2-21-123619/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. august 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-123619

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi R. B. i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

665 eurot 21 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harju maakond.

Hageja esindaja: A. Ž.

e-post XXX

Kostja: R. B. (endine nimi F. ), isikukood XXX; viibimiskoht

XXX. Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaühing Aktiva Finants hagi R. B. i vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista R. B. ilt (B. ) osaühing Aktiva Finants kasuks välja:

2.1. 628 eurot 18 senti (sealhulgas põhivõlg 462 eurot 86 senti, võla sissenõudmise kulu

30 eurot ja 13. detsembri 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 135 eurot

32 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlalt 462 eurolt 86 sendilt alates 14. detsembrist 2021 kuni

põhivõla 462 euro 86 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud R. B. i kanda.

6. Mõista R. B. ilt (B. ) osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 265 eurot.

7. Mõista R. B. ilt (B. ) osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi R. B. i

(endine nimi F. ) (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja

kasuks välja 462 eurot 86 senti, võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 135 eurot 32 senti ning viivise alates 14. detsembrist 2021 kuni põhinõude 462 euro

86 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 13. oktoobril 2016 seadme

kasutuslepingu nr XXX, 17. aprillil 2017 seadme kasutuslepingu nr XXX ja 14. juunil 2017

seadme kasutuslepingu nr XXX. Pooled sõlmisid tähtajatud seadmete kasutuslepingud. Kostja

tarbis nende alusel internetti ja nuti TV, üüris seadet digiboks Arris VIP1113 ja optilise võrgu

terminali Huawei Gron ONT HG8010H. Kostja nõustus lepingute allkirjastamisega Telia Eesti

AS üldtingimuste ja seadme tagastamise tingimustega.

Telia Eesti AS esitas ajavahemikul 30.11.2017 – 31.05.2018 kostjale arveid. Kostja ei tasunud

alljärgnevaid teenuste eest esitatud arveid: arve nr 12201706689869 summas 33 eurot 97 senti

(maksetähtpäev 20.12.2017), arve nr XXX summas 33 eurot 97 senti (maksetähtpäev

20.01.2018), arve nr XXX summas 33 eurot 97 senti (maksetähtpäev 20.02.2018), arve nr

XXX summas 35 eurot 47 senti (maksetähtpäev 20.03.2018) ja arve nr XXX summas 9 eurot

13 senti (maksetähtpäev 20.04.2018).

Telia Eesti AS võib üldtingimuste p 6.7.2. järgi ühepoolselt piirata kliendile teenuse osutamist

kui klient on hilinenud teenuste eest tasumisega üle neljateistkümne kalendripäeva. Telia Eesti

AS-il on üldtingimuste p 6.9 järgi õigus öelda leping kliendile ette teatamata üles, kui teenuse

osutamist on piiratud õigusaktides, tingimustes või lepingus ettenähtud alusel ja piiramise alus

ei ole ära langenud ühe kuu jooksul alates piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast.

Kostja ei tasunud seadmete renditeenuse nõudeid ja teleripaketi teenustasusid arvetel näidatud

tähtajaks. Kostjale teenuse osutamist piirati alates 28. veebruarist 2018. Telia Eesti AS saatis

31. märtsil 2018 kostjale ülesütlemise aadressile XXX ning andis teada, et on lõpetanud

kostjaga sõlmitud teenuslepingud 31. märtsi 2018 seisuga.

Seadme tagastamise tingimuste p 4.3 näeb ette, et kui lepingus on märgitud seadme tagastamise

kohaks Telia esindus, tagastab klient seadme Telia esindusse hiljemalt kolmekümne

kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest konkreetse seadme osas. Kostja ei tagastanud

seadmeid. Seadme tagastamise tingimuste p 4.4. näeb ette, et kui klient ei ole seadet tagastanud

või võimaldanud Teliale juurdepääsu seadmele kolmekümne kalendripäeva jooksul lepingu

lõppemisest, loetakse, et Telia on kaotanud viivituse tõttu huvi seadme tagastamise vastu.

Taolisel juhul loobub Telia seadme tagastamise nõudest ja Telial on õigus nõuda kliendilt

seadme tagastamise asemel lepingus määratletud suuruses kahjuhüvitist lepingu rikkumise

eest. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Telia Eesti AS-le. Kostjal on seega kohustus

hüvitada seadmete väärtus.

Lepingu nr XXX seadme kasutuslepingust tulenev seadme optilise võrgu terminali Huawei

Gron ONT HG8010H väärtusehüvitis on 62 eurot 10 senti. Lepingu nr XXX seadme

kasutuslepingust tulenev digiboks Arris VIP1113 väärtusehüvitis on 99 eurot. Lepingu

nr XXX seadme kasutuslepingust tulenev digiboks Arris VIP1113 (seeria nr M91623EEI774)

väärtusehüvitis on 74 eurot 25 senti ja seadme Ruuter Inteno DG200A väärtusehüvitis on 81

eurot. Seadmelepingutest tulenevate seadmete väärtuse hüvitamise nõue on arvel nr XXX

summas 316 eurot 35 senti. Arve XXX tasumise tähtaeg oli 20. mai 2018. Kostja ei tasunud

arvet.

AS Telia Eesti loovutas 9. detsembril 2020 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale edastati teatis nõuete loovutamise kohta.

Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid iga arve maksetähtajale järgnevast

kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäeva 13. detsembrini 2021 seadusjärgses

viivisemääras. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue

kokku 135 eurot 32 senti.

Kostjale edastati kolm tasulist meeldetuletuskirja. Kolme kirja saatmise kulu oli 25 eurot.

Kostja makseviivitusega tingitud muud kulud on: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, kostjale vastamisega seotud kulud, kostjale

tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Võla sissenõudmiskulud on

kokku 30 eurot.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse esitamise nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu

kätte 20. juunil 2022. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei

vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud,

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus võib hagi

rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 125 eurot ja esindajakulud 480 eurot.

Riigilõiv on 125 eurot TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele

avaldaja

menetluskulud

summas

eurot.

Maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

on

TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hagiavaldus esitati

telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust tuleneva tasu, kahjuhüvitise, võla

sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega.

Arvestades asja materjalide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Hageja esindajakulu

on pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu teostatud toimingute osas seega vajalik ja

põhjendatud 120 euro ulatuses (käibemaksuta).

Hageja menetluskulud on seega kokku 265 eurot (125 + 20 + 120 eurot). Kuna menetluskulud

jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud 265 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik