3-22-281/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. august 2022. a, Tallinn

Haldusasja number

3-22-281

Haldusasi

X kaebus Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise

Seminari 04.01.2022 vastuse nr 1-10/34

tühistamiseks ning Eesti Metodisti Kiriku

Teoloogilise Seminari kohustamiseks vaatama läbi

kaebaja 02.12.2021 taotlus haldusmenetluse

uuendamiseks ning diplomi ja akadeemilise õiendi

väljastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja v.adv Keijo

Lindeberg

Vastustaja – Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline

Seminar, volitatud esindajad v.adv Risto Sidok,

v.adv Piret Kergandberg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista Xlt Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari kasuks välja menetluskulud

summas 2352 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.09.2022 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X täitis ajavahemikul 2000‒2004 täies mahus õppekava Eesti Metodisti Kiriku

Teoloogilises Seminaris (edaspidi ka: EMKTS), sealhulgas koostas ja kaitses diplomitöö. Xle

keelduti aga õppekava läbimist tõendava diplomi väljastamisest, kuna ilmnes, et Xl puudus

keskharidus.

2. X esitas 10.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohustada MTÜ-d

Eesti Metodisti Kirik väljastada talle diplom ning muud asjakohased dokumendid. Tallinna

3-22-281

Halduskohus luges 18.05.2015 määrusega, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades,

keeldus kaebetähtaja ennistamisest ning lõpetas haldusasja menetluse. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 20.09.2015 määrusega X määruskaebuse rahuldamata. Riigikohus ei

võtnud X määruskaebust 15.12.2015 menetlusse.

3. X esitas 02.12.2021 EMKTS-ile taotluse haldusmenetluse uuendamiseks ja diplomi ning

akadeemilise õiendi väljastamiseks. X selgitas, et 2019. a vastu võetud uus kõrgharidusseadus

(KHaS) on kaasa toonud selle, et EMKTS peab uuesti analüüsima seda, kas Xle diplomi ja

dokumentide väljastamise tingimused on täidetud või mitte.

4. Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar keeldus 04.01.2022 vastusega nr 1-10/34

haldusmenetluse uuendamisest. EMKTS hinnangul ei ole Xle diplomi väljastamisest

keeldumisel antud tema õigusi kestvalt piiravat haldusakti ja seega on haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 1 esimene eeldus täitmata. Ka ei ole uue KHaS ja

kõrgharidusstandardi vastuvõtmisega seoses kaotatud seni kehtinud nõuet, mille kohaselt on

kõrghariduse omandamist kinnitava diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamise eelduseks

keskhariduse omandamine. Seega ei ole ära langenud ka haldusakti aluseks olev asjaolu ega

õigusnorm ja ka HMS § 44 lg 1 p 1 teine eeldus on täitmata. Kui ka kõrgharidusele esitatavad

nõuded oleks muutunud, ei muudaks see enam tagantjärele aastatel 2000‒2004 toimunud

haldusmenetluse käiku ega selles antud haldusakte, kuna EMKTS-il tuli haldusmenetlust läbi

viies kohaldada sel ajal kehtinud õigusnorme. X ei ole taotluses viidanud ühelegi uuele

tõendile, mistõttu on viide HMS § 44 lg 1 p-le 2 asjakohatu.

5. X esitas 03.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles EMKTS 04.01.2022

vastuse nr 1-10/34 tühistamist ning EMKTS kohustamist vaatama läbi kaebaja 02.12.2021

taotlus haldusmenetluse uuendamiseks ning diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamiseks.

6. Tallinna Halduskohus võttis 10.02.2022 määrusega X kaebuse menetlusse.

7. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 25.02.2022. Vastustaja esitas taotlused: 1) lõpetada

menetlus kohtuasjas nr 3-22-281; 2) esimese alternatiivina, jätta kaebus läbi vaatamata; 3)

teise alternatiivina teha vaheotsus ja tuvastada X 02.12.2021 taotluse haldusmenetluse

uuendamiseks hilinemisega esitamine ning jätta sellest tulenevalt X kaebus tervikuna

rahuldamata; 3) juhul, kui kohus vaatab kaebuse sisuliselt läbi või teeb vaheotsuse, millega

leiab, et X 02.12.2021 taotlus haldusmenetluse uuendamiseks oli esitatud tähtaegselt, määrata

vastustajale täiendav tähtaeg kaebusele vastamiseks osas, mis ei puuduta X poolt 02.12.2021

taotluse esitamise tähtaegsust.

8. Tallinna Halduskohus jättis 11.05.2022 määrusega rahuldamata vastustaja taotluse lõpetada

haldusasja menetlus, samuti taotluse jätta kaebus läbi vaatamata või teha haldusasjas

vaheotsus. Kohus otsustas vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalised võisid

esitada täiendavaid seisukohti ja taotlusi kuni 28.06.2022 ning vastata teise poole

seisukohtadele ja taotlustele ning esitada menetluskuludokumente kuni 03.08.2022.

POOLTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Käesoleva vaidluse asjaolude muutumise tõttu, mis seisneb õigusnormi ära langemises,

esineb alus haldusmenetluse uuendamiseks.

2) Nõustuda ei saa vastustaja väitega, et kaebajale diplomi väljastamisest keeldumine ei ole

kaebaja õigusi kestvalt piirav haldusakt, mille tõttu on HMS § 44 lg 1 p 1 esimene eeldus

täitmata.

2(7)

3-22-281

3) Käesolevas asjas esineb uus asjaolu, mille tõttu on kaebaja taotlus igati põhjendatud.

Nimelt, 2019. a toimus seadusemuudatus, millega võeti vastu uus KHaS. Uue seaduse vastu

võtmine toob kaasa selle, et vastustaja peab uuesti analüüsima, kas vastustajale diplomi ja

akadeemilise õiendi väljastamise tingimused on täidetud või mitte. Vastustaja heidab

kaebajale ette, et ta ei ole oma taotluses toonud ühtegi sisulist erinevust kehtiva KHaS § 12 lg

1 ja rakenduskõrgkooli seaduse (RakKKS) § 15 lg 3 vahel. Kaebaja ei olegi oma taotluses

konkreetselt vastustaja poolt välja toodud õigusnormidele tuginenud. Kaebaja on oma

taotluses sõnaselgelt taotlenud asjaolude analüüsimist ning kas uued asjaolud võimaldavad

kaebajale diplomi väljastamist või mitte. Kuivõrd tegemist on eraldiseisva haldusmenetlusega,

siis tegemist on hoopis vastustaja kui haldusorgani kohustusega lahendada esitatud taotlus

sisuliselt. Uuendamise eesmärk on kontrollida asjaolusid, et hinnata varem tehtud otsust.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust kõrgharidustaseme õppesse juurdepääsus osas. Põhiküsimus

seisneb selles, kas kaebajale diplomi ja dokumentide väljastamise tingimused on täidetud või

mitte. Sellele küsimusele on aga vastustaja jätnud vastamata ning selle sisuliselt analüüsimata.

Kaebaja on ajavahemikul 2000‒2004 täies mahus täitnud õppekava EMKTS-s. Sealhulgas on

kaebaja edukalt valmis saanud ning kaitsnud diplomitöö. Seega on kaebajal igal ajal õigus

nõuda EMKTS-lt diplomi väljastamist, kuna fakt on see, et tema puhul on täidetud kõik KHaS

§ 19 lg-s 1 sätestatud diplomi väljastamise eeldused. Antud juhul on kaebajale diplomi

väljastamise eeldused täies mahus täidetud, kuid kaebaja ei ole õigeaegselt reageerinud

diplomi mitteväljastamisele. See aga ei tähenda, et kaebajal ei ole enam õigust diplomi

väljastamist taotleda. Käesolevas haldusmenetluses ei ole vastustaja esitanud ühtki

vastuväidet, mis puudutaks kaebaja diplomi väljastamise eelduste täidetust.

3) Haldusmenetluse uuendamise taotluse esitamise tähtaegsust HMS § 44 lg 3 järgi peab

järgima haldusorgan. Kui haldusorgan leiab, et taotlus võib olla esitatud tähtaega rikkudes,

siis tuleb isikule anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks HMS § 15 lg 2 alusel muuhulgas

tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, mitte aga jätta taotlust läbi vaatamata. Käesoleva

haldusasja raames ei ole enam küsimust HMS § 44 lg 3 kohasest tähtajast, sest vastustaja ei

ole teinud otsust taotluse tagastamise kohta, vaid on taotlust menetlenud ja teinud otsuse.

Kuna haldusorgan on menetluse uuendamise osas sisulise otsuse teinud, ei ole tähtaegsuse

küsimus enam asjakohane ning ei mõjuta käesoleva kaebuse lahendamist. Siiski leiab kaebaja,

et asjakohasest seadusemuudatusest teada saamise osas on kaasnenud iseloomulik risk, et

tänapäevase allikate (sh õigusallikate) rohkuse tõttu ei osanud kaebaja kohaselt reageerida uue

seaduse jõustumisele. Oleks liiga koormav panna kaebajale kohustuseks igapäevaselt

kontrollida seaduste muudatusi. Vastustaja väide, mille kohaselt on kaebaja esitanud

haldusmenetluse uuendamise taotluse hilinenult, on põhjendamatu. Taotlus tuleb lugeda

õigeaegselt esitatuks vastavalt HMS § 44 lg-le 3.

4) Vastustaja leiab oma otsuses, et „igal juhul ja sõltumata mistahes muudest väidetest on

HMS § 44 lg 3 kohane tähtaeg taotluse esitamiseks haldusmenetluse uuendamiseks.“

Eeltoodud vastustaja väide on äärmiselt kohatu ning on käsitletav haldusorgani omavolina.

Vastustaja on justkui ennetavalt välistanud kaebaja poolt igasuguste vastuväidete,

argumentide, põhjenduste jms esitamist. Sellega rikkus vastustaja kaebaja kui menetlusosalise

põhiõigust olla haldusmenetluses ära kuulatud (HMS § 40).

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

1) Kaebaja taotlus haldusmenetluse uuendamiseks oli esitatud eesmärgiga kohustada

vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja taotlust haldusmenetluses, mis puudutas kaebaja

varasemalt esitatud nõuet vastustaja kohustamiseks kaebajale diplomi ja akadeemilise õiendi

väljastamiseks (edaspidi: kohustamisnõue). Vastava kohustamisnõude on kohus aga juba

haldusasjas nr 3-14-52397 lahendanud, mistõttu selle uuesti menetlemine võimalik ei ole.

Kohus leidis, et kaebaja kohustamisnõue oli esitatud kaebetähtaega ületades. Kohus jättis

3(7)

3-22-281

rahuldamata ka kaebaja toonase taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Vastav kohtulahend on

jõustunud. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui

sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta

on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

2) Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebaja taotlus haldusmenetluse uuendamiseks on

esitatud hilinenult. HMS § 44 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusmenetluse uuendamiseks

esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse

uuendamise asjaoludest teadasaamisest alates. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja vastustajale

taotluse haldusmenetluse uuendamiseks 02.12.2021. Väidetav uus asjaolu, millele tuginedes

kaebaja taotluse esitas, oli uue KHaS-i jõustumine 2019. aastal. Taotluse esitamise aja seisuga

oli seega KHaS-i jõustumisest möödunud enam kui kaks aastat. Eeltoodut silmas pidades on

kaebaja jaoks igal juhul ja sõltumata mistahes muudest väidetest möödunud HMS § 44 lg 3

kohane tähtaeg taotluse esitamiseks haldusmenetluse uuendamiseks.

3) HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Esiteks soovib

kaebaja, et kohus tühistaks vastustaja otsuse haldusmenetluse uuendamata jätmise osas ning

seejärel kohustaks vastustajat kaebajale väljastama diplomi ja akadeemilise õiendi. Isegi, kui

kohus peaks leidma, et vastustaja jättis kaebaja taotluse haldusmenetluse uuendamiseks

põhjendamatult rahuldamata, siis on selge, et kaebaja esitatud kohustamisnõude

rahuldamiseks mistahes õiguslik perspektiiv puudub. Kohus on haldusasjas 3-14-52397

kaebaja kohustamisnõude juba lahendanud ning leidnud, et see on esitatud hilinemisega.

Tänapäeval antava hariduse sisu on ilmselgelt teine, kui 18 aastat tagasi. Seega niipalju

aastaid pärast õpingute lõppu diplomi väljastamine ei ole ei hariduse sisu arvestades võimalik,

ega ka seadusest tulenevalt lubatud. Seega ei saa vastustaja anda kaebajale välja diplomit, mis

on kaebaja eesmärk. Järelikult puudub põhjus ja vajadus ka haldusmenetluse uuendamiseks.

5) Uue seaduse jõustumine iseenesest ei saa olla uueks asjaoluks, mis automaatselt tooks

kaasa kaebaja õiguse taotleda haldusmenetluse uuendamist. Just menetlusosaline on see, kes

peab oma taotluses uue ilmnenud asjaolu selgelt välja tooma ning selgitama, et mistõttu tuleks

vastavale uuele asjaolule tuginedes haldusmenetlus esmalt uuendada ning seejärel juba

uuendatud menetluse raames teha eelnevast erinev lõppotsus. Taotlusest eelloodut ei nähtu.

Isegi juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et uue seaduse jõustumisele üldsõnaliselt

viitamisest piisab uue asjaoluna haldusmenetluse uuendamise taotluse esitamisel, siis ei

esitanud kaebaja vastavat taotlust tähtaegselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Haldusasjas nr 3-14-52397 menetlesid kohtud X kaebust MTÜ Eesti Metodisti Kiriku

kohustamiseks väljastada kaebajale diplom ning muud asjakohased dokumendid. Tallinna

Halduskohus luges 18.05.2015 määrusega, et kohustamisnõue on esitatud kaebetähtaega

ületades, jättis kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja

menetluse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.09.2015 määrusega kaebaja määruskaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.05.2015. a määruse haldusasjas nr 3-14-52397

muutmata. Tallinna Halduskohtu 18.05.2015 määrus jõustus 15.12.2015, mil Riigikohus ei

võtnud X määruskaebust menetlusse. Sellega sai Xle diplomi väljastamisega seonduv õiguslik

vaidlus lõpliku lahenduse. Nõustuda tuleb vastustajaga selles, et haldusasjaga nr 3-14-52397

sama eesmärki kannab kaebaja 02.12.2021 vastustajale esitatud taotlus haldusmenetluse

uuendamiseks ning diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamiseks. Õiguslikus mõttes pole

siiski tegemist sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega, kuna käesolevas haldusasjas on

4(7)

3-22-281

vaidluse all olevaks küsimuseks, kas vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja esitatud

haldusmenetluse uuendamise taotluse rahuldamata. Seega ei ole küsimuse all vastustaja

tegevuse õiguspärasus 2004. aastal, millal vastustaja keeldus kaebajale diplomit väljastamast.

See õiguslik vaidlus lõppes asjas nr 3-14-52397 tehtud kohtulahendi jõustumisega. Käesolev

vaidlus puudutab üksnes menetluse uuendamata jätmise õiguspärasust. Kui uuendamise

alused esinevad, tuleb täiendavalt hinnata seda, kas kaebaja taotletud diplom tuleb talle

väljastada. Haldusmenetluse uuendamine on iseseisev menetlus ega kattu haldusasja nr 3-14-

52397 vaidluse esemega, mistõttu ei ole põhjendatud käesolevas haldusasjas menetluse

lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. Sellele osundas kohus ka 11.05.2022 määruses.

13. Oma 02.12.2021 taotluses viitab kaebaja HMS § 44 lg 1 p-le 1 (asjaolu või õigusnormi

äralangemine) ning § 44 lg 1 p-le 2 (asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud

isikule haldusmenetluse ajal teada). Kaebaja leiab, et 2019. a vastu võetud uus KHaS ning

selle alusel kehtestatud uus kõrgharidusstandard on kaasa toonud selle, et EMKTS peab uuesti

analüüsima, kas kaebajale diplomi ja dokumentide väljastamise tingimused on täidetud või

mitte. Kaebaja leiab, et kuna ta on õppekava täies mahus läbinud, siis puudub igasugune

faktiline alus jätta talle diplom väljastamata ning seda seisukohta ei väära ka see, et ta on

varasemalt halduskohtule esitanud kohustamiskaebuse tähtaega ületades. Kuna KHaS § 19 lg

1 sätestab, et kõrgharidustaseme õppe lõpetanule annab kõrgkool pärast õppekava täies

mahus täitmist akadeemilise kraadi kohta diplomi koos eesti- ja ingliskeelse akadeemilise

õiendiga, on kaebajal igal ajal õigus nõuda EMKTS-lt diplomi väljastamist, kuna diplomi

väljastamise eeldused on täies mahus täidetud.

14. Vastustaja on 04.01.2022 vastuses nr 1-10/34 tuginenud nii sellele, et menetluse

uuendamise taotlus on esitatud tähtaega ületades (HMS § 44 lg 3), kui ka sellele, et HMS § 44

lg 1 p 1 ja p 2 kohaldamise eeldused on täitmata. Vastustaja seisukohad on õiguspärased.

15. HMS § 44 lg 3 kohaselt tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada

haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise

asjaolude teadasaamisest arvates. KhaS võeti vastu 20.02.2019 ning jõustus 01.09.2019.

Kõrgharidusstandard kehtestati Vabariigi Valitsuse 11.07.2019 määrusega nr 62 ja see jõustus

samuti 01.09.2019. Kaebaja esitas uuendamise taotluse 02.12.2021, s.o 2 aastat ja 3 kuud

peale väidetud uue asjaolu ilmnemist. Seega on menetluse uuendamise taotlus esitatud selgelt

hilinenult. Riigi Teatajas avaldamise järgselt on igaühel kohustus olla avaldatud õigusaktidega

kursis. Seaduste mittetundmine ei vabasta nende täitmisest. Taotluse hilisemat esitamist ei saa

vabandada väide, et õigusaktidega kursis hoidmine oleks kaebajale liiga koormav. Kõik

normiadressaadid on kohustatud kehtivaid seadusi täitma, sõltumata sellest, kas nad on neid

lugenud. Õigustloovaid akte ei tule normiadressaatidele lisaks avaldamisele eraldiseisvalt

teatavaks teha, mistõttu subjektiivne teada saamine õigusakti sisust ei oma tähtsust. HMS § 34

lg 3 kohaselt ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks

ettenähtud tähtpäevast on möödunud üks aasta. Seega poleks olnud vastustajal võimalik

menetlustähtaega ka ennistada.

16. Vastustaja ei ole pidama jäänud väite juures, et kaebaja taotlus on esitatud tähtaega

ületades, vaid on kaebaja taotluse sisuliselt lahendanud. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et

menetluse uuendamise eeldused lähtuvalt HMS § 44 lg 1 p-dest 1 ja 2 ei ole täidetud. Kohus

nõustub vastustajaga, et 2004. a kaebajale diplomi väljastamisest keeldumise otsuse näol ei

ole tegemist taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusaktiga, vaid kaebajale diplomi

väljastamisest keeldumine ja tema eksmatrikuleerimine olid ühekordse mõjuga haldusaktid.

Samuti nõustub kohus vastustajaga, et haldusakti andmiseks olnud asjaolu ega õigusnorm ei

ole ära langenud. KHaS-i ega kõrgharidusstandardi vastuvõtmisega ei ole kaotatud seni

kehtinud nõuet, mille kohaselt on kõrghariduse omandamise eelduseks keskharidus või sellele

5(7)

3-22-281

vastav kvalifikatsioon (vrdl KHaS § 12 lg 1 ja RakKKS § 15 lg 3). KHaS eelnõu seletuskirjas

(725 SE, XIII Riigikogu) on § 12 lg 1 osas märgitud, et kõrgharidustaseme esimese astme

õppesse juurdepääsu tingimusi ei ole võrreldes kehtiva seadusega muudetud ‒

rakenduskõrgharidusõppesse ja bakalaureuseõppesse saab kandideerida keskhariduse või

vastava kvalifikatsiooniga isik (seletuskiri, lk 28). Ka kaebaja viidatud KHaS § 19 lg 1 on

samasisuline seni kehtinud RakKKS § 19 lg-ga 1. Seda kinnitab KHaS seletuskiri (lk 44),

mille kohaselt kehtima jääb regulatsioon, et isikule, kes on täitnud õppkava täies mahus,

väljastatakse akadeemilist kraadi tõendav diplom koos eesti- ja ingliskeelse akadeemilise

õiendiga. Seega tuleb nõustuda vastustajaga, et seadusandja ei ole muutnud asjakohast

õigusnormi viisil, mis tooks vajaduse langetada kaebaja suhtes teistsugune otsus. KHaS § 19

lg-t 1 ei saa vaadelda isoleeritult teistest KHaS sätetest. Bakalaureuseõppesse kandideerimise

eelduseks on jätkuvalt keskhariduse või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu. Kaebaja ei

ole tegelikult põhistanudki, milles seisneb erinevus KHaS ja RakKKS regulatsioonide vahel,

vaid väidab, et hoopis vastustaja on kohustatud vastava analüüsi läbi viima. Kohus nõustub

vastustajaga, et muutunud asjaolud oleks pidanud välja tooma just kaebaja, keda on

haldusmenetluses esindanud professionaalne esindaja. Kohus jagab vastustaja seisukohta ka

selles osas, et uue seaduse jõustumine iseenesest ei saa olla uueks asjaoluks, mis automaatselt

tooks kaasa kaebaja õiguse taotleda haldusmenetluse uuendamist. Seadus omab üldjuhul mõju

edasiulatuvalt, kui seadusandja konkreetselt ei määra teisiti. Diplomi väljastamisel tuleb

tugineda õpingute toimumise ajal kehtinud õigusaktidele ja selles osas on kaebajal vaidlus

läbitud. Kohus nõustub vastustajaga, et nii palju aastaid pärast õpingute lõppu ei ole diplomi

väljastamine hariduse sisu muutumist arvestades põhjendatud ning sellist kohustust ei tulene

ei KHaS-st ega teistest õigusaktidest. Vastustaja on õigesti leidnud, et täidetud pole ka HMS §

44 lg 1 p 2 kohaldamise eeldus, kuna kaebaja pole viidanud ühelegi uuele olulisele tõendile,

mis polnud temale algse vaidluse toimumise ajal teada.

17. Põhjendamatu on kaebaja väide, justnagu oleks teda jäetud menetluses ära kuulamata.

Kaebaja esitas selgelt formuleeritud taotluse, mille puhul ei olnud vajalik lisaandmete

kogumine (HMS § 40 lg 3 p 2). Vastustaja ei ole ennetavalt välistanud kaebaja poolt

igasuguste vastuväidete, argumentide, põhjenduste jms esitamist, vaid vastustaja on kõiki

kaebaja esitatud argumente käsitlenud, niivõrd, kui see nende üldisust arvestades võimalik oli.

Jääb arusaamatuks, mida oleks vastustaja asjas veel pidanud analüüsima või uurima.

18. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Vastustaja taotleb 03.08.2022 menetlusdokumendi

kohaselt õigusabikulude hüvitamist summas 2422,56 eurot (käibemaksuga). Kaebaja leiab

04.08.2022 menetlusdokumendis, et vastustaja õigusabikulud tuleb igal juhul jätta vastustaja

kanda, kuna vastustaja näol on tegemist haldusorganiga. Tegemist ei ole vastustaja

igapäevasest tegevusest väljuva kohtuasjaga. Vastustaja põhitegevus ongi haridusteenuste

pakkumine, mistõttu on kõik diplomi väljastamisega seotud küsimused vastustaja

põhitegevuse lahutamatuks osaks ning vastustaja õigusabikulusid pole ühelgi juhul põhjust

kaebajalt välja mõista. Büroo üldkulu hüvitamist ühelgi juhul nõuda ei saa, mistõttu tuleb igal

juhul jätta rahuldamata vastustaja taotlus büroo üldkulu hüvitamiseks.

Kohus leiab, et kaebaja vastuväiteid vastustaja menetluskuludele tuleb igal juhul käsitleda,

sõltumata sellest, et need on esitatud peale seisukohtade ja taotluste esitamiseks määratud

tähtaega. Seda seetõttu, et kohus on igal juhul kohustatud analüüsima välja mõistetavate

menetluskulude põhjendatust.

6(7)

3-22-281

Riigikohus on leidnud, et haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist

õigusabi, kuid kohtuasi peab olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest

väljuv, et oleks õigustatud kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine

kaebajalt (nt Riigikohtu Halduskolleegiumi 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12, p 50). Kohus

leiab, et käesolev vaidlus (haldusmenetluse uuendamine) on spetsiifilise iseloomuga.

Tegemist on vastustaja jaoks põhimõttelist tähtsust omava küsimusega, mis eeldab

kvalifitseeritud õigusabi kasutamist. Kohus ei pea usutavaks, et sellelaadilisi vaidlusi tuleb

praktikas sageli ette, mistõttu ei saa eeldada, et vastustajal oleks koosseisuline töötaja, kes

selliste vaidlustega tegeleks. Seetõttu on kohtu arvates välise õigusabi kasutamine

põhjendatud.

Riigikohus on leidnud, et bürookulude puhul pole võimalik hinnata nende vajalikkust ja

põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga ning mõistlik on eeldada, et bürookulud

sisalduvad advokaadi teenuse hinnas (nt Riigikohtu Halduskolleegiumi 13.04.2016 otsus nr 3-

3-1-51-15, p 15; Riigikohtu Halduskolleegiumi 11.12.2014 otsus nr 3-3-1-61-14, p 25). Seega

tuleb välja mõistetavatelt menetluskuludelt maha arvestada büroo üldkulu 34,80 eurot +

käibemaks (arve nr 2222084) ja 24 eurot + käibemaks (arve nr 2222244), st kokku 70,56

eurot. Välja mõistmisele kuuluv menetluskulu on seega 2422,56‒70,56=2352 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

OSALISELT

TÜHISTATUD

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

19.10.2023

KOHTUOTSUSEGA

7(7)