2-21-109835/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(9)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.august 2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-109835

Tsiviilasi

M. M. (M.) hagi M. M. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2 628 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: M. M. (ik xxxx)

Hageja seaduslik esindaja A. M. (ik xxxx, e-post:

xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner, e-

post: irina@hugo.legal

Kostja: M. M. (ik xxxx),

Kostja lepinguline esindaja: Ero Liivik, e-post:

info@erovik.ee

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt M. M.lt välja hageja M. M. kasuks igakuine elatis:

a. summas 292 eurot kuus perioodi 09.04.2021 kuni 31.12.2021 eest;

b. alates 01.01.2022 kuni hageja M. M. täisealiseks saamiseni summas 292

eurot.

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja M. M. on

kohustatud tasuma resolutsiooni punktides 2 elatise iga kalendrikuu 5.-ndaks

kuupäevaks A. M. pangakontole nr xxxx.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja jätta seetõttu menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

2(9)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDE JA PÕHJENDUSED

1. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hageja isa. Hageja ema ja kostja kooslelu lõppes

2019.aastal ja hageja jäi elama emaga. Kostja on tasunud igakuiselt elatist, kuid on seda

teinud mitte kindlal kuupäeval, vaid siis kui see talle on sobinud.

2. Hageja igakuise vajaduse suurus on keskmiselt 723 eurot, mis sisaldab järgmist:

- üür 216 eurot

- kom.kulud 69 eurot

- tv, internet, sidekulu 10 eurot

- majapidamiskulud 15 eurot

- toit 165 eurot

- tervishoid 15 eurot

- hügieen 35 eurot

- riided, jalatsid 70 eurot

- meelelahutus, sõprade sünnipäevad 60 eurot

- trenn 38 eurot

- muud kulud 30 eurot

Hageja soovi kostjalt elatist alates 09.04.2021 poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära ulatuses kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda A. M.

pangakontole nr xxxx iga jooksva kuu viiendaks (5) kuupäevaks ette järgneva kuu eest.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub hageja kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt mõista välja viivis võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

3. Hageja märkis 01.11.2021 seisukohas, et vaidlust ei ole, et kostja ei tasunud elatist,

kuid elatise summa oli liiga väike ning kostjaga ei ole sõlmitud kokkulepet elatise

vähendamise osas. Hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras, mis vastab ½ Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärale, mistõttu on seega hageja nõue põhjendatud.

Kui hagejale ei maksta elatist perioodiliste maksetena ja iga kalendrikuu eest ette, ei ole

hageja emal võimalik selliselt tagada hagejale stabiilset ülalpidamist ja toimetulekut. Elatise

vähendamiseks alla miinimummäära puudub hageja hinnangul mõjuv põhjus ja ka kostja

väited ei anna alust elatist alla miinimumimäära vähendada. Kostja on võimeline tasuma

elatist. Kostja on füüsiliselt terve meesterahvas, mis ei takista leida tulutoovamat tööd ja

otsida lisatöid. Riiklike toetuste saamise osas märkis hageja, et ainuüksi riiklike toetuste

maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada.

3(9)

4.

19.12.2021 e-kirjas kostjale teatas hageja, et nõustub kompromissiga üksnes juhul, kui

kostja osaleb hageja arengus ning tasub võrdselt emaga kõik eraõpetajaga seotud kulud (eesti

keele eraõpetaja 160 eurot).

5.

13.01.2022 menetlusdokumendis esitas hageja klassijuhataja e-kirja, milles on

selgitatud eesti keeles täiendava õppe vajadust, mis on lapsele kasuks tulnud. Samuti tõi

hageja välja, et kostja on esitanud kohtule ebaõigeid andmeid oma majandusliku seisukohta

kohta, sest kostja omandis on eramaja aadressil Xxxx ja korteriomand aadressil Xxxx, mis on

välja üüritud. Ühtlasi on kostja omandis kaks (2) sõidukit. Seega saaks kostja täita oma

kohustusi talle kuuluva vara arvelt. Hagejaga spaas, kinos ja trennis jne käimine ei ole hageja

igapäevaste vajaduste rahuldamisele vajalikud. Kostja ei ole vaidlustanud ega tõendanud oma

vastuväiteid hageja vajaduste suuruse osas.

6. Hageja väitel käib hageja kostja juures erinevalt, keskmiselt on laps isa juures neli (4)

päeva kuus. Kostja ei ole ostnud hagejale riideid, koolitarbeid. Kõik lapse vajadused on

kaetud hageja ema poolt.

KOSTJA VASTUS

7. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leidis, et kohus võttis põhjendamatult hagiavalduse

menetlusse, sest esitatud hagi on põhjendamatu ja alusetu. Kostja ei ole kordagi keeldunud

hagejale elatist tasumast ning on seda teinud iga kuu. Hageja ei ole enne hagi esitamist

pöördunud kostja poole elatise saamiseks, mistõttu tuleks kostja menetluskulud jätta hageja

kanda. Kostja leidis, et elatise tasumisel tuleb arvesse võtta ka elatist taotleva lapse vajadused

on kaetud riiklike toetustega. Kostja töötab M AS-s ja saab COVID-19 viiruse levikust

tingituna igakuiselt ebastabiilset töötasu ja seetõttu ei ole kostjal olnud võimalik hagejale

tasuda elatist korraga. See tõendab kostja hinnangul ka seda, et kostjal ei ole võimalik elatist

suuremas summas tasuda või hüvitada hageja menetluskulusid, sest siis ei jääks kostjal enda

ja kostja teiste laste esmaste vajaduste rahuldamiseks piisavalt võimalusi. Kostja tasus ja

tasub küll igakuiselt elatist, kuid kostja jaoks on ühekordse elatise summa maksmine

koormav, kuna kostja tööandja tasub aegajalt töötasu ebastabiilselt. Kostja ülalpidamisel on

veel ka teine laps, kes elab kostjaga, mistõttu ei ole kostja võimeline tasuma elatist seaduses

sätestatud elatist suuremas summas. Kostja plaanib esitada alates 01.01.2022 kohtusse hagi

elatise vähendamiseks, kuna igakuine elatise summa muutub. Kostja leidis, et tõendamata on

hageja väide, et korduvalt palunud kostjal tasuda elatis kindlaks kuupäevaks terves ulatuses.

8.

11.11.2021 seisukohas, et hageja ema võiks elada oma vanemate majas, mitte üürida

korterit xxxx kalleimas piirkonnas xxxx. Kostja hinnangul elab hageja ema priiskavalt. Kostja

ei suuda tasuda elatist miinimummääras, sest sellega kahjustaks kostja nii iseenda kui ka oma

teise alaealise lapse tavalist ülalpidamist, mistõttu kostja arvates esineb mõjuv põhjus hageja

nõutud elatissumma vähendamiseks. Vähendamiseks on alust ka seetõttu, et hageja vajadused

on kaetud lapsetoetusega 60 eurot ning kostja osutab hagejale ülalpidamist ka vahetult (hageja

käib peaaegu igal nädalavahetusel kostja juures ja veedab aega kostjaga spaas, kinos, trennis,

skypargis jt kohtades). Kostja teeb laste ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik

endast oleneva, st vajadusel hankima tasuvama töö või teenima lisasissetulekut, kuid hetkel

on see seoses COVID-19 viirusega raskendatud. Kostja ei soovi olemasolevast tööst ilma

jääda, millega on tagatud kostjale igakuiselt stabiilne sissetulek. Kostja tõi välja, et lisaks oma

alaealiste laste ülalpidamisele, peab ta üleval ka oma elukaaslase last. Kostja pakkus

kompromissina välja, et tasub iga kuu elatist 200 eurot kuus.

9.

21.12.2021 e-kirjas hageja emale teatas kostja, et eraõpetaja vajalikkus on kostjale

arusaamatu ning miks hageja ema hagejat ise ei õpeta.

10.

06.05.2022 ja 16.05.2022 menetlusdokumendis tõi kostja välja, et tema juures elava

alaealise E. A. M. (sünd xxxx) igakuised vajadused kuus on 717,17 eurot. E. A. M. ema tasub

igakuiselt kohtulahendi alusel 150 eurot kuus, muid kulusid ema ei kanna. Kostja sõnul viibib

4(9)

hageja kostjaga 7-8 päeva kuus ning kostjal kulub hagejale nädalavahetusel 30-50 eurot

(söömine väljas, kino ja muu meelelahutus). Kostja tõi välja ka enda kulud, kokku 1 367,88

eurot, mis sisaldavad kogu pere kulusid kokku. Kostja jäi oma väite juurde, et lapse veedab

kostjaga peaaegu igal nädalavahetusel, tuues välja, et terve kevadise koolivaheaja veetis

hageja kostja juures (22.04.-02.05.2022). Kostja maksvat ka hageja telefoniarvete eest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud

asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust

tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

12. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse

(edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last

ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17,

Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).

Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses

tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.

Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema

võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt

tuleb esmalt kindlaks teha laste esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab

elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks

vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja

Riigikohtu otsus 08.01.2014 otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on

tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed

vahendid (vt Riigikohtu 17.05.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu

24.10.2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).

PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla

üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on

kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24.10.2012

tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013 lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1

sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole

vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on

miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema

asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). PKS § 100 lg 4

sätestab aga, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

5(9)

Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus

võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise

arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et

baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on

oma laste ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende

tõendamiskoormust.

13. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:

•

hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad;

•

hageja jäi pärast vanemate lahku kolimist elama ema juurde;

•

kostja maksab hagejale elatist, kuid mitte ühekordse summana ning samas suuruses,

vaid kuu jooksul erinevate ülekannete kaupa.

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

ning mitu päeva hageja keskmiselt kostjaga aega veedab, s.t mitmel päeval kostja hagejale

vahetult ülalpidamist annab.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgse miinimummääras elatise alates

09.04.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

16. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja on elatist tasunud, mistõttu ei

oleks kohus tohtinud asja menetlusse võtta; (ii) kostja majanduslik olukord ei võimalda

hagejale miinimummääras elatist tasuda; (iii) hageja vajadused on rahuldatud ka saadavate

peretoetuste arvelt; (iv) kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps, keda kostja üleval

peab; (v) kostja peab hagejat üleval vahetult ajal, kui hageja on kostja juures.

17. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et

hageja kulud kuus on keskmiselt 723 eurot (dtl 39-40).

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-15-17 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast

varalisest

seisundist

üldjuhul

andma

lapsele

ülalpidamist

seaduses

sätestatud

miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel

võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et

lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne

elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9.03.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20).

Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud

miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus

olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25.05.2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt 292 eurot ehk

elatist miinimummääras, puudub hagejal kohustus kulude suurust tõendada.

6(9)

PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole

ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised

põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured,

vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne).

Kostja ei ole vaidlustanud hageja igakuiste kulutuste suurust (dtl 264 00:07:26), mistõttu loeb

kohus tõendatuks, et hageja igakuiste kulutuste suurus on kokku 723 eurot, millest üür on 216

eurot, kom.kulud 69 eurot; tv, internet, sidekulu 10 eurot; majapidamiskulud 15 eurot; toit

165 eurot, tervishoid 15 eurot; hügieen 35 eurot; riided, jalatsid 70 eurot; meelelahutus,

sõprade sünnipäevad 60 eurot; trenn 38 eurot; muud kulud 30 eurot (dtl 39-40).

Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS regulatsiooni kohaselt puudus kohustus arvestada elatisest

maha saadavad peretoetused, mistõttu käsitleb seda kohus otsuses eraldi. Eeltoodu alusel loeb

kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 723 eurot kuus.

18. Kostja on leidnud, et kuna on ülalpidamiskohustust täitnud, ei oleks pidanud kohus

asja menetlusse võtma. Kuivõrd PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha

perioodilise maksmisega ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga

kalendrikuu eest ette, on elatise tasumise kohustuse rikkumisega tegemist nii siis kui vanem

maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Hagiavaldusele lisatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja ei maksnud elatist iga

kalendrikuu eest ette, sest on tasunud erinevaid summasid erinevatel kuupäevadel. Nt

2021.aasta veebruari kuu eest on kostja tasunud elatist 06.02.2021 42 eurot, 15.02.2021 125

eurot ja 01.03.2021 125 eurot. 2021.aasta märtsi eest on tasutud elatist 11.03.2021 50 eurot,

05.04.2021 242 eurot (dtl 24).

Seega leiab kohus, et kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust PKS 100 lg 1 ja lg 4 tähenduses

nõuetekohaselt, mistõttu elatise nõude esitamiseks esines alus.

19. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda hagejale

miinimummääras elatist tasuda. Kostja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtted, milles

nähtub, et perioodil 01.09.2020 kuni 19.09.2021 oli kostja keskmine netotulu 918,33 eurot

(dlt 90). Sellel perioodil tasus sellise netosissetuleku juures kostja hagejale elatist 292 eurot

(dtl 303-323).

Samuti kuulub kostjale kinnisvara aadressil Xxxx ja Xxxx (dtl 154). Kostja on ka osanik ning

juhatuse liige (dtl 142-148) V OÜ-s (reg.kood xxxx) ja B OÜ-s (reg.kood xxxx) ja nt

2022.aasta mais on B OÜ-st tehtud kostjale ülekanne summas 3 900 eurot ja 935 eurot (dtl

335). Samuti omab kostja ka sõiduautot xxxx ja xxxx (dtl 150-151).

Perioodil 01.10.2021 kuni 01.03.2022 oli kostja netosissetulek 871,20 eurot (dtl 241-247)

ning nimetatud perioodil 01.10-31.12.2022 tasus kostja elatist 292 eurot kuus, 2022.jaanuaris

200 eurot, veebruaris 300 eurot, märtsis 200 eurot, aprillis 200 eurot, mais 100 eurot (dtl 241-

247, 329-340).

Seega ajal, kui kostja netosissetulek oli väiksem, on kostja suutnud tasuda igakuist elatist

miinimummääras, kuigi on seda teinud killustatult erinevate summade kaupa kuu ja ka veel

järgmise kuu sees. Alates 2022.aasta jaanuarist on kostja hakanud tasuma elatist vähem, kuigi

on nõustunud, et lapse igakuised vajadused on sellised nagu hageja on hagiavalduses

näidanud (723 eurot). Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kostjal on ka vara, mille arvelt

elatist maksta. Asjaolu, et korteris aadressil Xxxx elab kostja täiealine poeg, ei oma antud asja

tähtsust, sest omand kuulub siiski kostjale.

7(9)

Muu hulgas on kohtu hinnangul oluline asjaolu, et lisaks elatise maksmisele ning oma teise

kostjaga koos elavale pojale vahetult ülalpidamise andmisele (717,17 eurot dtl 237-238) kulub

kostjal kostja väitel hageja tema juures viibimise ajal nädalavahetusel 50 kuni 100 eurot väljas

söömisele jmt meelelahutusele (dtl 348 00:02:17). See tähendab, et kostjal on rahalisi

ressursse ka sellises ulatuses välja söömisele jmt meelelahutusele kulutada.

Riigikohus on 19.04.2017 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-15-17 (p 12) selgitanud, et vanemal on

kohustus lapse ülalpidamiskohustusest tulenevalt teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse

ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike, ning vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata

selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes seetõttu, et

tal ei ole sissetulekut või see on väike. Kolleegium muu hulgas leidis, et vanematel on

alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, kuid

seejuures ei saa vanemalt nõuda, et ta teeniks sissetulekut, mis võimaldab tasuda

miinimummäärast suuremat elatist. Võttes arvesse, et kostjal on mitu kinnisvara, autod ning

osalus ettevõtetes ning kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik teenida suuremat

sissetulekut, puudub käesolevalt alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus

lisab, et kostja säilitab inimväärse elu ning suudab tagada ka koos kostjaga elava alaealise

lapse igakuised vajadused, s.t teine kostja laps ei satu seeläbi vähem varaliselt kindlustatuks.

Kohus peab olulisena tuua välja ka selle, et kuna kostja on välja toonud, et kostjaga koos

elava alaealise igakuiste kulutuste suurus on 717,17 eurot ning kuna lapsi tuleb kohelda

võrdselt, on ka hageja õigustatud saama elatist samaväärses ulatuses nagu seda saab kostjaga

koos elav laps. Seda enam, et kostja ei ole hageja igakuiste vajaduste suurust vaidlustanud.

20. Kostja on välja toonud, et osutab hagejale ülalpidamist vahetult, kuna hageja on

kostjaga keskmiselt 7-8 päeva kuus (dtl 238). Hageja väidab, et hageja on kostjaga keskmiselt

neli (4) päeva kuus.

Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui

lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult

ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem

kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui

lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema

juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 8. märtsi

2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Kostjal oli kohustus tõendada, et laps

veedab temaga aega olulisel määral või kostja annab muul moel vahetult hagejale

ülalpidamist.

Kostja on väitnud, et hageja käib peaaegu igal nädalavahetusel kostja juures (dtl 99 p 7).

06.07.2022 istungil on ka tunnistaja andnud ütlusi selle kohta, et hageja käib peaaegu kõik

nädalavahetused kostja juures, aga mõnikord ka ei käi (dtl 349).

Võttes arvesse, et nii kostja enda väitel kui ka tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja

käib peaaegu kõik nädalavahetused kostja juures, tähendab see, et hageja käib

nädalavahetustel kostja juures, kuid mitte igal nädalavahetusel. Arvestades, et kui hageja

käiks igal nädalavahetusel reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, teeks see kaks (2) ööpäeva

nädalavahetuse kohta ja 8 ööpäeva kuus. Kuna aga hageja ei käi igal nädalavahetusel kostja

juures, siis järelikult käib hageja kostja juures keskmiselt 4 kuni kuus (6) ööpäeva kuus.

Kuivõrd vahetult antavat ülalpidamist tuleb arvestada üksnes juhul, kui laps viibib lahus elava

vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, siis käesoleval juhul on

kohus seisukohal, et kostja väidet ei saa elatise väljamõistmisel arvestada. 4-6 ööpäeva

kalendrikuus ei ole kohtu hinnangul sedavõrd oluline aeg, et peaks hakkama mõjutama

väljamõistetud elatist. Seda enam, et kasvõi perekonnaseaduse muudatuse järgi ei mõjuta

nimetatud ulatuses lapse teise vanemaga veetmine elatissummat. Seda, et kostja kulutab

8(9)

nendel päevadel kui hageja on kostjaga 50 kuni 100 eurot kuus välja söömisele (kostja väitel

motivatsiooni pakett) ja meelelahutusele, ei oma elatise väljamõistmise osas asjas tähtsust,

sest motivatsiooni paketi rakendamine ei ole seotud hageja igakuiste ülalpidamisvajadustega,

vaid on kostja enda valitud viis hagejaga aja veetmiseks ja toitlustuseks. Samuti ei ole kostja

tõendanud, et kostja tasuks mistahes hageja muude ülalpidamiskulude eest (riided/jalanõud,

koolitarbed vmt). Kostja on küll väitnud, et tasub hageja telefoniarveid, kuid see väide on

tõendamata.

21. Seoses hageja vajaduste katmisega peretoetuste arvelt märgib kohus järgmist.

Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905 p-s 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt

iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise

vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus

koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva seisundiga või kui pool on tõendanud, et

laste vajadused on miinimummäärast väiksemad)(viidatud Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr

3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele

laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama

seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mg

lapsetoetus. Tuginedes eeltoodule ning võttes arvesse kostja majanduslikku ja varanduslikku

seisundit, puudub kohtu hinnangul alus hageja elatise vähendamiseks saadavate riiklike

peretoetuste arvelt.

22. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis summas

292 eurot perioodi 09.04.2021 kuni 31.12.2021 eest.

23. Alates 01.01.2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada PKS § 101 lg 1 – 5

sätestatut.

Kohtu ette ei ole toodud, et kostja sissetulek oleks suurem Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mistõttu tuleb elatise arvestamisel aluseks võtta

3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmine

brutokuupalk – 1 548 eurot.

Lastetoetus kokku on 60 eurot ja pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale.

Lastetoetus tuleb tuleks jagatuna kahele ning arvestada elatise summast.

Elatiskalkulaatori

(https://www.just.ee/elatiskalkulaator/)

kohaselt

on

seadusjärgne

elatisemäär hageja osas 225,64 eurot.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (PKS

§ 101 lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). Kohus võib

elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas PKS §-

s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega

seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise

vähendamiseks alla ülalviidatud miinimummäära. Hageja vajaduste suurus on 723 eurot kuus,

mis on suurem kui PKS § 101 sätestatud miinimummäär.

Võttes arvesse, et kostja suudab enda ning ka temaga koos elava alaealise lapse igakuised

vajadused (717,17 eurot) katta, sh pakkuda hagejale motivatsioonipaketti ja kostja ei ole

tõendanud, et esineksid alused elatise vähendamiseks alla ülalviidatud miinimummäära,

mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 01.01.2022 kuni hageja

täisealiseks saamiseni summas 292 eurot.

24. Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist rahas, mis tuleb

maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole iga kuu 5-ndaks kuupäevaks.

9(9)

Menetluskulude jaotus

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et

alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

26. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik