3-22-1730/2 · 3-22-1730/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-22-1730 Määruse kuupäev 16. august 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks Menetlusosalised Kaebaja X. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. kaebus. 2. Jätta X. menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. 3. Asendada kaebaja nimi avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X. (kaebaja) esitas 14. augustil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse, mis seisneb tema kohtlemises 11. augustil 2022. Nimetatud kuupäeval toimus kaebajal ennetähtaegset vabastamist puudutav kohtuistung, kuhu ta viidi vanglaametnike poolt särgi ja jalatsiteta ning tugevat valu tekitades. Tema peal kasutati käeraudu ning ta viidi kohale õhus hoides. Kaebaja märgib, et ta ei soovi ennetähtaegselt vanglas vabaneda ja ta on teavitanud sellest kriminaalhooldajat, kohut ja vanglat. Kohtuistungil ütles kaebaja, et ta ei soovi sellest osa võtta ja kohus läks laiali. Kaebaja leiab, et teda ei oleks tohtinud jõudu kasutades kohtuistungile viia. Lisaks on tal diagnoositud psüühikahäire mistõttu tohiks tema suhtes jõudu kasutada vaid arsti juuresolekul. Kaebuse juurde lisas X. Tartu Vangla vanemvalvuri 11. augusti 2022. a ettekande nr 2-22-4599, riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ning enda vabakasutuskonto väljavõtte.

3-22-1730 2

KOHTU SEISUKOHT

2. Kaebaja on pöördunud halduskohtusse tuvastamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 6). Ta palub kohtul teha kindlaks Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus, mis seisneb tema sunniviisilises kohtuistungile viimises koos jõu kasutamisega. Seejuures kasutati kaebajal käeraudu ja ta viidi istungile särgita ning jalatsiteta.

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et X. kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.

3.1. HKMS § 45 lg 2 näeb ette, et tuvastamiskaebuse võib eitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

3.2. Kohtu hinnangul on HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks täitmata. Kuigi kaebaja ei ole selgitanud, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4), siis saab praegusel juhul kaebus olla esitatud vaid preventiivsest huvist lähtudes või võimaliku kahjunõude esitamise eesmärgil. Kohus märgib, et tuvastamiskaebuse esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15 p 10 ja seal viidatud kohtupraktika ning 09.11.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses. Tuvastamisnõude esitamine on lubatud üksnes sellisel juhul, kui kaebaja saavutab kohtuotsusega eelise oma õiguste edasisel kaitsel. (Riigikohtu 9. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 2. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28). Üksnes abstraktne oht, et vangla võib tulevikus sarnaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Kohus märgib, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei too kaasa seda, et vangla kaebaja suhtes enam jõudu või ka käeraudu ei kasutaks. Vangla hindab jõu kasutamise vajadust iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Lisaks on kaebajal oma käitumise muutmisega võimalik vangla tegevust mõjutada. Tartu Vangla vanemvalvuri 11. augusti 2022. a ettekandest nr 2-22-4599 nähtub, et kaebaja suhtes jõu kasutamine oli tingitud asjaolust, et kaebaja ei allunud korraldusele minna vabatahtlikult kohturuumi E1173 kohtuistungile. Kaebajal on vanglaga koostööd tehes võimalik jõu kasutamist vältida ning seega ei oleks preventiivne huvi piisav tuvastamiskaebuse esitamiseks.

3.3. Kaebeõigust ei saa HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt tuletada ka seoses hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusega. Kaebajal on võimalik vanglale esitada kahju hüvitamise taotlus ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vastavalt VangS § 11 lg-le 8 hüvitamiskaebus halduskohtule. Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ning hiljem kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Kohus märgib, et kui kaebaja peaks olema praeguseks vanglale kahjunõude esitanud, siis tulenevalt ajalisest faktorist ei saa kaebajal olla veel hüvitamisnõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Seetõttu puudub vajadus täpsustada, kas kaebaja on vastava hüvitamistaotluse vanglale esitanud. Kohus ei saaks käesolevas asjas kaebajat veel kohtumenetluses hüvitamisnõude esitamisele suunata.

3.4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

3-22-1730 3

4. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

5. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider