitu väljaspool

Ülgase küla asuvat kinnisasja, mille arvelt või tagatisena oleks tal võimalik ettekirjutuse nõue

täita.

Isegi juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, tuleks esialgse õiguskaitse taotlus jätta

rahuldamata. Kohus ei pea kaebust ilmselgelt perspektiivituks, samas ei ole kaebuse

eduväljavaated ka head. Praegusel juhul on avaliku huvina käsitatav JäätS-ga määratud

kohustuste tagamine, keskkonna kaitsmine ning jäätmevaldaja kohustamine andma jäätmed

käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Keskkonnakaitse on kaalukas avalik huvi.

Olukorras, kus kaebaja ei ole teenuseosutaja jäätmeloa olemasolus veendunud ja seega

jäätmeseaduse nõudeid järginud, kaalub avalik huvi keskkonnaohu kõrvaldamiseks ja

korrarikkumise lõpetamiseks üle kaebaja erahuvi. Keskkonnaameti seisukohtadele tuginedes ei

ole Lindefarmi kinnistul asuvad jäätmed ohtlikeks jäätmeteks klassifitseeritavad, kuid jäätmed

võivad osutuda ohtlikuks. Keskkonnaamet leiab, et kuna jäätmeid on Lindefarmi kinnistul väga

suures koguses, siis ei saa täielikult välistada, et nende seas on ka ohtlikke ehitus- ja

3-22-1501

4(7)

lammutusjäätmeid, mis võivad kujutada pöördumatut kahju keskkonnale. Samuti võivad

jäätmed olla ohtlikud Purku küla lastele, kuivõrd tegemist ei ole piiratud ligipääsuga ja

kontrollitud jäätmekäitluskohaga. Purku küla elanike jaoks on ladustatud jäätmed ka visuaalselt

häirivad. Kaebajale tehtud ettekirjutuse eesmärk on jäätmete jätkuva ladustamisega kaasneda

võiva negatiivse keskkonnamõju ning inimeste terviseohu ärahoidmine. Selle eesmärgi

saavutamiseks on kohane nõuda kaebajalt ladustatud jäätmete likvideerimist (jäätmete

üleandmist keskkonnaluba omavatele jäätmekäitlejatele). Kaebaja taotletud esialgse

õiguskaitse kohaldamine tähendaks seda, et kohus aktsepteeriks JäätS nõuete mittejärgmist ning

võtaks seeläbi Keskkonnaametilt võimaluse mõjutada kaebajat keskkonnaohtu kõrvaldama ja

korrarikkumist lõpetama. Sellise olukorra tekitamine ei ole kooskõlas esialgse õiguskaitse

kohaldamise mõtte ja eesmärgiga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. X palub 08.08.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 21.07.2022 määrus ja

kohaldada esialgset õiguskaitset.

Halduskohus ei ole hinnanud kaebuse perspektiive. Ettekirjutus on tehtud ilmselgelt ebaõigele

isikule. Kaebaja ei ole jäätmete valdaja. Töövõtulepingu nr 280120201 p 4.1 kohaselt läheb

kogu lammutusest ja likvideerimisest saadav materjal töövõtja (ORS Recycling OÜ)

omandisse. Eelnevast tulenevalt ei olnud ehitiste lammutamisest saadav materjal kaebaja

omandis ning tema võimu all. Asjaõigusseaduse § 39 lg 1 kohaselt lõpeb valdus, kui valdaja

loobub tegelikust võimust asja üle. Seega ei saanud ehitiste lammutamisest saadud jäätmete

osas enam valdajaks pidada kaebajat, vaid valdajaks oli töövõtja ORS Recycling OÜ, kellele

oleks tulnud teha ettekirjutus. Ka vastustaja ise on pidanud tegelikult jäätmete käitlemise osas

esialgu vastutavaks just ORS Recycling OÜ-d, pöördudes sama jäätmete likvideerimise

nõudega esialgu tema poole.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine halvendab kaebaja olukorda kohtumenetluse vältel

ja raskendab kohtuotsuse täitmist. Kaebaja on vanaduspensionär ning tema ainsaks

sissetulekuks on vanaduspension 427,03 eurot. Kinnisvaramaakler on kaebajale kinnitanud, et

tema maad Jõelähtme vallas ei meelita kliente ja Ida-Virumaa kinnisvara osas puudub huvi.

Kaebajal ei õnnestuks tõenäoliselt oma kinnisvara nii ruttu sunniraha rakendamise vältimiseks

müüa ja sunniraha nõudmine (sh korduv nõudmine) ja sundtäitmine paneks ta kohtumenetluse

vältel raskesse majanduslikku olukorda. Eelminetatud tagajärgede tekkimine on usutav

hoolimata sellest, et vastustaja pole veel sunniraha määranud. Ka poleks asjaolusid arvestades

õige, et kohus suunab kaebajat vaidlustama alles täitekorraldust, pannes kaebaja üha uusi

kaebusi esitama. Võimalik, et sunniraha tagasinõudmine on võimalik kahju hüvitamise korras

ning välistatud pole, et selleks tuleks hiljem alustada kulukat kohtumenetlust. Nimetatud

tagajärgi tuleb pidada sellisteks, mille kõrvaldamine on ebamõistlik ja seotud oluliste

menetlusraskustega. Vaidlustatud ettekirjutuse täitmisel pole võimalik kaebaja taotluse

(tühistada ettekirjutus) kohta tehtud kohtuotsust täita.

Puudub ülekaalukas avalik ja kolmandate isikute huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmist. Praegusel juhul ei ole tegu ohtlike jäätmetega. Halduskohus pole

põhjendanud, miks ta leiab, et jäätmed on ohtlikud. Ettekirjutusest saab aru, et peale kaebajale

etteheidetud jäätmete on ladustamiskohas veel teisigi jäätmeid ning kui ehitus- ja

lammutusjäätmete leidmine ülejäänud jäätmete seast on ebamõistlikult keeruline, siis loetakse

ettekirjutus täidetuks, kui likvideeritakse samas koguses sama liiki jäätmeid, viidates

jäätmekoodile 17. Eeltoodu tõttu ei lahendaks ettekirjutuse täitmine täielikult vastustaja poolt

soovitud probleemi, kuna osa jäätmetest jääks jätkuvalt kinnistule ja üldist jäätmekoodi 17

3-22-1501

5(7)

arvestades pole vastustaja järelikult ka ise kindel, millised kaebajaga seotud jäätmed kinnistule

viidi. Ettekirjutuse täitmise peatamise korral lükkuks jäätmete likvideerimine vaid ajaliselt

mõnevõrra edasi. Jäätmete olemasolu on tuvastatud juba 23.03.2020 sündmuskoha

vaatlusprotokolliga, ettekirjutus on tehtud enam kui kaks aastat hiljem, s.o 20.06.2022. See

näitab, et ka vastustaja arvates pole jäätmed olnud keskkonnale sedavõrd ohtlikud, et nende

likvideerimisega oleks kiire.

6. Keskkonnaamet palub 12.08.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Ettekirjutus ei ole tehtud ebaõigele isikule. Ettekirjutusest on sisuliselt aru saada, et kaebaja

vastutab jätkuvalt jäätmete eest seetõttu, et tema kohustus tagada jäätmete nõuetekohane

käitlemine ei lõppenud jäätmete üleandmisega, vaid kehtib kuni jäätmed antakse üle nende

käitlemiseks õigustatud isikule (JäätS § 28 lg-d 4 ja 5).

Kaebaja väited ei anna alust arvata, et tal ei ole võimalik ettekirjutust tähtaegselt täita.

Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamisel on

sunniraha ja selle rakendamisega seotud kahjunõuete esitamine ebamõistlikult koormav või

kulukas. Ettekirjutuse täitmisel ei ole kohtul võimalik teha otsust ettekirjutuse kehtetuks

tunnistamise kohta. Seega ei saa ettekirjutuse täitmine enne kohtuotsuse tegemist tuua endaga

kaasa kohtuotsuse täitmise võimatust.

Kohus on põhjendanud, miks peab kinnistule ladustatud ehitus- ja lammutusjäätmeid ning

plastikgraanuleid keskkonnaohuks. Keskkonnaohu vältimine ja kõrvaldamine on kaalukas

avalik huvi. Kaebaja väited Lindefarmi kinnistul paikenvate teiste jäätmete kohta on

asjakohatud ega anna alust kaebajalt tema osalusel tekitatud keskkonnaohu kõrvaldamise

nõudmise edasi lükkamiseks. Keskkonnaamet on selgitanud, et viib läbi menetlusi ka teiste

Lindefarmi kinnistule jäätmete õigusvastase ladustamise eest vastutavate isikute suhtes.

Olemasoleva olukorra säilitamine tooks kaasa keskkonnaohu säilimise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 21.07.2022 määruse muutmiseks või

tühistamiseks ei ole alust. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea

ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid täiel määral

korrata.

8. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebus ei tohi seejuures olla

ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja

3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale,

avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).

9. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal ei esine praeguses asjas äratuntavat esialgse õiguskaitse

vajadust. Kaebaja on põhjendanud, et Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse nr 2700 nõuete

täitmata jätmise korral võiks vastustaja kohaldada tema suhtes korduvalt sunniraha 2000 eurot,

mille sundtäitmine tekitaks temale majanduslikke raskusi (s.o kaebaja ei suudaks maksta

eluasemekulusid, osta toitu ja ravimeid). Seega on kaebaja sidunud esialgse õiguskaitse

vajaduse eelkõige võimaliku sunniraha (korduva) rakendamisega kaasneva rahalise koormuse

suurusega. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise iseseisev

eesmärk ei saa üldjuhul olla kaebaja kaitsmine tema õigusvastase tegevuse (s.o ettekirjutuse

3-22-1501

6(7)

nõude täitmata jätmise) võimalike tagajärgede (sh sunniraha sissenõudmise) eest, kui

vaidlustatud haldusaktiga pandud kohustuse täitmine pole tema suhtes ebamõistlikult koormav.

Ettekirjutuse adressaadil puudub võimalus valida, kas täita ettekirjutus või tasuda sunniraha,

sest tal on kohustus täita kehtivat ettekirjutust selle väidetavast õigusvastasusest sõltumata (vt

haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2; Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16).

Sunniraha rakendamise ärahoidmiseks võiks esialgse õiguskaitse kohaldamine olla

põhjendatud eelkõige olukorras, kus ettekirjutus on ilmselgelt õigusvastane või hoiatuses

määratud sunniraha suurus ilmselgelt ülemäärane. Samas ei pea sunniraha olema adressaadi

jaoks iseenesest hõlpsasti tasutav, sest sellisel juhul ei pruugiks see motiveerida teda üldse

ettekirjutust täitma. Praegusel juhul eeltoodud olukorda ei esine.

10. Kaebaja põhjendab ettekirjutuse tähtaegse täitmise võimatust sellega, et tema ei ole

Lindefarmi kinnistule viidud jäätmete jäätmevaldaja, ta ei ole jäätmevedu korraldanud ega

jäätmeid Lindefarmi kinnistule vedanud või seda finantseerinud, samuti puudub tal oskusteave

jäätmeveo korraldamiseks ja rahalised võimalused selleks.

11. Asja materjalide juurde esitatud haldusmenetluse toimikus nr 2700 sisalduva

Keskkonnainspektsiooni 06.11.2020 otsuse väärteoasjas nr 940020000343 järgi karistati X

JäätS § 125 lg 1 järgi 140 trahviühiku ulatuses rahatrahviga 560 eurot JäätS § 28 lg-te 1 ja 2

nõuete rikkumise eest. JäätS § 28 lg 1 paneb jäätmevaldajale kohustuse käidelda tema valduses

olevaid jäätmeid nõuetekohaselt või anda need üle käitlemiseks selleks õigust omavale isikule.

Seejuures peab ta olema veendunud, et vastuvõtjal on olemas jäätmete käitlemiseks vajalik

keskkonnakaitseluba (JäätS § 28 lg 2). X Keskkonnainspektsiooni 06.11.2020 otsust ei

vaidlustanud ja see on jõustunud. Seega ei saa olla vaidlust väärteomenetluse käigus tuvastatud

asjaoludes, sh selles, et kaebaja andis jäätmevaldajana ORS Recycling OÜ-le üle enam kui 60

tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, kaks konteinerit värvilist purustatud plastgraanulit ja ühe

veoauto koormatäie oksi, eelnevalt veendumata, kas vastuvõtjal on jäätmete käitlemiseks

keskkonnakaitseluba, ning jäätmed viidi kolmandale isikule kuuluvale Lindefarmi kinnistule.

Kuna ORS Recycling OÜ-l puudus selliseks tegevuseks keskkonnakaitseluba, siis ei ole

kaebaja vastutus jäätmete käitlemise eest lõppenud (JäätS § 28 lg 4).

12. Võttes arvesse 06.11.2020 väärteomenetluse otsusega tuvastatud asjaolusid, sh asjaolu, et

28.01.2020 on kaebaja sõlminud ORS Recycling OÜ-ga töövõtulepingu nr 280120201

kaebajale kuuluvatelt kinnistutelt hoonete ja piirdeaedade lammutamiseks, lammutusprahi

äraviimiseks ja kinnistute tasandamiseks, ei pea ka ringkonnakohus usutavaks kaebaja väidet,

et tal puudub oskusteave jäätmeveo korraldamiseks Lindefarmi kinnistult. Samast

töövõtulepingust nähtub ka see, et tellija ja töövõtja on kokku leppinud, et töö teostamise eest

tasu ei võeta (p 4.1). Seetõttu ei ole välistatud, et kaebajal on võimalik sõlmida uus jäätmeveo

korraldamise leping samadel tingimustel.

13. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebajal on võimalik sunniraha rakendamist vältida

eeskätt ettekirjutuse täitmisega ning praegusel juhul ei ole sunniraha rakendamine ettenähtav.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on pensionär ja ta saab vanaduspensioni 427,03 eurot kuus,

samas ei ole kaebaja esitanud tõendeid oma majandusliku seisundi kinnitamiseks (nt

pangakonto väljavõtted). Halduskohus on võtnud asja materjalide juurde kinnistusraamatu

väljavõtte, millest nähtuvalt kuuluvad kaebajale lisaks Ülgase külas asuvatele kinnistutele,

mida kaebaja ei pea likviidseks, mitmed kinnistud Jõelähtme vallas Kallavere külas ja

Uuskülas, samuti garaaž (E. Vilde tee 70a, Mustamäe linnaosa, Tallinn) ning kolm

korteriomandit (Kesk puiestee 41, Kiviõli linn; Ranna tn 45, Sillamäe linn; Ranna tn 31,

Sillamäe linn), mille arvelt või tagatisena oleks võimalik vajadusel ettekirjutuse nõue täita. Seda

võimalust ei lükka ümber koos määruskaebusega esitatud OÜ Kodarmed juhatuse liikme

03.08.2022 digitaalselt allkirjastamata selgitus olukorrast kinnisvaraturul. Keskkonnaameti

3-22-1501

7(7)

20.06.2022 ettekirjutuses toodud sunniraha määr 2000 eurot moodustab sunniraha

maksimummäärast 32 000 eurost (JäätS § 1193) veidi alla 7%, mida ei saa pidada ülemäära

suureks. Samuti ei ole 20.06.2022 ettekirjutuses sisalduvas hoiatuses märgitud igakordne

sunniraha suurus haldusorgani lõplik ega siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sellises summas

sunniraha rakendamise ning välistaks haldusorgani õiguse ja kohustuse kaaluda konkreetsel

juhul tegelikult rakendatava sunniraha proportsionaalsust (arvestades mh ettekirjutuse täitmata

jätmise põhjuseid ning adressaadi majanduslikku olukorda). Kohustuse täitmise tagamiseks on

lubatud kasutada üksnes leebeimat tõhusat sunnivahendit ja -määra ning haldusorgan peab

valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma ettekirjutusega

pandud kohustust (vt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 3 lg 3; Riigikohtu 22.04.2015 otsus

nr 3-3-1-72-14, p 14; 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 9; 19.06.2019 otsus nr 3-17-1059,

p 13). Seega võib haldusorgan rakendada sunniraha ka hoiatuses märgitust väiksemas määras.

14. Halduskohus on õigesti leidnud, et taotlus tuleks rahuldamata jätta ka esialgse õiguskaitse

vajaduse möönmisel. Kaebuse eduväljavaated ei ole ülemäära head. Vaidlustatud ettekirjutuse

õiguspärasusele ja kaebuse eduväljavaadetele saab halduskohus anda täpsema hinnangu

kaebuse sisulise läbivaatamise käigus, kaaludes mõlema poole argumente. Esialgse õiguskaitse

kohaldamise vastu räägib avalik huvi, mis kaalub üles ettekirjutusest tulenevad kahjulikud

tagajärjed kaebajale. Halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et kuigi Lindefarmi kinnistul

asuvad jäätmed ei ole klassifitseeritavad ohtlikeks jäätmeteks (JäätS § 6 lg 1), võivad

lammutusjäätmete hulgas olevad klaasist jäätmed tekitada tuleohtu ja põhjustada jäätmete

põlengu ning plastikgraanulid on mikroplast, mis võib tekitada pöördumatud kahju

looduskeskkonnale ja elusloodusele. Kuna jäätmete kogus on suur, ei ole välistatud, et nende

seas võib olla ka ohtlikke ehitus- ja lammutusjäätmeid. Lisaks ei ole jäätmete ladustamiskoht

kontrollitud jäätmekäitluskoht, mistõttu on sellele ligipääs kõrvalistel isikutel. Samuti on

ladustatud jäätmed külaelanikele visuaalselt häirivad.

15. Ettekirjutuse täitmisel ja kaebuse rahuldamisel (võimalik kaebuse muudatus ja

tuvastamiskaebusele üleminek) on kaebajal võimalik esitada vastustajale ettekirjutuse

täitmisega seonduvate kulude hüvitamise nõue. Võimaliku sunniraha tasumisel on kaebuse

rahuldamise korral võimalik kaebajal hiljem taotleda sunniraha tagastamist ning

täitemenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Kuigi see võib olla kaebajale koormav ja tuua

kaasa täiendava menetluse algatamise vajaduse, ei ole kahju tekkimise ja selle suuruse

tõendamine ülemäära keeruline.

16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.07.2022

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)