1-22-4487/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-22-4487

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-22-4487 (22278001024) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Margot Nigol Prokurör Priit Tõnisson Kriminaalasi Jaanus Lehtla süüdistatuna KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Jaanus Lehtla, isikukood: 39207135215; elukoht: XXX; XXX kodakondsus; emakeel: XXX; XXX; töökoht: XXX; tõkend: puudub Karistatus kehtivaid kriminaalkaristus 3 (viimati Tartu Maakohtu 27.06.2019 otsusega karistati 2 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega, mille kandmiselt vabanes isik ennetähtaegselt 14.09.2020. Ülejäänud osas määrati isikule katseaeg (14.09.2020-09.02.2022). Karistus on 09.02.2022 seisuga täidetud; kehtivaid väärteokaristusi 13 Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge (määratud korras, süüdistatav ei soovi kaitsja osalemist kohtumenetluses) Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Jaanus Lehtla süüdi KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Jaanus Lehtla karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 26.-27.06.2022, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 kohaselt jätta mõistetud karistus Jaanus Lehtla suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määrab, et koheselt kuulub ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust.

1-22-4487

2

4. Ülejäänud osa karistusest, s.o 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust jätta KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Jaanus Lehtla ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Jaanus Lehtla peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Jaanus Lehtla kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 6. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Jaanus Lehtla kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. 7. KarS § 75 lg 4 alusel võtab Jaanus Lehtla endale kohustuse pärast kohtuotsuse jõustumist 30 päeva jooksul ning edaspidi kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 3 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin). Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites (muu hulgas Tartus Raatuse tervisekeskuses Raatuse tn 21 II korrusel, tel 17124; Tartus Tasku keskuses Turu tn 2 IV korrusel, tel 17123 ja Valgas Peetri tn 2 asuvas Valga haiglas, tel 766 5100). Jaanus Lehtla on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Iga uuringu maksumus on 33,50 eurot ja see tuleb tasuda uuringus osalejal endal kohapeal. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Jaanus Lehtla ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava

1-22-4487

3

laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema jätkuvalt normi piires. 8. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16. augustist 2022, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 9. KarS § 75 lg 5 alusel peatub käitumiskontrolli nõuete täitmine ajaks, mil Jaanus Lehtla kannab otsuse resolutsiooni punkti 3 järgi koheselt ärakandmisele kuuluvat karistust. Käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui Jaanus Lehtla vabaneb selle karistuse kandmiselt. 10. Kohustada Jaanus Lehtlat ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks Jaanus Lehtla vanglasse saabumise aeg. 11. Jaanus Lehtlat välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: 1) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatele makstud tasu summas 81,60 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. 12. Juhindudes KrMS § 245 lg 1 p-st 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb Jaanus Lehtlal tasuda menetluskulud kokku 1062,60 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks 88,55 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700026596 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-22-4487“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu

Jaanus Lehtlat süüdistatakse selles, et tema, keda on karistatud joobes juhtimise eest Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 12.03.2019 otsusega ja milline karistus ei ole kustunud, juhtis, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, uuesti XXX kella 00.53 paiku XXX maantee ja XXX ristmikul, suunaga XXX tänava poole, mootorsõidukit XXX, XXX

1-22-4487

4

registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetri järgi oli 0,88 mg/l.

Sellise käitumisega rikkus Jaanus Lehtla liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Sellega pani Jaanus Lehtla toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis ehk KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson, süüdistatav Jaanus Lehtla ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul Jaanus Lehtlale karistuseks mõista 1 aasta pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka aeg, mille vältel Jaanus Lehtla oli kahtlustatavana kinni peetud ja viibis vahi all (26.-27.06.2022) ehk kokku 2 päeva. Seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks veel 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 ja § 424 lg 4 p 1 alusel kuulub sellest koheselt ära kandmisele 2 kuu pikkune vangistus. Vastavalt KarS § 74 lg 2, osa karistusest, nimelt 9 kuud ja 28 päeva vangistust, ei pöörata kohesele täitmisele, kui Jaanus Lehtla ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustub Jaanus Lehtla katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustub Jaanus Lehtla osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel võtab Jaanus Lehtla endale kohustuse pärast kohtuotsuse jõustumist 30 päeva jooksul ning edaspidi kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 3 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin). Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites (muu hulgas Tartus Raatuse tervisekeskuses Raatuse tn 21 II korrusel, tel 17124; Tartus Tasku keskuses Turu tn 2 IV korrusel, tel 17123 ja Valgas Peetri tn 2 asuvas Valga haiglas, tel 766 5100). Jaanus Lehtla on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt

1-22-4487

5

kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Iga uuringu maksumus on 33,50 eurot ja see tuleb tasuda uuringus osalejal endal kohapeal. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Jaanus Lehtla ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema jätkuvalt normi piires.

Menetluskulud kokku on 1062,60 eurot, s.o määratud kaitsja vandeadvokaadi Marina Valge poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses summas 81,60 eurot (tl 46-47) ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. Kokku kuuluvad Jaanus Lehtlalt väljamõistmisele menetluskulud summas 1062,60 eurot. KrMS 180 lg 3 alusel hüvitab süüdistatav menetluskulud ositi kohtuotsuse jõustumisest alates 1 aasta jooksul.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Jaanus Lehtla kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/