1-10-11733/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-10-11733 (kohtueelses menetluses nr 10260102574) riik J.J versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav J.J

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 201 lg 2 p1; § 266 lg 1; § 215 lg 2 p 1; § 424; § 329 järgi

Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada J.J süüdi (KarS) § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku karistusena vangistus 1 kuu; tunnistada J.J süüdi KarS § 266 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 kuu ning tunnistada J.J süüdi KarS § 215 lg 2 p1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud ning tunnistada J.J süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ja mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel raskema kuriteo KarS § 424 eest karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 64 lg 2 alusel mõistetud karistustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista J.J-ile liitkaristusena vangistus 2 kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 3 (kolm) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda J.J kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva;

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega J.J-ile mõistetud

karistust Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2010 otsusega J.J-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 1 aasta 3 kuud 12 päeva võrra ning mõista J.J-ile liit-

karistus vangistusena 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 9 (üheksa) päeva; kohtuotsuse täitmise

tagamiseks lugeda J.J-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistatuks peale J.J ilmumist vanglasse karistust kandma. Muud otsustused

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus rahuldada täielikult Toomas L.i tsiviilhagi ning välja mõista J.J-ilt 3 092 (kolm tuhat üheksakümmend kaks) krooni Toomas L.i kasuks; 2.2 sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, välja mõista J.J-ilt

riigi õigusabi tasu 1 200 (üks tuhat kakssada) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 103

2

(ükssada kolm) krooni 90 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 828.90

krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a detsembri kuust igakuise menetluskulu

osa 653 (kuussada viiskümmend kolm) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 300 (kolmsada) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikutile. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-11733“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on J.J toime pannud kuritegudena: 1) isikule usaldatud muu vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis seisnes selles, et tema, olles varem toime pannud varguse ning viibides 22. mail 2010 kella 15.00 paiku Viljandi linnas

Vabriku tänaval, tikuvabriku vastas, omastas Toomas L.i poolt tema kätte usaldatud kilekoti,

milles olid mobiiltelefon koos mälukaardi ja kõnekaardiga, koguväärtusega 2 730 Samsung krooni, rahakott väärtusega 50 krooni koos 4 krooni sularaha ja ID kaardiga, taastamisväärtus 300 krooni; omastamisega tekitati Toomas L.ile varalist kahju kokku 3 092 krooni;

2) valdaja tahte vastaselt piirdega alale ebaseadusliku tungimise KarS § 266 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, 25. juunil 2010. a kella 20.10 paiku tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Viljandis Tallinna tn 24 juures Rimi Eesti Food AS-i kaupluse Viljandi lukustatud Rimi piirdeaiaga ümbritsetud estakaadile selleks, et võtta prügikasti visatud realiseerimisaja ületanud toiduaineid; 3) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, mis oli toime pandud varem varguse toime pannud isiku poolt KarS § 215 lg 2 p1 järgi, mis seisnes selles, et tema olles varem toime pannud varguse, 17. juulil .2010. a kella 17.30 paiku võttis omavoliliselt Viljandi maakonnas Saarepeedil valdaja Kadri A. loata sõiduauto registrimärgiga 608 XXX väärtusega 40 000 Mercedez Benz krooni ning sõitis sellega Saarepeedi vallas. 4) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema, 17. juulil 2010.a

kella 17.30 paiku juhtis Viljandi maakonnas Saarepeedi vallas Saarepeedil

mootorsõidukit registrimärgiga 608 XXX joobeseisundis; tõendusliku Mercedez Benz alkomeetriga tuvastati J.J joove 1,02 mg/l;

5) täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalhoidmise KarS § 329 järgi, mis seisnes selles, et tema, 17. juulil 2010.a kella 17.30 paiku

3

juhtis Viljandi maakonnas Saarepeedi vallas Saarepeedil mootorsõidukit

Mercedez Benz registrimärgiga 608 AVH, kusjuures mootorsõiduki juhtimise õigus oli temalt ära võetud Tartu Maakohtu 12. novembri 2009 otsusega üheks aastaks.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 kuu; KarS § 266 lg 1

järgi ja karistamiseks vangistusega 1 kuu ning KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud ning KarS § 424 ja 329 järgi ja karistamiseks vastavalt KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks vangistusega 2 kuud; KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks vangistus 2 kuud,

lugedes kergemad karistused raskemaga kaetuks; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud

karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21. jaanuari 2010.a otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra, so 1 aasta 3 kuud 12 päeva ning karistuseks mõista vangistus 1 aasta 5 kuud ja 12 päeva; KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.-19. Juuli . 2010, s o 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 5 kuud ja

9 päeva.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 201 lg 2 p1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega; KarS § 266 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega; KarS § 215 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega; KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega; KarS § 329 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Toomas L. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3 092 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista J.J-ilt

3 092 (kolm tuhat üheksakümmend kaks) krooni Toomas L.i kasuks.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

4

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 riigi õigusabi seaduse on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri

juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 900 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on

riigi õigusabina 300 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele J.J-ile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud –

63.90 krooni krooni. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 40 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb J.J-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 200 (900 + 300) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 103.90 (63.90 + 40) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb peale tema ilmumist vanglasse karistust kandma. J.J on kahtlustatavana kinni peetud 17.-19. juuli 2010, seega on J.J

viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka,

kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev ja lugeda J.J kandmata karistuseks vangistus 1 aasta 5 kuud ja 9 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

5

KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab

karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Toomas Lillsaar

Kohtunik