4-22-1379/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-3247 Kohtunik Sekretär, tõlk Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo, Riina Palmi Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne K.B ´i

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 27.06.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

K.B, isikukood: 38405232213xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta K.B talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega

vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, 5 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega.

K.B süüdi tunnistatud on Viru Maakohtu 02.10.2013 ja Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2014 kohtuotsusega 200 lg 2 p 4,5,7,8 ja karistatud KarS § järgi KrMS § 238 lg 2 alusel 4 aasta vangistusega, 68 l 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg KarS § g

6 kuud ning lõplik karistus oli 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 30.03.2015 30.09.2018 ja lõpp .

2(4)

K.B andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 96 ).

Kinnipidamisasutusest , K.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub

et süüdimõistetul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama

isa juurde xxx. Korter vastab elektronilise valve tingimustele. Isikul haridus, vanglas põhi alus xxx erialal, xxx tasemel. xxx Vangistuses on tas õpinguid On läbinud sotsiaalprogrammi

keeldunud misest, ku xxx. xxx tööta id 2016 a. töötas Vabanemisel on garanteeritud töökoht Tasumata rahalisi 3592 eurot. vanemad endine abikaasa ja nõuded Lähivõrgustikku kuuluvad , 2 last. Isa oli esimese kuriteo kaasosaline. Suhtlusringi kuuluvad kriminaalse taustaga isikud,

kuid väidetavalt enam nendega ei suhtle s iga nädal. On karist . Alkoholi tarvita atud

joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest Mõistab, et alkoholiga on probleeme. . On

tarvi nud narkootikume enam kui 10 aastat tagasi. itud ei ole. On ta Sõltuvust diagnoos kriminaalkorras karistatud 3 korda. 2015.a. osales massilises allumatuses, mis on käesoleval ajal Viru Maakohtu menetluses. 31% Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%.

Vangla ei toeta K.B ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama isa juurde

aadressile xxx. Tegu on 3-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valveseadme

paigaldamise nõu on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Isa on nõus etele. Isa

teda vabenamisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xxx. Isik on varem olnud 3 korda kriminaalhooldusel.

K.B taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega, peamised argumendid on toodud tema kirajs. Prokurör pole

e vabastamisega . nõus isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja tema kaitsja arvamuse ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades kirjaliku arvamust, leiab, et elektroonilise prokuröri K.B tuleb jätta

valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vang

istusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg tähtaega 4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastam Kohus võtab ine. taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on 3 korda kriminaalkorras karistatud. Kehtivaid distsiplinaakaristusi on 2. Vabanemisel on tal olemas nii elukoht kui ka töökoht. Lähedaste toetus olemas.

Kohus peab positiivseks asjaolu, et on vangistuses osalenud K.B sotsiaalprogrammis

. , õppinud riigikeelt, asunud eriala omandama ning olnud hõivatud tööga

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea

käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

3(4) lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). e tin Käesolevas asjas pole se gimus täidetud, kuna

isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti on tema suhtes vangistuses algatatud kriminaalasi KarS § 327 lg 1 järgi, mis on Viru Maakohtu menetluses. See näitab, et ka range järelevalvega asutuses ei suuda ta alluda kehtestatud distsipliinile. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Korteri omanikuks on tema isa ning ta andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikule garanteeritud xxx isast, endisest abikaasa ja lastest. Kohus loeb positiivseks . Isiku lähivõrgustik koosneb st asjaolu, et kinnipeetaval on toetav läh võrgustik ning kindel vabanemisjärgne elu ja töökoht, i - mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Arvesta ), des süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime röövimise

tema käitumist vanglas (distsiplinaarrikkumised ja uu kriminaalasi), ei ole kohtu hinnangul

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla

õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 3 korda karistatud ning kellel on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust ja kes kannab karistust esimese asme kuriteo eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Samuti on isiku suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu

eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohtul puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides

seadusekuulekalt käituda. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 30.09.2018 1 aasta ja 3 kuu, mis

on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et

karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime,

mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on

järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest,

omandada haridus ja riigikeele oskus, osaleda sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku

ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi

4(4) asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (lähedaste toetus, kindel tööja elukoht)

küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära

kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid

toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eriti kaalukaks peab kohus siinkohal asjaolu, et kuritegu, mille eest süüdimõistetu käesoleval hetkel karistust kannab, ei olnud juhuslikku laadi. Nii on ühiskonna kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal

tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike

vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

K.B temale Viru Maakohtu 02.10.2013 ja Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2014

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko