2-21-126009/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-126009

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. aprilli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

X apellatsioonkaebus 882,72 eurot

Y apellatsioonkaebus 1167,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja Q ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Julia

Gramma

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Vitali Denikin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta asja juurde X 22. juulil 2022 esitatud tõendeid ning Y 23. mail 2022 ja

15. juunil 2022 esitatud tõendit (maksekorraldus).

2. Võtta vastu Y 15. juunil 2022 esitatud tõend (21. märtsi 2022 e-kiri) ja 22. juulil 2022

esitatud tõend (maksekorraldus).

3. Tühistada tsiviilasjas nr 2-21-126009 tehtud Harju Maakohtu 21. aprilli 2022. a otsus

1. septembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest väljamõistetud elatise ning alates

1. jaanuarist 2022 välja mõistetud elatise osas.

4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

4.1. Jätta X hagi Y vastu 1. septembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest elatise

väljamõistmiseks rahuldamata.

4.2. Mõista Y-lt X kasuks välja 148,73 eurot elatisena 1. jaanuari 2022 - 31. juuli 2022

eest.

4.3. Mõista Y-lt X kasuks alates 1. augustist 2022 kuni X täisealiseks saamiseni

(5. mail 2035) välja igakuine elatis 199,75 eurot.

Ülejäänud osas, s.o tagasiulatuva elatise nõudes, jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Rahuldada X ja Y apellatsioonkaebused osaliselt.

6. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Rahuldada X hagi Y vastu osaliselt.

6.2. Mõista Y-lt X kasuks välja 148,73 eurot elatisena 1. jaanuari 2022 - 31. juuli 2022

eest.

6.3. Mõista Y-lt X kasuks alates 1. augustist 2022 kuni X täisealiseks saamiseni

(5. mail 2035) välja igakuine elatis 199,75 eurot.

6.4. Jätta X hagi Y vastu tagasiulatuva elatise ning 1. septembri 2021 - 31. detsembri

2021 eest elatise väljamõistmiseks rahuldamata.

6.5. Kohustada Y tasuma X elatis talle teatavaks tehtud pangakontole iga kuu eest

ette, s.o iga kuu viiendaks kuupäevaks, märkides selgituseks „elatis“ ja kuu, mille

eest makse tehakse.

7. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

8. Mõista Y-lt riigituludesse välja tõlgikulud 187,20 eurot. Tõlgikulud tuleb tasuda 15

päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest (makseinfo on lisatud

kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata summalt maksta viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 23. augustil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y

(kostja) vastu 292 euro elatise saamiseks. Seoses makseettepanekule vastuväite esitamisega anti

asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagi menetluses.

Hageja esitas 22. septembril 2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuvalt elatis 1. veebruari 2021 - 31. augusti 2021 eest

538,94 eurot ning alates 1. septembrist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis

248,42 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt lõppes hageja vanemate kooselu 2021. a jaanuari lõpus ning alates

1. veebruarist 2021 elab hageja emaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja viibib isaga keskmiselt

üheksa päeva kuus. Pärast lahkuminekut tasus kostja 2021. a veebruarist kuni hagi esitamiseni

1400 eurot (200 eurot kuus). Kostja ei ole tasunud elatist augusti eest ning kostja tasutud elatis

200 eurot kuus ei vasta hageja tegelikele vajadustele. Hageja igakuiste vajaduste suurus on

556,85 eurot kuus: kommunaalkulud 42,45 eurot, kulud elektrile 6,04 eurot, kulud TV-le ja

internetile 12,48 eurot, eluasemekulud 123,33 eurot, toit 126,90 eurot, pesuvahendid 8,28 eurot,

kulud riietele, jalanõudele ja isiklikele asjadele 97,48 eurot, lasteaia tasu 75 eurot, tantsuring 40

eurot, tantsuringi riided 2,91 eurot, vitamiinid, ravimid ja kreemid keha hoolduseks 11,98 eurot,

vihikud, raamatud pliiatsid jms 10 eurot. Arvestades lapsetoetuse suurust (60 eurot kuus), on

kostja osa hageja ülalpidamisest 248,42 eurot kuus. Alates 2022. a jaanuarist on hageja kulud

tantsuringile 45 eurot. Hageja kulud riietele 9 kuu eest 909,46 eurot, s.o 101,05 eurot kuus.

Seega on hageja igakuised kulud 565,42 eurot ning kostja osa sellest on 252,71 eurot. Kostja

pidi 1. veebruarist kuni augustini 2021. a tasuma hageja ülalpidamiseks kokku 1738,94 eurot,

aga on tasunud vaid 1200 eurot. Seega on kostja nimetatud perioodi eest vähem tasunud 538,94

eurot.

Hageja hagiavaldus ei ole pahatahtlik. Kostja on jätnud elatise tasumata 2021. a augusti eest, ei

tasu hagejale elatist piisavas ulatuses ega ka kindlaksmääratud päevaks, vaid nii nagu kostja ise

soovib. Hageja ei viibi kostja juures suure osa ajast nagu väidab kostja. Kostja poolt pakutud

suhtlemiskorra kohaselt viibib laps kostjaga keskmiselt 9–10 täispäeva kuus. Ajal, mil hageja

viibib kostja juures, tekivad kostjale vaid hageja toidukulud, sest kõik ülejäänud hagejaga

seotud kulud kannab hageja ema ainuisikuliselt.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt on hageja ema esitatud hagi pahatahtlik. Hageja viibib väga suure

osa ajast kostjaga ja kostja kannab märkimisväärseid kulusid hagejale. Hageja esitatud kulud

on ülepaisutatud ning arvutatud ebaõigesti. Alates vanemate lahkuminekust kehtib vanemate

vahel kokku lepitud suhtluskord ning vanemad kannavad kulusid lapsele võrdselt.

Tagasiulatuvalt on hageja nõudnud elatist alles hagiavalduses.

Kostja leiab, et uue perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt tuleb elatist vähendada

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud ajaga. Kostja on 2021. a veebruarist

kandnud lapsega seotud püsikulusid keskmiselt 573,32 eurot kuus: kommunaalkulud 23,28

eurot (XXX korter) ja 24,04 eurot (CCC korter), elekter 6,86 eurot (XXX korter) ja 0,98 eurot

(CCC korter), TV ja internet 9,60 eurot, eluasemelaen 75 eurot, toit 149,10 eurot, pesu ja

pesemisvahendid 10,38 eurot, riided 108,92 eurot, ravimid ja hooldusvahendid 12,03 eurot,

vaba aeg ja kooli jaoks vajalikud asjad 10,73 eurot, meelelahutuskulud 50 eurot, muud kulud

(mängusjad, ühised üritused, eesti keele kursused, psühholoog) 102 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 21. aprilli 2022. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja elatise 1. septembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest summas 88,25 eurot

kuus ja alates 1. jaanuarist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 162,83 eurot kuus.

Maakohus jättis hagi tagasiulatuva elatise nõudes rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus

poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei saa hagiga kohtu poole pöördumine olla pahatahtlik,

eriti olukorras, kus alaealine laps soovib saada kulupõhist ja elulaadil põhinevat ülalpidamist.

Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja kostjat hagi esitamisest ei teavitanud, ei ole hagi

rahuldamata jätmise aluseks.

Maakohus leidis, et ema poolt hagejale tehtavad põhjendatud ja vajalike kulutuste suuruseks on

548,47 eurot kuus: eluasemekulud 123,33 eurot, kommunaalkulud 42,45 eurot, elekter 6,04

eurot, TV ja internet 12,48 eurot, toit 126,90 eurot, pesuvahendid 8,28 eurot, tervishoid,

vitamiinid ja kreemid 11,98 eurot, lasteaia tasu 58,05 eurot, tantsuring ja riided 47,91 eurot,

riided ja jalanõud 101,05 eurot, vihikud, raamatud, pliiatsid, värviline paber, liim, paber

joonistamiseks, plastiliin 10 eurot. Maakohus leidis, et kostja kantud põhjendatud ja vajalikud

kulud on: kommunaalkulud 23,29 eurot, elekter 6,86 eurot, TV ja internet 9,66 eurot, toit 149,10

eurot, pesuvahendid 6,47 eurot, tervishoid 7,01 eurot, riided ja jalanõud 30 eurot, vaba aja

veetmise vahendid ja kunstitarbed 10,73 eurot, eesti keele kursus 52 eurot, meelelahutus,

ajaviide 30 eurot. Põhjendatud kulud ei ole CCC korteriga seonduvad eluasemekulud,

kommunaalkulud, elektri, TV ja interneti kulud, kuna kostja ja hageja ei ole seal elanud. Kulu

psühholoogile on tõendamata.

Maakohus asus seisukohale, et hageja veedab kostja juures aega keskmiselt kümme ööpäeva

kalendrikuus. Sellise elukorralduse jätkumist kinnitab ka tsiviilasjas nr 2-21-13199 tehtud

suhtluskorra lahend. Kui hageja viibis kostjaga kümme ööpäeva kuus, s.o 33,33% ajast, siis

seda tuleb arvestada mõlema vanema kantud eluaseme-, hügieeni- ja toidukulude osas. Hagejale

mõlema vanema poolt tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks pärast lapsetoetuse

mahaarvamist on 595,78 eurot kuus, millest kumbki vanem peab kandma 297,89 eurot. Kuna

lapse isa kandis hageja kulusid vahetult 209,64 euro ulatuses, on hageja elatisnõue põhjendatud

1. septembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest 88,25 eurot kuus.

Alates 1. jaanuarist 2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-tega 1–5. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on

seadusjärgne elatise määr 1. jaanuari 2022 - 31. märtsi 2022 eest 213,44 eurot kuus. Alates

1. aprillist 2022 on seadusjärgne elatise määr 225,64 eurot (lapsetoetuse mahaarvamise

järgselt). Kuna hageja kulud on miinimummäärast suuremad, siis jääb mõlema vanema kanda

244,24 eurot kuus. Arvestades, et laps viibib kostja juures kümme päeva, siis on PKS § 101 lg 6

järgi igakuise elatise suuruseks 162,83 eurot.

Maakohus leidis, et tagasiulatuv elatise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja on

1. veebruari 2021 - 31. detsembri 2021 eest tasunud elatist kokku 2000 eurot. Tegelikkuses

pidanuks kostja tasuma hagejale vaidlusaluse perioodi eest kokku 970,75 eurot (= 88,25 x 11).

Hageja apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata, jättis 1. septembri 2021 -

31. detsembri 2021 eest välja mõistmata igakuise elatise 88,25 eurot ületavas osas ning alates

1. jaanuarist 2022 igakuise elatise 162,83 eurot ületavas osas. Hageja palub teha uue otsuse,

millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatisena 369,61 eurot, 1. septembri

2021 - 31. detsembri 2021 eest igakuine elatis 224,23 eurot ja alates 1. jaanuarist 2022 kuni

hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis 230,59 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

Hageja hinnangul on maakohus otsuse p-s 48 ebaõigesti leidnud, et pooled ei vaidle, et laps

viibib kostja juures keskmiselt kümme ööpäeva. Kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-13199

kinnitab hageja seisukohta, et hageja viibib isa juures keskmiselt kaheksa ööpäeva kuus.

Tulenevalt sellest on kostja juures veedetava aja proportsioon 26,66% kuus.

Hageja ei nõustunud maakohtuga, et hageja ema kulusid eluasemele, hügieenitarvetele ja

toidule tuleb vähendada 33,33% võrra, kuna hageja viibib isa juures 33,33% ajast. Põhjendatud

on vähendada 12,92 euro võrra kulusid tasule kommunaalteenuste ja tarbitud elektrienergia

eest, kuna need sõltuvad antud teenuste tarbijate hulgast, kuid põhjendatud ei ole vähendada

kulusid, mis ei sõltu sellest, kui palju aega hageja kummagi vanema juures viibib. See on ka

vastuolus maakohtu teiste järeldustega, mille kohaselt ei vähendatud kulusid tervishoiule ja

internetile. Lisaks hindas maakohus valesti esitatud tõendeid ning jõudis ebaõigele järeldusele,

et hageja toidukulusid tuleb vähendada 33,33% võrra (kümme päeva kuus). Toidukulud ei

sisalda kulusid aja eest, mil hageja viibib kostja juures. Seega on hageja igakuiste kulude

suuruseks 535,55 eurot, millest tuleb maha arvestada lapsetoetus 60 eurot.

Kostja kulude nimekirjast on vajalikud ja põhjendatud toidukulud 27,30 eurot kuus (ema osa

13,65 eurot) ja selle summa võrra on hageja nõus elatise suurust 1. septembri 2021 -

31. detsembri 2021 eest vähendama. Kõik ülejäänud kostja kulud ei ole vajalikud ega

põhjendatud. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kostja suurendas enda väidetavate kulude

osa mittevajalike kuludega, mille ta tekitas paari kuu jooksul eesmärgiga vähendada hageja ema

osa elatise jaotuses. Maakohus, võttes arvesse kostja ebavajalikud ja põhjendamatud kulud,

vähendas ema kulusid, mille tulemusel jäävad kõik tegelikult vajalikud ja esmatähtsad kulud

peamiselt hageja ema kanda. Kohtuotsus kahjustab lapse huvisid, kuna laps jääb olulisel määral

ilma ülalpidamiseta. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja

vastuväiteid. Hageja ei nõua miinimumelatist ning kostja ei kanna kulusid võrdselt hageja

emaga. Kui arvestada maha toidukulu 13,65 eurot ja lapsetoetus, siis on 1. septembri 2021 -

31. detsembri 2021 eest igakuine elatis 224,23 eurot ja alates 1. jaanuarist 2022 230,59 eurot.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus rahuldas hagi osaliselt ning teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus täies ulatuses

rahuldamata ja menetluskulud hageja ema kanda.

Maakohus tuvastas, et elatist oli enammakstud nii enne hagi esitamist, kui ka kohtumenetluse

ajal, kuid vaatamata sellele rahuldas kohus hageja ema esitatud pahauskse hagi. Hageja emal

(last esindades) ei olnud alust kohtusse pöördumiseks, sest kostja tasus elatist nõuetekohaselt.

Lisaks elatise ettemaksule 31. detsembri 2021 seisuga, oli ette makstud ka järgmiste 2022. aasta

kuude eest. Maakohus oleks pidanud rakendama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 164 lg-t 12 ja jätma kõik menetluskulud hageja ema kanda. Kohtuotsus on

vastuoluline ja ebaselge, mistõttu on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust.

Kohus jättis ebaõigesti arvestamata ka kostja kulud eluasemele. Kostjale ei ole mõistetav,

kuidas sai 1. jaanuari 2022 seisuga elatise suurus kasvada ca kaks korda, kuigi lapse kulud ei

muutunud. Alates 2022. a aprillist välja mõistetud elatis on ilmselgelt ebaõige. Maakohtu

arvutused on arusaamatud ja üllatavad. Maakohtu loogika, matemaatiline viga ning PKS § 101

lg-te 3, 4 ja 6 väär kohaldamine tõid kaasa ebaõige kohtuotsuse.

Vastustaja seisukoht

7. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja

menetlusnormide olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt tühistada 1. septembri

2021 - 31. detsembri 2021 eest väljamõistetud elatise ning alates 1. jaanuarist 2022 välja

mõistetud elatise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja

hagi kostja vastu 1. septembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest elatise väljamõistmiseks

rahuldamata, mõistab kostjalt hageja kasuks välja 148,73 eurot elatisena 1. jaanuari 2022 -

31. juuli 2022 eest ning täiendavalt 36,92 eurot kuus alates 1. augustist 2022 kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Hageja ja kostja apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.

9. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulutuste suuruse üle, samuti lapse vajaduste rahuldamiseks kummagi vanema tehtavate

kulutuste suuruse ja ülalpidamiskohustuse kandmise üle. Pooled ei vaidle, et mõlemate

vanemate varaline seisund võimaldab täita lapse ülalpidamise kohustust nii enne 1. jaanuarit

2022 kehtinud kui ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummääras. Maakohus on õigesti leidnud, et kohus saab PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista

31. detsembrini 2021 elatise välja enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete

alusel ning alates 1. jaanuarist 2022 tuleb kohaldada alates 1. jaanuarist 2022 kehtivaid

perekonnaseaduse sätteid.

10. Pooled on esitanud apellatsiooniastmes uusi dokumentaalseid tõendeid. Ringkonnakohus

tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata

tõendeid TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi võib

apellatsioonimenetluses tõendi vastuvõtmise aluseks olla ka asjaolu, et tõendit ei saanud varem

esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Lisaks eeltoodud tingimusele

kehtib ka üldine põhimõte, mille kohaselt peab vastuvõetav tõend olema asjakohane ja lubatav

(TsMS § 238).

10.1. Kostja esitas apellatsioonkaebusega maksekorraldused (dtl 649–651), mille kohaselt on

ta tasunud lapsele elatist 21. märtsil 2022 200 eurot, 23. aprillil 2022 162,38 eurot, 7. mail 2022

162,38 eurot. Kostja esitas vastusega apellatsioonkaebusele maksekorralduse (dtl 684), mille

kohaselt on ta tasunud lapsele elatist 7. juunil 2022 162,38 eurot ja hageja ema 21. märtsi

2022. a e-kirja (dtl 686), millega soovib kostja tõendada, et vanemate vahel on kokkulepe lapse

huviringide osas (sh eesti keele kursus). Kostja esitas 22. juuli 2022. a menetlusdokumendiga

maksekorralduse (dtl 701), mille kohaselt on ta tasunud lapsele elatist 8. juulil 2022 162,38

eurot.

10.2. Hageja esitas 22. juuli 2022. a menetlusdokumendiga väljavõtte vanemate vahel 17. mail

2022 ja 31. mail 2022 toimunud kirjavahetusest (dtl 707–708; tõlge dtl 709–710), millega

hageja soovib tõendada, et isa ei tagasta emale lapse asju ning et lapsel on isa juurde minnes

kõik vajalikud riided kaasas.

10.3. Ringkonnakohus ei võta asja materjalide juurde kostja 23. mail 2022 ja 15. juunil 2022

esitatud maksekorraldusi TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel, sest asjaolu, et isa on maksnud menetluse

kestel elatist märtsis 200 eurot ja aprillist kuni juunini 162,38 eurot, ei ole vaidlusalune (vt

hageja 22. juuli 2022. a menetlusdokumendi p 3; dtl 704). Kostja väitele vastu vaieldes esitas

hageja vanematevahelise kirjavahetuse, et tõendada väidet, et kõik vajalikud riided on lapsel

kostja juurde minnes kaasas. Kolleegiumi hinnangul ei oma see asjaolu asjas tähtsust, sest

ülalpidamise ulatust ei määrata kindlaks selle põhjal, kas vanemad on suutelised tegema lapse

huvides koostööd või mitte. Seetõttu ei võta ringkonnakohus asja materjalide juurde hageja

esitatud väljavõtteid vanematevahelisest kirjavahetusest.

Ringkonnakohus võtab tõenditena vastu kostja 15. juunil 2022 esitatud e-kirja ja 22. juulil 2022

esitatud maksekorralduse (dtl 686, 701). Nimetatud tõendid omavad asjas tähtsust.

11. Maakohus tuvastas hageja vajaduste rahuldamiseks kummagi vanema tehtavate kulutuste

suuruse ja kostja osa hageja ülalpidamise kohustuse kandmisel. Hageja ema kulud lapsele on

548,47 eurot kuus (vt maakohtu otsuse p 44). Kolleegium ei näe alust asuda selles osas

maakohtust erinevale seisukohale. Hageja on nõus, et nimetatud summat tuleb vähendada

eluasemekulude 12,92 eurot ja toidukulude 27,30 eurot võrra proportsionaalselt aja eest, mil

laps on kostja juures. Teisi kulukomponente ei ole hageja hinnangul põhjendatud vähendada,

sest need ei sõltu sellest, kas laps on isa juures või mitte. Isa tehtavate kulutuste suuruseks

hindas maakohus 285,31 eurot kuus (vt maakohtu otsuse p 49), mis on mõlema poole poolt

apellatsiooniastmes vaidlustatud. Samuti on pooled vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud

asjaolu selle kohta, kui palju aega viibib laps isa juures.

12. Kostja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et hageja ema poolt esitatud hagiavaldus on

pahauskne, sest kostja on tasunud hagejale elatist rohkem kui ta oleks pidanud. Maakohus on

kostja pahausksuse väitele vastanud ning kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Asja

materjalidest nähtub, et poolte vahel on vaidlus, kas kostja täidab lapse ülalpidamise kohustust

piisavas ulatuses ning sellise vaidluse tekkimisel võib vanem last esindades pöörduda

elatisnõudega kohtusse.

13. Kolleegium ei nõustu maakohtu käsitlusega, et kuna hageja nõuab 2021. aasta eest elatist

alla miinimummäära, siis ei tule tal kulude suurust tõendada (vt maakohtu otsuse p 43).

Asja materjalidest nähtub, et pooled ei vaidle selle üle, et laps veedab aega ka isaga, kuid pooled

vaidlevad päevade arvu ning vahetult kantavate kulutuste suuruse üle. Kohtupraktikas on leitud,

et kui elatise nõue esitatakse küll miinimumsuuruses, kuid eeldusel, et laps elab osa aega

kohustatud vanema juures, ei ole tegemist tavapärase miinimumelatise nõudega ning sellise

nõude puhul tuleb tõendada lapse kõigi ülalpidamiskulude suurus (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari

2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-

15, p 12). Sellisel juhul ei ole tegemist tavapärase miinimumelatise nõudega, mille puhul saab

eeldada, et lapse kõigi vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis, millest

kumbki vanem peab kandma poole.

Eeltoodu aga ei saanud mõjutada asja lahendust, sest maakohus on asjaolude

tõendamiskoormist pooltele 7. detsembri 2021. a määruses õigesti selgitanud (dtl 291–295).

14. Asja lahendamisel omab tähtsust, kui palju viibib laps isa juures. Riigikohtu varasema

praktika järgi sai kohustatud vanema juures viibimise aeg olla ka juhul, kui see jäi

ajavahemikku seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 kohaselt. Mõjuvat põhjust pidi tõendama kohustatud vanem

ehk kostja (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10). Selles

osas tõlgendatakse kehtivat materiaalõigust erinevalt võrreldes varasema Riigikohtu

praktikaga. PKS § 101 lg 6 järgi, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

15. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle asjaolu üle, et laps viibib isa juures kümme ööpäeva

kuus. Asja materjalidest nähtub, et poolte vahel on vaidlus selle üle, mitu päeva kuus veedab

laps isa juures ning kuidas neid päevi arvutada. Hageja apellatsioonkaebuse väite kohaselt on

hageja kostja juures kaheksa ööpäeva kuus, mistõttu on maakohtu kulude jaotus vanemate vahel

ebaõige. Kostja vaidlustab asjaolu, et laps viibib isa juures kümme ööpäeva kuus, vastuses

hageja apellatsioonkaebusele.

Maakohus luges küll isa juures viibivate päevade arvu vaidlustamata asjaoluks, kuid on siiski

otsuse p-s 48 esitanud põhjendused. Harju Maakohtu 30. märtsi 2022. a määrusega määrati

lapse ja isa suhtlemiskord selliselt, et laps on isaga paarisnädalal ühe pika nädala ja järgmisel

paarisnädalal nädalavahetuse (s.o ühes kuus ühe nädala ja ühe nädalavahetuse) (dtl 573–579).

Selles osas on maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud. Maakohus tuvastas nimetatud

määruses, et laps viibib isa juures vanemate kokkuleppel ühe nädala ja ühe nädalavahetuse kuus

(vt maakohtu määruse p 2.1). Kostja on oma menetlusdokumentides välja toonud kuupäevad,

mil laps viibis temaga ning soovis neid kuupäevi tõendada tunnistaja D ütlustega (vt maakohtu

15. märtsi 2022. a istungi protokoll; dtl 557; ajamärk 00:28:10 jj). Tunnistaja kasutas ütluste

andmisel kostja poolt koostatud märkmeid, mistõttu on alus kahelda tunnistaja ütluste

usaldusväärsuses (dtl 550–551). Ema arvutuse kohaselt ei tuleks ööpäevade hulka arvestada

aega, mil laps ei veeda isa juures tervet ööpäeva. Kolleegiumi hinnangul ei ole see õige ning

arvesse tuleb võtta ka see aeg, mil laps viibib isaga olulise osa päevast. Samuti, kui võtta aluseks

ema päevade arvestus, siis ka sellest nähtub, et laps viibib isa juures keskmiselt kümme päeva

kuus, v.a 2021. a august (vt hageja 9. novembri 2021. a menetlusdokumendi p 21; dtl 250).

Eelnevast tulenevalt nõustub kolleegium maakohtu poolt suhtlemiskorra määruse põhjal tehtud

järeldusega, et laps viibib isa juures keskmiselt kümme ööpäeva kuus.

16. Kolleegium hindab elatise väljamõistmise nõuet, mis on esitatud kuni 31. detsembrini 2021.

16.1. Maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude 538,94 eurot 1. veebruari 2021 - 31. augusti

2021 eest rahuldamata põhjusel, et kostja andis ülalpidamist vahetult ja tasus elatist 200 eurot

kuus (v.a 2021. a august). Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis

tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata 369,61 euro ulatuses. 1. septembri 2021 -

31. detsembri 2021 eest mõistis maakohus välja igakuise elatise 88,25 eurot ning hageja

vaidlustab selle osas, milles maakohus jättis välja mõistmata täiendavalt 135,98 eurot kuus (=

224,23 - 88,25). Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata tagasiulatuvat elatist 369,61

eurot ja igakuist elatist 224,23 eurot ületavas osas, on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise

lause järgi jõustunud.

16.2. Maakohus on teinud keerukaid arvutusi, et tuvastada, millises ulatuses peab kostja hagejat

vahetult ülal ajal, mil laps elab tema juures. Kolleegiumi hinnangul on aga selline arvutus viinud

ebaõige järelduseni, et lapse igakuised kulud on 655,78 eurot kuus (vt maakohtu otsuse p 52),

mis tuleb jagada kaheks võrdseks osaks ning arvestada veelkord maha isa poolt kantud kulud

209,64 eurot (vt maakohtu otsuse p 53). Kolleegium muudab selles osas maakohtu otsuse

põhjendusi.

Tuvastatud asjaoludel ei ela laps vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa

(eelduslikult vähemalt 40%) ajast kostja juures, siis ei esine ka eeldust, et mõlemad vanemad

peavad last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures (vt Riigikohtu 12. mai

2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6491/98, p 13.1). Kuna lapsel ei ole vahelduvat elukohta ja ta

elab suurema osa ajast emaga, siis katab ema lapse põhivajadused. Põhjendamatu on vähendada

ema poolt kantavaid kulutusi või jätta elatisnõue rahuldamata seetõttu, et ka isa on otsustanud

kanda kulutusi samadele asjadele. Vanemad heidavad teineteisele ette, et lapsele ei anta kaasa

vajalikke riideid või ei tagastata neid, mistõttu tuleb osta uued asjad. Kolleegium märgib, et

vanem peab lähtuma lapse huvidest ning vanematevaheline suhtlusprobleem ei tohi kahjustada

elatise maksmise eesmärki, st et lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema

arenguks piisavad vahendid tagatud. Vanemate vahel on vaidlus ka selle üle, milliste

huviringide kulutused on vajalikud. Kolleegiumi hinnangul ei tõenda kostja esitatud e-kiri, et

ema on nõus, et kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust vahetult eesti keele kursuste eest

tasudes. Kolleegium nõustub hagejaga, et kui võtta arvesse kostja kulutusi huvialaringidele ja

meelelahutusele ning vähendada selle võrra elatist, saaksid lapse huvid kahjustada, sest ema

juures elades jääb ta olulisel määral ilma ülalpidamiseta. Kostja teeb emaga kooskõlastamata

kulutusi, mis ei ole lapse otseseks toimetulekuks ja kasvatamiseks vajalikud ning elatisnõude

lahendamisel ei saa otsustada hooldusõiguse küsimuste üle.

16.3. Maakohus tuvastas, et lapse ema põhjendatud ja vajalikud kulud on 548,47 eurot kuus (vt

maakohtu otsuse p 44). Kolleegium nõustub hageja väidetega, et ema katab lapse

põhivajadused ning kulud ei sõltu sellest, kas laps viibib isa juures või mitte. Samas leiab

kolleegium, et põhjendamatu on nõuda kostjalt eluaseme- ja toidukulude katmist, kui ka tema

peab selliseid kulusid lapse huvides kandma. Vanemate eraldi elamise korral kannavad

mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud. Kolleegium ei nõustu

kostja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud arvestama kõikide tema poolt kalkulatsioonis

märgitud kulutustega. Kolleegium märgib, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi,

kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on

kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab

vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse

ulatuses ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;

3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).

Eluaseme- ja toidukulude osas on hageja nõustunud, et neid tuleb vähendada proportsionaalselt

ajaga, mil laps viibib isa juures. Kolleegium võtab aluseks ema eluaseme- ja toidukulud, sest

need on lapse tavalist elulaadi ja esmavajadusi arvestades mõistlikud. Eelnevast tulenevalt

vähendab kolleegium eluasemekulusid (sh tasu kommunaalteenuste ja tarbitud elektrienergia

eest) 57,27 euro võrra (= (171,82 / 30) x 10). Kolleegiumi hinnangul on kostja toidukulud

kümne päeva eest ülepaisutatud ning isegi kui kostja on esitanud kulu kandmise kohta

dokumentaalsed tõendid, siis tegemist ei ole vajaliku ega põhjendatud kuluga PKS § 99 mõttes.

Kolleegium leiab, et kui ema toidukulud 20 päeva eest on 126,90 eurot, siis on lapse igakuine

toidukulu 190,40 eurot, millest isa kannab 63,50 eurot (= 10 x 6,35).

Ülejäänud kulude vähendamine ei ole põhjendatud, sest tegemist on lapse esmavajaduste

rahuldamiseks tehtavate kulutustega. Lapsega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud

riietele, hügieenitarvetele, lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms

kandmine ei sõltu sellest, kumma vanema juures laps on. Kolleegiumi hinnangul ei vähenenud

ema püsikulud ka COVID liikumispiirangute tõttu, sest piirangute tõttu ei vähenenud lapse

igapäevased vajadused. Arvestades isa vahetut ülalpidamist, siis kannab ema kulutusi 459,50

euro suuruses summas (= 548,47 - 57,27 - 31,70), millest tuleb maha arvestada lapsetoetus 60

eurot, s.o 399,50 eurot.

16.4. Hageja nõuab kostjalt PKS § 108 alusel elatist tagasiulatuvalt. Kolleegium nõustub

maakohtu järeldusega, et hagejal puudub kostja vastu tagasiulatuv elatisnõue, sest kostja

ülalpidamiskohustus on täidetud. Kolleegium ei korda maakohtu põhjendusi tagasiulatuva

elatisnõude lubatavuse kohta.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud elatist seitsme kuu eest 1200 eurot. Kolleegium

nõustub kostjaga, et kuna laps oli suurema osa ajast 2021. a augustis isaga, siis ei pea isa selle

kuu eest elatist tasuma (hageja ei vaidlusta, et ta oli suurema osa ajast 2021. a augustis isaga;

vt hageja 9. novembri 2021. a menetlusdokumendi p-d 19 ja 21; dtl 250). Vaidlusalusel

perioodil pidi kostja andma raha maksmisega ülalpidamist 199,75 eurot kuus (= 399,50 ÷ 2),

s.o kokku 1198,50 eurot (= 6 x 199,75). Eelnevast tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt

kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist.

16.5. Hageja nõuab kostjalt igakuiselt elatist 1. septembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest

224,23 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud igakuiselt 200 eurot (dtl 129). Kuna

kostja pidi maksma igakuiselt elatist 199,75 eurot, siis on ta ülalpidamiskohustuse raha

maksmisega täitnud ning maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada ja hagi jätta rahuldamata.

17. Kolleegium hindab elatise väljamõistmise nõuet, mis on esitatud alates 1. jaanuarist 2022.

17.1. Hageja nõuab kostjalt alates 1. jaanuarist 2022 kuni täisealiseks saamiseni elatist kindlas

summas, s.o 230,59 eurot kuus. Hageja ei nõua elatist miinimummääras, vaid leiab, et

kohaldada tuleb PKS § 102 lg-t 3, sest tulenevalt kulutuste jaotusest vanemate vahel on lapse

vahetu ülalpidamise põhiraskus emal. Kolleegium nõustub, et esitatud asjaolude kohaselt tuleb

lähtuda ema poolt reaalselt kantavatest kulutustest, millest on maha arvatud isa vahetult

kantavad kulutused eluasemele ja toidule ning lapsetoetus (vt ka otsuse p 16.3). Eelnevast

tulenevalt tühistab kolleegium maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja

kasuks elatise välja mõistmata 36,92 euro ulatuses (= 199,75 - 162,83). Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab täiendavalt välja 36,92 eurot.

17.2. Riigikohus on leidnud, et kui kohus mõistab elatise välja kindla summana, siis tuleb see

kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutada (vt Riigikohtu

22. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p 18.2). Ringkonnakohus mõistab elatise

välja kindla summana kuni 2022. a juulini (k.a), sest pooled said esitada apellatsiooniastmes

avaldusi ja taotlusi kuni 22. juulini 2022. Kostjal tuli 1. jaanuari 2022 - 31. juuli 2022 eest

tasuda elatist 1398,25 eurot (= 199,75 x 7). Kostja tasus 1249,52 eurot (= 200 + 200 + 200 +

162,38 + 162,38 + 162,38 + 162,38) (dtl 547, 704). Eelnevast tulenevalt tühistab kolleegium

maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega täpsustab kohtuotsuse resolutsiooni

sõnastust ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 148,73 eurot elatisena 1. jaanuari 2022 -

31. juuli 2022 eest ning alates 1. augustist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise

elatise 199,75 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse,

ei ole vajalik menetluskulude jaotuse muutmine. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et

esinevad alused TsMS § 164 lg-s 1² sätestatud erandi kohaldamiseks. Menetluskulud

ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda (vt TsMS § 164

lg 1 kohaldamise kohta eespool viidatud Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus, p 21).

19. Maakohus jättis kohtuotsuses kostjalt tõlgikulud riigi kasuks välja mõistmata. Samuti ei ole

neid kulusid välja mõistetud eraldi määrusega. Menetlusökonoomia põhimõtet silmas pidades

teeb seda TsMS § 179 lg 1 alusel ringkonnakohus.

Maakohtu 15. märtsi 2022. a istungil osales tõlk ning protokollis on märge, et tõlkimine on

vajalik tunnistaja D-le (dtl 556). Kohtu eelarvest on välja makstud tõlgikulud 187,20 eurot (dtl

581). TsMS § 143 p 1 järgi on tõlgikulud asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 148 lg-

st 1 tasub asja läbivaatamise kulud ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud

kaasnevad. Tunnistaja ülekuulamise taotluse esitas kostja, kuid maakohus ei nõudnud temalt

kooskõlas TsMS § 148 lg-ga 1 kulude tasumist ette. TsMS § 146 lg 1 p 1 järgi kannab

menetluskulud menetlustoimingu tegemist taotlenud isik. Seega kannab tõlgikulud kostja.

TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb tasumisega viivitamisel maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)