1-10-15013/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-15013

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

15.novembril 2010.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Anu Pärtel osavõtul osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav Villu Parksepp, IK 34911072743, elukoht: XXXXXXXX X-XX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud Villu Parksepale süüdistus selles, et tema juhtis 13.novembril 2010.a. kella 21.20 paiku Tartumaal Ervu külas Rõngu-Sangla maanteel mootorsõidukit BMW reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani Villu Parksepp toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 päeva (st. 13.- 15.novembrini 2010.a.), mille vältel Villu Parksepp oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Villu Parksepalt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 kuuks. Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui Villu Parksepp ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Villu Parksepp tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Villu Parksepalt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et Villu Parksepa puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Tegemist on invaliidsuspensionäriga, kelle on määratud 80% töövõimekaotus. Tema ainsaks sissetulekuks on pension 3200 krooni. Seega on ilmne, et sellise sissetuleku juures käiks Villu Parksepale menetluskulude täielik tasumine üle jõu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Villu Parksepp KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud vangistust.

Karistusseadustiku § 68 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.-15.november 2010.a., s.o kolm (3) päeva ja lõplikuks karistuseks Villu Parksepale mõista üks (1) kuu kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 73 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Villu Parksepp kolme (3) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata Villu Parksepa katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta Villu Parksepalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks (2) kuuks.

KrMS § 180 alusel välja mõista Villu Parksepalt riigituludesse menetluskuludena sundraha, mida on vähendatud KrMS § 2565 lg 2 alusel, üks tuhat kuussada (1600) krooni ja kaitsja tasu nelisada (400) krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et Villu Parksepal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik