2-21-132668/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. august 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-132668

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi R. S. vastu 528 euro 66 sendi, intressi

44 euro 52 sendi, sissenõudmiskulu 40 euro ja viivise 116

euro 41 sendi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

729 eurot 59 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ; registrikood 11542046; asukoht

Mustamäe tee 16, Tallinn 10617, Harju maakond.

Hageja esindaja: A. V.

e-post XXX

Kostja: R. S, isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OK Incure OÜ hagi R. S. vastu 528 euro 66 sendi,

intressi 44 euro 52 sendi, sissenõudmiskulu 40 euro ja viivise 116 euro 41 sendi

väljamõistmiseks.

2. Mõista R. S. (S.) OK Incure OÜ kasuks tagaseljaotsusega välja 681 eurot 75 senti

(sealhulgas põhivõlg 528 eurot 66 senti, intress 44 eurot 52 senti, sissenõudmiskulu

40 eurot ning viivis alates 10. veebruarist 2021 kuni 11. veebruarini 2022 summas 68 eurot

57 senti).

3. Jätta OK Incure OÜ hagi R. S. vastu rahuldamata osas, milles OK Incure OÜ palub mõista

R. S. OK Incure OÜ kasuks välja viivise alates 10. veebruarist 2021 kuni 11. veebruarini

2022 suuremas summas kui 68 eurot 57 senti.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hagiavalduselt tasutud riigilõiv tervikuna R. S. kanda. Jätta ülejäänud

menetluskuludest 93% R. S. ja 7% OK Incure OÜ kanda.

7. Mõista R. S. (S.) OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu 125 eurot.

8. Mõista R. S. (S.) OK Incure OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

9. Määrata, et R. S. ei tekkinud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress

Kalevi 1, 51010, Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi R. S. vastu 528 euro

66 sendi, intressi 44 euro 52 sendi, sissenõudmiskulu 40 euro ja viivise 116 euro 41 sendi

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX ja kostja XX.XX.XXXX järelmaksulepingu nr XXX

(edaspidi: leping). Kostja soetas järelmaksuga XXX XXX, toote hind 904 eurot 98 senti.

Lepinguga lepiti kokku krediidisummas 929 eurot 88 senti. Intress on 12,9% aastas, kokku 240

eurot 25 senti. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja oli

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse

maksega. XXX saatis 17. detsembril 2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. XXX andis

täiendava tähtaja kaks nädalat võlgnevuse 130 euro 32 sendi tasumiseks. Kostja ei tasunud

võlga. XXX ütles 9. veebruaril 2021 lepingu üles.

XXX loovutas 29. septembril 2021 lepingust tulenevad nõuded koos kõigi loovutamise hetkeks

tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega hagejale. Kostjale teatati 6. oktoobril

2021 nõude loovutamisest.

Kostja ei tasunud hagejale võlga. Kostjal on tasumata põhivõlg 528 eurot 66 senti ja intress

lepingu ülesütlemise seisuga summas 44 eurot 52 senti.

Kostja kohustub üldtingimuste p 5 järgi tasuma krediidisumma, lepingu haldustasu,

sissenõudmiskulu või muu krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega

viivitamise eest viivist seadusega sätestatud maksimaalses määras. Kuivõrd eelmine

võlausaldaja märkis kostjale edastatud teates, et tähtaegselt tasumata krediidisummalt

arvestatakse viivist 0,06% päevas, lähtub hageja viivise arvestamisel 0,06%-lisest viivise

määrast. Hageja arvestab viivist tasumata põhisummalt alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 10. veebruarist 2021 kuni 11. veebruaril 2022 määras 0,06% päevas, kokku

116 eurot 41 senti.

Hageja tegi korduvalt pingutusi, et kostjaga ühendust saada. Hageja edastas kostjale

meeldetuletuskirju, tegi kõnesid ja täitis muid ülesandeid asja kohtuväliseks lahendamiseks.

Hagejal tekkis võla sissenõudmise kulu 40 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus saatis 16. veebruaril 2022 hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostja e-posti

aadressile XXX. Kohus saatis 21. veebruaril 2022 hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude

kostja rahvastikuregistri järgsele aadressile XXX. Dokumendid tagastati kohtule. Kohus saatis

30. märtsil 2022 ja 22. aprillil 2022 hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude

rahvastikuregistris märgitud kostja e-posti aadressile XXX. Kostja esitas kohtute

infosüsteemist nähtuvalt 25. juulil 2019 kohtule hagiavalduse, tsiviilasi nr XXX. Kostja märkis

20. aprillil 2022 tsiviilasjas nr XXX esitatud menetlusdokumendis, et tema elukoht on XXX.

Tsiviilasja nr XXX menetlus on pooleli. Kostja ei ole pärast 20. aprilli 2022 kohut teavitanud,

et tema elukoht ei ole enam XXX. Kohus saatis sellest tulenevalt 8. juunil 2022 hagimaterjalid

ja kirjaliku vastuse nõude kostja poolt kohtule tsiviilasja nr XXX menetluses antud kostja

elukoha aadressile XXX. Kohus selgitas 8. juuni 2022 kaaskirjas, et kohus loeb TsMS § 3141

lg 2 ja lg 3 p 1 alusel menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks saatmisest kolme

tööpäeva möödumisel. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale TsMS § 3141

lg 2 ja lg 3 p 1 alusel kätte seega hiljemalt 16. juunil 2022. Kohus andis kostjale kirjaliku

vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja

ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX ja kostja 10. veebruaril 2020 järelmaksulepingu nr

XXX. Kostja soetas järelmaksuga XXX XXX, toote hind 904 eurot 98 senti. Lepinguga lepiti

kokku krediidisummas 929 eurot 88 senti. Intress on 12,9% aastas, kokku 240 eurot 25 senti.

Kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

maksegraafikujärgse maksega. XXX saatis 17. detsembril 2020 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse. XXX andis täiendava tähtaja kaks nädalat võla tasumiseks. Kostja ei tasunud võlga.

XXX ütles 9. veebruaril 2021 lepingu üles. Kostjal on lepingu ülesütlemise seisuga tasumata

lepingust tulenev põhiosa 528 eurot 66 senti ja intress 44 eurot 52 senti. XXX loovutas

29. septembril 2021 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostjale teatati nõuete loovutamisest

6. oktoobril 2021. Hageja võib lepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1, § 402 lg 1, § 416

lg 1 ja 3, § 195 lg 2, 5 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt põhiosa 528 euro 66 sendi ja intressi

44 euro 52 sendi tasumist. Hagi tuleb selles osas rahuldada.

4. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel

järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st

kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).

Hageja ütles lepingu üles 9. veebruaril 2021. Krediidi tagasimaksmise kohustus muutus seega

sissenõutavaks 10. veebruaril 2021. Kostja sattus krediidi tagasimaksmise kohustusega

viivitusse seega alates 10. veebruarist 2021. Lepingus kokkulepitud intressimäär oli 12,9%

aastas. Hageja saab VÕS § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 järgi nõuda kostjalt viivist seega pärast

lepingu ülesütlemist, s.o alates 10. veebruarist 2021 kuni 11. veebruarini 2022 lepingus

kokkulepitud intressimääraga võrdses määras. Asjaolu, et eelmine võlausaldaja märkis kostjale

edastatud teates, et tähtaegselt tasumata krediidisummalt arvestatakse viivist 0,06% päevas, ei

anna VÕS § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 kohaselt hagejale õigust nõuda tarbijast kostjalt viivist

suuremas määras kui lepingus kokkulepitud intressimääras, s.o enam kui 12,9% aastas. Viivis

põhivõlalt 528 eurolt 66 sendilt on ajavahemiku 10. veebruar 2021 kuni 11. veebruar 2022 eest

kokku 68 eurot 57 senti. Hageja viivise nõue nimetatud ajavahemiku eest tuleb lepingu ning

VÕS § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 alusel seega rahuldada summas 68 eurot 57 senti. Viivisenõue

jääb ülejäänud osas rahuldamata.

5. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja korduvalt pingutusi, et kostjaga ühendust saada. Hageja

edastas kostjale meeldetuletuskirju, tegi kõnesid ja täitis muid ülesandeid asja kohtuväliseks

lahendamiseks. Hagejal tekkis võla sissenõudmise kulu 40 eurot. Hageja võla

sissenõudmiskulude nõue tuleb VÕS § 115 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 2 kohaselt rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Kohus rahuldas hagi 681 euro 75 sendi ulatuses. Hageja oleks pidanud nimetatud summas

hagi esitamise eest tasuma hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja

RLS lisa 1 järgi riigilõivu 125 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb jätta

TsMS § 163 lg 1 alusel seega tervikuna kostja kanda. Kohus rahuldas hagi ligikaudu 93%

ulatuses. Kohus jätab ülejäänud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel seega 93% ulatuses

kostja ja 7% ulatuses hageja kanda.

7. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise eest tasutud

riigilõivu 125 eurot. Hageja ei soovi muude menetluskulude hüvitamist. Kuna riigilõiv jäi

kostja kanda, tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja

TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis lisaks märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja ei vastanud hagile ega osalenud menetluses. Kostjal ei ole seega hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik