2-20-1646/74 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.august 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-1646

Tsiviilasi

A. I.’i ja N. B. hagi Danske Bank A/S vastu kahju

hüvitamise ja kohustuse puudumise tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

180 551,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: A. I. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)

Hageja II: N. B. (isikukood xxx, elukoht xxx)

Hagejate lepinguline esindaja: P. L., e-post info@vkb.ee)

Kostja: Danske Bank A/S (Taani Kuningriigi registrikood

61126228, asukoht Holmens Kanal 2-12, 1092 Copenhagen K,

Taani Kuningriik)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Toomas Vaher, e-

post toomas.vaher@ellex.ee, vandeadvokaat Julia Kisseljova, e-

post julia.kisseljova@ellex.ee)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta solidaarselt A. I.i ja N. B. kanda.

3. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud

tähtaegu.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Danske Bank AS (kostja) sõlmis 29.06.2007 T. I.ga (laenusaaja, hageja I) ja N. B.´ga

(hageja II, kaastaotleja) laenulepingu nr EEL-290607TI, mille alusel andis kostja laenu summas

2 200 000 eesti krooni (140 605,63 eurot, laen) XXX asuva T. I. omanduses elamu

renoveerimiseks tähtajaga kuni 16.07.2037, intressimääraga EURIBOR + 0,70 % aasta kohta ja

viivisega tarbijakrediitidele õigusaktides sätestatud maksimaalmääras (8%).

Laenusaajad kohustusid tasuma igakuiseid laenumakseid alates 16.08.2007. Laenumakse oli

igakuiselt 30 aasta jooksul summas 11 923,91 krooni/ 762,08 eurot. Laenu tagatiseks seati

03.07.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepinguga kinnistule asukohaga XXX panga kasuks

hüpoteek summas 182 787,31 eurot. Laenu taotlemisel esitasid laenusaaja ja kaastaotleja pangale

arvelduskontode väljavõtted oma sissetuleku kohta, mille kohaselt laenusaaja keskmine igakuine

sissetulek kuue (6) kuu jooksul enne laenulepingu sõlmimist oli 6 265 krooni/ 400,40 eurot ja

kaastaotleja keskmine igakuine sissetulek kuue (6) kuu jooksul enne laenulepingu sõlmimist oli

5 906,50 krooni/ 377,49 eurot. Seega oli laenusaaja ja kaastaotleja igakuine sissetulek kokku

12 171,60 krooni/ 777,90 eurot. Hageja II töötas AS X ja Hageja I T.I. X. Muud olulised

sissetulekud laenusaajatel puudusid.

Pangale esitatud teabe kohaselt oli laenusaaja igakuised kulutused keskmiselt 2 375,65

krooni/151,83 eurot kuus ja kaastaotleja igakuised kulutused keskmiselt 1904,67 EEK/121,73

EUR kuus. Eelnevast tuleneb, et 97,9 % laenusaajate sissetulekutest kulus laenu teenindamiseks

ja 2,1% igakuisteks kulutusteks. Laenu lõpptähtaeg oli 2037 aasta, laenusaaja T. I. sünniaastaks

on 1948, seega oleks laenusaaja vanus laenu tagastamise hetkel 2037.aastaks olnud 89 aastat.

18.11.2019 edastas pank hagejale I ja hagejale II laenulepingu ülesütlemise avalduse, mille

kohaselt oli hagejatel tähtajaks tasumata kohustus panga ees summas 103 885,32 krooni/

6 639,48 eurot, mis koosneb tähtajaks tasumata laenu sissenõudmise kulu 1 371,40 krooni,

laenusumma 14 315,43 krooni, intressid 45 003,70 krooni, viivised 591,66 krooni ja trahv

kindlustuse puudumise eest 42 603,13 krooni.

Kostja andis täiendava tähtaja kuni 07.12.2009 laenulepingust tuleneva võlgvõlgnevuse

103 885,32 krooni tasumiseks ja selle kohustuse mittetäitmisel ütleb pank laenulepingu

ennetähtaegselt üles alates 08.12.2009 ning nõuab kogu võla 2 222 200,71 krooni/ 142 024,51

eurot kohest ja täielikku tasumist (tähtajaks tasumata laenu sissenõudmise kulu 1 371,40 krooni,

tasumata laenusumma 2 130 156,80 krooni, intressid 47 474,59 eurot, viivised 594,79 krooni ja

trahv kindlustuse puudumise eest 42 603,13 krooni).

Kostja esitas 12.02.2010 täiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks nõude suuruses 2 228 747

krooni/ 142 442,89 krooni täitmiseks. Täitedokumendiks oli hüpoteegi seadmise leping, millega

koormati laenusumma tasumise tagamiseks hagejale I kuuluv kinnistu.

Hagejad on alates 06.12.2010 kuni 27.03.2018 tasunud võlga kokku summas 93 281,29 eurot

ning 03.05.2018 kuni 27.07.2018 3 900 eurot, mistõttu on pärast laenulepingu ülesütlemist

tasutud võlga kokku 97 181,29 eurot.

Hageja I suri 01.04.2018 ja hageja I õigusjärglaseks on A. I.. Laenusaaja pärandvara inventuuri

käigus teatas kostja kohtutäiturile 14.06.2018, et panga nõue laenusaajate vastu on summas

118 121,17 eurot. Täitur müüs 29.04.2019 enampakkumisel kostja kasuks hüpoteegiga

koormatud kinnistu asukohaga XXX vallas hinnaga 90 000 eurot.

Hagejad leiavad, et kostja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ning taotleva kui

lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kostjalt väljamõistmist. Omandiõigu seda on

hageja I kandnud kahju 90 000 eurot. Hagejale I tekkis kahju seoses täitekuludega perioodil

06.02.2017 kuni 02.05.2019 9 192,03 eurot, sissenõutud intressidega seoses 5 368,70 eurot

(alates 03.05.2019, muutus sissenõutavaks 03.08.2019), viivistega seoses 7 612,18 eurot (alates

03.05.2019, muutus sissenõutavaks 03.08.2019) ja leppetrahvi osas perioodil 08.05.2018 kuni

03.05.2018 769,88 eurot (muutus sissenõutavaks 08.08.2018). Hagejate hinnangul ei ole nõuded

aegunud, sest aegumist tuleks arvestada kahju tegelikust tekkimisest.

Hageja I palub enda kasuks välja mõista vastutustundliku laenamise põhimõtte kui lepingueelse

kohustuse rikkumisega tekitatud kahjus summas 90 000 eurot omandi kaotuse ja 21 942,16 eurot

intressi , viiviste, leppetrahvi ja kohtutäituri tasu eest. Hagejad taotlevad kostja poolt hagejate

vastu esitatud jääknõude summas 65 370,44 eurot (viivised) vähendamist 0-ni. Kohtukulud

paluvad hagejad jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.

Kostja leidis, et hagejate nõuded on aegunud, sest lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva

nõude aegumine algab eelduslikult juba kohustuse rikkumisest, mis käesoleval juhul tähendaks

laenulepingu sõlmimist 29.06.2007. Kostja hinnangul hagejate väidetav nõue muutus

sissenõutavaks kas laenulepingu sõlmimisest või kõige hiljem laenulepingu ülesütlemisega

08.12.2009, sest hagejad said kahjust (teada hiljem siis. Samuti leidis kostja, et omandi kaotus

summas 90 000 eurot ei tekkinud hagejatele mitte kinnistu müügiga, vaid kinnistule hüpoteegi

seadmisega. Hüpoteegi seadmisega tekitatav kahju hüvitamine ei saa isegi teoreetiliselt olla

väidetava vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg. Isegi kui kostja oleks

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei peaks selle tulemusel hüvitama laenu

põhiosa tagasimaksmisest tekkinud kahju, sest hagejad said kostjalt laenu ning sama

laenusumma tagasimaksmise kohustus ei saa olla kuidagi hagejate kahjuks. Kostja tõi välja, et

hageja I õigusjärglane suhtles juba 2009.aastal kostjaga ema laenu tagasimaksete võimaluste

teemal. See tähendab, et hageja I oli laenust ja sellega seonduvate asjaoludega kursis.

Kostja asus seisukohale kohtupraktika järgi saab hüvitada vaid negatiivset kahju, kui laenu

põhiosa, intress ei ole negatiivne kahju. Täitekulu ja kindlustusmaksed ei tulene laenulepingust.

Muu hulgas tõi kostja välja ka selle, et kinnistu oleks ikkagi müüdud teise võlausaldaja nõude

katteks.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte osas tõi kostja välja, et hageja I esitas lepingueelsete

läbirääkimiste käigus palgatõendi asutusest Statistikaamet, mille kohaselt laekus hagejale I

arvelduskontole As-s Hansapank ajavahemikul 2006. aasta detsember kuni 2007. aasta mai

keskmiselt 8 306,33 krooni (s.o ca 532,46 eurot), palgatõendi äriühingust X OÜ, millest

nähtuvalt asus hageja I alates 01.07.2006 ettevõttesse tööle raamatupidaja / juhi abina igakuise

netopalgaga 15 000 krooni (s.o ca 961,53 eurot), arvelduskonto väljavõte ajavahemikul

01.12.2006 kuni 31.05.2007. Hageja II esitas kostjale lepingueelsete läbirääkimiste käigus

selgituse selle kohta, et hageja II netopalk kuus kokku moodustab 20 733 krooni (s.o ca

1 329,04 eurot), millest 14 700 krooni laekus kostja panka ja 6 033 krooni (s.o ca 386,73 eurot)

AS-i Hansapank, palgatõendi äriühingust M OÜ, mille kohaselt asus hageja II alates 01.07.2006

tööle äriühingus M OÜ müügijuhina igakuise netopalgaga 14 700 krooni (s.o ca 942,31 eurot),

arvelduskonto väljavõte ajavahemiku 20.06.2006 kuni 20.06.2007. Tagatiseks seatava kinnistu

turuväärtuse kohta esitasid hagejad kostjale Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ

Eksperthinnangu 1753/067, mille kohaselt oli kinnistu aadressil XXX turuväärtus 3 100 000

krooni (s.o ca 198 717,96 eurot). Ülaltoodut arvestades jõudis kostja veendumusele, et hagejate

sissetulek alates 01.07.2007 moodustab kokku 35 733 krooni (15 000 + 20 733), s.o ligi

2 290,58 eurot. Samuti veendus kostja eksperthinnangus esitatud järeldusi arvestades kinnistu

osas veendumusele, et selle turuväärtus (198 717,96 eurot) ületab laenulepingu alusel

väljastatava laenu summat (140 605,63 eurot) rohkem kui 50 000 euro võrra.

Seega, kuna käesolevas asjas ei nõua hagejad usalduskahju, mis kuuluks hüvitamisele

vastutustundliku põhimõtte rikkumise tõttu, ei ole hagejate nõuded põhjendatud ja tuleksid jätta

rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

4. TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

5. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad sõlmisid kostjaga 29.06.2007 laenulepingu

tähtajaga kuni 16.07.2037 (tlk 8-13) ja 03.07.2007 sõlmiti hüpoteegi seadmise leping ja

asjaõigusleping, millega seati panga kasuks hüpoteek hageja I kinnisasjale (tlk 14-15pöördel).

Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja ütles laenulepingu üles alates 08.12.2009 (tlk 22) ja

täitemenetluses täiteasjas nr 024/2010/182 võõrandati elektroonilisel enampakkumisel hageja I

omandis olnud kinnisasi hinnaga 90 000 eurot (tlk 24-25).

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejate nõuded on aegunud ja kas hagejate kahju hüvitamise

nõue on usalduskahju, mis kuuluks võimaliku vastutustundliku põhimõtte rikkumise korral

hüvitamisele. Seetõttu võtab kohus esmalt seisukoha hagejate nõuete aegumise küsimuses ning

seejärel käsitleb hagejate kahju hüvitamise nõudega ning tuvastus nõudega seonduvat.

Hagejate nõuete aegumisest

6. Hagejate nõuete aluseks on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, mille tõttu

on hagejatel tekkinud kahju. Kostja leiab, et hageja nõuded on aegunud, sest hagejate nõuete

aegumistähtaeg algas kas laenulepingu sõlmimisega või hiljemalt laenulepingu ülesütlemisega

08.12.2009. Kostjal tekkis õigus nõuda hagejatelt laenulepingust tuleneva võlgnevuse kohest ja

täielikku tasumist alates 08.12.2009.

Riigikohus on 27.11.2012 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-136-12 märkinud, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumise korral on tegemist

lepingueelse kohustuse rikkumisega. Seega tuleb aegumise küsimuses lähtuda lepingueelse

läbirääkimisest tuleneva nõude aegumise sätetest.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 148 sätestab lepingueelsetest läbirääkimistest

tuleneva nõude kohustuse rikkumisest tuleneva nõude aegumise alused, mille kohaselt

kohaldatakse ka lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneva

kohustuse rikkumises tuleneva nõude aegumisele tehingust tuleneva nõude aegumise kohta

sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaandes (edaspidi TsÜS

kommentaarid) on selgitatud, et sätet kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 järgsetele

nõuetele, mis tulenevad VÕS § 14 sätestatud kohustuse rikkumisest (TsÜS § 147 lg 1) ja

aegumistähtajaks on kolm (3) aastat (TsÜS § 146 lg 1) (P.Varul, I.Kull jt. Tsiviilseadustiku

üldosa seadus, kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 481, p 3).

Nimetatud nõude aluseks on VÕS § 14, § 115 ja § 127. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147

lg 1 näeb ette, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil

õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub ja pooled ka ei vaidle selle üle, et 18.11.2019 lepingu

ülesütlemise avalduses on kostja teatanud hagejale I, et lepingust tulenev võlgnevus on

103 885,32 krooni ning kostja andis võlgnevuse likvideerimiseks tähtaja kuni 07.12.2019.

Kostja teavitas hagejat I, et juhul, kui hageja I ei tasu võlgnevust määratud tähtajaks, ütleb

kostja laenulepingu erakorraliselt üles alates 08.12.2009 ning nõuab kogu laenulepingu alusel

võlgnetava summa 2 222 200,71 krooni kohest ja täielikku tasumist. Kogu võlgnetav summa

2 222 200,71 eurot koosnes:

- tähtajaks tasumata laenu sissenõudmise kulu 1 371,40 krooni;

- tasumata laenusumma 2 130 156,80 krooni;

- tähtajaks tasumata intressid summas 47 474,59 krooni;

- tähtajaks tasumata viivised summas 594,79 krooni;

- trahv laenulepingu punkti 11.3 alusel 42 603,13 krooni.

Lisaks on kostja teavitanud hagejat I sellest, et võlgnetavate summade tagastamisega

viivitamisel on kostja sunnitud alustama laenulepingu tagatiste realiseerimisega, kasutades

selleks kohtutäituri või kohtu abi ning vajadusel esitama pankrotiavalduse.

Seega muutus hagejate jaoks 2 222 200,71 krooni sissenõutavaks 08.12.2009. TsÜS

kommenteeritud väljaandes on avaldatud, et „Põhimõtteliselt tekib kohustuse rikkumisega

põhjustatud kahju hüvitamise nõue pärast kohustuse rikkumist kahju tekkimisega.

Sissenõutavaks muutub see VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi kohustuse täitmiseks

mõistliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

kohta, viisi ja olemust (RKTKo 3-2-1-3-09 p 15). Kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub

sissenõutavaks põhimõtteliselt kogu tulevikus tekkiva ja ajas suureneva kahju osas, kui n-ö

esimese osa kohta saab juba esitada hagi./…/ Esmajoones kestvuslepingu ennetähtaegse

lõppemisega (erakorralise ülesütlemisega) võivad samuti muutuda sissenõutavaks mitmed

nõuded. Nii muutub laenulepingu ülesütlemisel sissenõutavaks kogu laenu tagastamise nõue,

sõltumata varasemast maksegraafikust (VÕS § 399).“ (lk 478 p 3.1.1.2; lk 479 p 3.1.2).

Juhul, kui kostja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, toimus kostjapoolne rikkumine

laenulepingu rikkumisega. Hagejad said aga kostja nõuetest intressi, viivise jmt nõuetest teada

lepingu ülesütlemisega, s.o hiljemalt 08.12.2009. Seega hiljemalt 08.12.2009 oli hagejatele

teada, milliste nõuete osas ja ulatuses kostjal hagejate vastu nõuded on, kuid ei astunud oma

õiguste kaitseks ühtegi sammu. Samuti ei tuginenud hagejad vastutustundetu laenamise

põhimõtte rikkumisele, sh usalduskahjule siis kui kostja esitas kohtutäiturile avalduse

täitemenetluse algatamiseks.

Tuginedes eeltoodule ning tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 ja §-st 148 asub kohus seisukohale, et

hageja I usalduskahju hüvitamise nõuded leppetrahvi, viivise ja intressi osas on aegunud.

Omandi kaotusega ja täitemenetluse kuludega seotud kahju

7. Ringkonnakohus selgitas 26.10.2017 lahendis ts.asjas nr 2-16-7326, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte võimalik rikkumine ei too kaasa laenusaaja (kostja) vabanemist oma

lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte

võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu

tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik

(VÕS § 8 lg 2) ning lepingu rikkumisega kaasneb vastutus (VÕS § 101). Laenusaaja vastutab

oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema

majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed

tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade

tekkimise tõenäosust. Samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime

vähendamine. Tsiviilõigus ei saa piirata teovõimelise inimese majanduslikku iseseisvust ja

panna kahtluse alla kehtivate tehingute täitmise kohustuslikkust.

Tuginedes eeltoodule ning võttes arvesse, et isegi juhul, kui kostja ka rikkus vastutustundliku

laenamise põhimõtet, tuleb hagejatel väljastatud laen tagastada. Hagejad pärast laenulepingu

ülesütlemist laenu kostja määratud täiendavaks tähtajaks ei tagastanud, mistõttu oli kostjal õigus

oma nõue täitemenetluses realiseerida.

Kohtu hinnangul ei ole laenu tagastamiseks täitemenetluse käigus omandi kaotamine kinnisasja

võõrandamise näol usalduskahju, kuna kostjal oli ka vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral õigus saada hagejatele antud tasumata laen summas 2 130 156,08 krooni

tagasi, mida hagejad vabatahtlikult ei täitnud. Kohus lisab, et nõustub hagejaga, et kinnisasi

oleks müüdud ka teise võlausaldaja nõude katteks, sest 02.05.2019 koostatud jaotuskava

kohaselt realiseeriti kinnisasja müügist 22 000 euro ulatuses OÜ A

Kuna hagejad ei täitnud tasumata laenu tagastamise nõuet vabatahtlikult ja kostja pidi oma

nõude täitmiseks pöörduma kohtutäituri poole, ei saa ilmselgelt olla hagejate kahjuks ka

täitekulud, sest puudub põhjuslik seoses võimaliku kostja rikkumise ja hagejatel täitekulude näol

tekkinud kahju vahel .

Eeltoodule tuginedes tuleb jätta hageja I nõue omandi kaotamisest tuleneva ja täitekulude

kandmisega seotud kahju rahuldamata.

Hagejate tuvastusnõue

8. Hagejad taotlevad kostja poolt hagejate vastu esitatud jääknõude summas 65 370,44

eurot (viivised) vähendamist 0-ni, tuginedes seejuures kostja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisele.

VÕS § 14 lg 1 näeb ette, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul

viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui

isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need

olema tõesed. VÕS § 14 lg 2 kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil

lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu

teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi.

Laenusaajale teatavaks tehtud asjaolude nimekirja reguleeris hagejatele laenu andmisel hetkel

VÕS § 404 lg 2 (alates 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis). Kohtu ette toodud asjaoludest

nähtub, et kostja tegi hagejatele laenu väljastamisel teatavaks:

a) väljamakstava krediidi summa on märgitud laenulepingu esimesel leheküljel (tlk 8)

b) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks

tehtavate maksete kogusumma (krediidi brutosumma) on märgitud laenulepingu

maksegraafikus (tlk 13 pöördel)

c) krediidi tagasimaksmise tingimused, eelkõige tarbija poolt krediidi, intressi ja kulude

tasumiseks tehtavate osamaksete hulk, osamaksete suurused ja maksete tegemise tähtajad

või tähtpäevad on märgitud laenulepingu maksegraafikus (tlk 10 pöördel – 13 pöördel)

d) intressimäär aasta kohta on märgitud laenulepingu esimesel leheküljel (tlk 8)

e) krediidi kulukuse määr aasta kohta on märgitud laenulepingu esimesel leheküljel (tlk 8);

f) krediidilepingu lõppemise tingimused, muu hulgas tarbija taganemisõigus, selle teostamise

kord ja tähtaeg on märgitud laenulepingu punktis 9.2 (tlk 9 pöördel)

g) tarbijalt nõutavad tagatised on märgitud laenulepingu esimesel leheküljel (tlk 8).

Seeda on eeltoodut arvestades leidnud tuvastamist, et kostja teavitas hagejaid kõikidest VÕS §

404 lg-s 2 esile toodud asjaoludest, mille vastu võib hagejatel esineda laenulepingu sõlmimisel

õigustatud huvi. Hagejatel oli võimalik enne laenulepingu sõlmimist viidatud asjaoludega

tutvuda ning esitada kostja esindajale täiendavaid küsimusi. Kui kostja ei oleks hagejatele

sellist võimalust taganud, oli hagejatel võimalik laenulepingu sõlmimisest keelduda. Hagejad ei

keeldunud hagejad laenulepingu sõlmimisest, vaid kinnitasid oma nõusolekut allkirjadega igal

laenulepingu leheküljel (tlk 8-13 pöördel).

Laenulepingu sõlmimise ajal olid vastutustundliku laenamise põhimõtted sätestatud

krediidiasutuste seaduses (KAS), mille § 83 lg 3 sätestab, et krediidiasutus on kohustatud

laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe,

häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi

rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid

kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.

Lepingueelsete läbirääkimiste käigus esitas hageja I kostjale oma sissetuleku kohta

alljärgnevaid andmeid:

-

palgatõend asutusest X, mille kohaselt laekus hageja I arvelduskontole AS-s Hansapank

ajavahemikul 2006. aasta detsember kuni 2007. aasta mai keskmiselt 8 306,33 krooni (s.o

ca 532,46 eurot) (tlk 117);

-

palgatõend äriühingust X OÜ, millest nähtuvalt asus hageja I alates 01.07.2006 ettevõttesse

tööle raamatupidaja / juhi abina igakuise netopalgaga 15 000 krooni (s.o ca 961,53 eurot)

(tlk 118);

-

hageja I arvelduskonto väljavõte ajavahemikul 01.12.2006 kuni 31.05.2007 (tlk 119 – 121

pöördel).

Hageja II esitas kostjale lepingueelsete läbirääkimiste käigus alljärgnevaid andmeid:

-

selgitus selle kohta, et hageja II netopalk kuus kokku moodustab 20 733 krooni (s.o ca

1 329,04 eurot), millest 14 700 krooni laekus kostja panka ja 6 033 krooni (s.o ca 386,73

eurot) AS-i Hansapank (122 – 122 pöördel);

-

palgatõend äriühingust M OÜ, mille kohaselt asus hageja II alates 01.07.2006 tööle

äriühingus M OÜ müügijuhina igakuise netopalgaga 14 700 krooni (s.o ca 942,31 eurot)

(tlk 123);

-

hageja II arvelduskonto väljavõte ajavahemiku 20.06.2006 kuni 20.06.2007 eest (tlk 124 –

127 pöördel).

Samuti palus kostja esitada hindamisakti laenu tagatiseks seatava kinnistu kohta, mis hagejate

poolt ka esitati (tlk 128 – 134 pöördel). Hindamisakti järgi oli laenu tagatiseks seatava kinnistu

aadressil XXX kinnistu väärtus ilma kostjalt saadava laenu abil tehtavate parendusteta

3 100 000 krooni (s.o ca 198 717,96). Laenu saamise tulemusel pidi laenu tagatiseks seatud

kinnistu väärtus kasvama. Muu hulgas esitati kostjale viimase palvel isikut tõendavad

dokumendid (tlk 136 – 137).

Riigikohus on 27.11.2012 lahendis ts.asjas 3-2-1-136-12 märkinud, et professionaalsel

krediidiandjal võib sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust olla

VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö

krediidivõimekuse analüüs. Viidatud sätte järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või

lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja

õigustega. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama

erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes

kahjulikke majanduslikke tagajärgi.

Kohus nõustub kostjaga, et pank peaks alati eeldama esitatud andmete õigust. Seetõttu lähtudes

kostja poolt kogutud andmetest ning hagejate enda esitatud andmetest, puudus kostjal alus

kahelda, et hagejal I ja hagejal II on majanduslikult võimalik laenu tagasi maksta. Laenulepingu

lisaks oleva maksegraafiku kohaselt kohustusid laenusaajad tagastama laenu igakuiste

maksetena summas 11 923,91 krooni (s.o 761,60 eurot). Kuivõrd hageja I õiguseellase ja hageja

II sissetulekud kokku moodustasid nende poolt deklareeritud andmete ja tõendite pinnalt 35 733

krooni (15 000 + 20 733), s.o ligi 2 290,58 eurot, ei tekkinud kostjal kahtlust, et hageja I

õiguseellasel ja hagejal II ei ole võimalik tagastada neile laenulepingu alusel antavat laenu.

Kohus leiab, et asjaolu, et hageja I õiguseellase vanus laenu tagastamise ajaks oleks olnud 89

aastat, pidi olema laenusaajale ka endale teada, millega isik laenu võttes pidi ka arvestama.

Samas asjaolu pidi teadma ka hageja II. Sisuliselt ei ole hageja I õiguseellane oma vanusele

tuginedes üldse kostjale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ette heitnud, vaid seda

on asunud tegema tema poeg õigusjärglasena, kuna laenulepingust tulenevad kohustused on

jätkuvalt täitmata.

Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et kostja täitis laenulepingu sõlmimisel kõik enda

laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud kohustused, mistõttu ei ole kostja rikkunud hagejate

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tulenevalt jätab kohus hagejate

tuvastusnõude rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

44. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt

solidaarselt hagejate kanda.

TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

käesolevas asjas on mõistlik kostja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast

lahendi jõustumist.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

Kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.