4-10-3220/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 26.10.2010.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär Raivo Seppo Tõlk

Vaidlustatud lahend

Põhja Prefektuuri Korrakaitseosakonna

liiklusmenetlustalituse 06.09.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,010282

Kaebuse esitanud isik

E.N , isikukood: xxx, elukoht xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: E.N, kohtuvälise menetleja

– Põhja Prefektuuri

Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu

LÕPPOSA

Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsus väärteoasjas 2302,10,010282 muutmata ja E.N kaebus rahuldamata.

Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju

Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 18.11.2010.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis.

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

VAIDLUSTATUD OTSUSE JA KAEBUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati kaebajat LS § 7422

lg 2 alusel juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Väärteoasi nr.4-10-3220

2

E.N esitas kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist karistuse osas, seda põhjendab asjaoluga, et leidis töökoha, töötab autojuhina ning juhiloast ilma jäädes, kaotab ta selle töö ja seega eelnevate trahvide tasumise ja pere ülalpidamise võimaluse.

Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaebusega, leides, et isikule määratud karistus on seaduslik ja õiglane, isikut on varem korduvalt karistatud liiklusalaste tegude eest, sellest hoolimata paneb ta järjest toime uusi rikkumisi, mistõttu on tegemist ohtliku liiklejaga, kes tuleb pikemaks ajaks liiklusest kõrvaldada.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud väärteoasjas kogutud tõendeid, asub kohus

seisukohale, et E.N-i suhtes tehtud otsus on põhjendatud ja seaduslik ning see ei kuulu tühistamisele.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt (t.l.2) teostati riikliku

järelevalve korras menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmine

09.08.2010 kell 00.30. Liikluskiiruse mõõtmisel kasutati kiirusmõõteseadet Stalker MDR, mis

oli taadeldud 05.10.2009 ning seade kontrolliti 08.08.2010 kell 15.00. Vastavalt

kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile fikseeriti menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki

kiirusena 119 km/h, lubatud sõidukiirus oli aga antud teelõigul 90 km/h. Seega on E.N ületanud lubatud kiirust mitte vähem kui 25 km/h.

Menetlusalune isik ei ole ise kordagi eitanud väärteoasja otsuses nimetatud kuupäeval kiiruse

ületamist, ei kohtuvälises menetluses ega esitatud kaebuses ning kaebuse arutamisel kohtuistungil.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendit, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Arutatavas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et Põhja Prefektuur on hinnatud erialaselt

pädevaks liiklusjärelevalve mõõtmise alal. Samuti ei ole kohtul esinenud kahtlusi mõõtemetoodika võimaliku rikkumise kohta. Kuna mõõtmised on teinud pädev mõõtja taadeldud mõõtevahendit kasutades ja mõõtemetoodikat järgides, on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud ning mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõend on usaldusväärne.

Asja arutamise keskseks küsimuseks on määratud karistuse rangus. Ületades lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 25 km/h, pani E.N toime LS § 74 22

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Karistuse määramise põhimõtted sisalduvad KarS § 56 lg 1, mis kohustab karistuse määramisel

arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku süüd, üldja eripreventiivseid eesmärke. Kohus leiab, et kuigi karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, ei ole see antud juhul see määratud karistuse vähendamise aluseks.

Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb kaaluda, milline karistus mõjutaks tõhusemalt isikut, et ta ei paneks tulevikus toime seaduserikkumisi. Selleks aga tuleb vältimatult

3 arvestada süüdlase isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt (Riigikohtu lahendid 3-1-1-99-

06, 3-1-1-76-07). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi

tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põhjendatult arvestanud E.N-i varasemaid karistusi liiklusalaste nõuete rikkumise eest. Karistusregistri andmetel on E.N üle

10 kehtiva karistuse liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, üksnes 2009. aasta jooksul on

teda 6-l korral karistatud, millest 2-l korral kiiruse ületamise eest. Ükski E.N-ile

määratud rahatrahvidest ei ole tasutud. Seega ei ole varasemad karistused mõjutanud E.N hoiduma seaduse rikkumisest, ta ei ole isegi suvatsenud määratud karistusi ära kanda ning tuleb tõdeda, et tema karistamine rahatrahviga ei täidaks eripreventiivset eesmärki.

Üldpreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, et viimasel ajal on suurenenud liiklusalaste

rikkumiste arv ja seda eriti sõidukiiruse ületamise osas, mis on liiklusõnnetuste üheks kõige enamlevinud põhjuseks.

Eelpooltoodut arvestades, on kohus seisukohal, et E.N-ile karistusena määratud

juhtimise õiguse äravõtmine 4-ks kuuks on kooskõlas kohtupraktikaga, vastab karistuse määramise põhimõtetele, on seaduslik ja põhjendatud.

Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109, § 111,

Julia Vernikova Kohtunik

4