2-22-109465/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

1

K O H T U O T S U S Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12. august 2022, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-109465 Tsiviilasi AS Aktiva Portfolio hagi A. K. vastu põhivõlgnevuse ja viiviste nõudes Tsiviilasja hind 241,92 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522) Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-post jurist@julianus.ee) Kostja: A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja A. K. suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud. 2. Mõista kostjalt A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522) kasuks välja hageja ja kostja vahel 14.04.2021 sõlmitud võlatunnistuse alusel põhivõlgnevus 190,75 eurot ja viivis (perioodi 11.05.2021- 30.06.2022 eest) 27,26 eurot, kokku 218,01 eurot. 3. Mõista kostjalt A. K.ilt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks välja viivis põhinõudelt (190,75 eurot) alates 01.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,065% päevas, kuid kokku mitte enam kui 73,45 eurot. 4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1. Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.2. Mõista kostjalt A. K.ilt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 280 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180 eurot). 4.3. Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (280 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: 1. Hageja esitas 21.03.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas võlgnikule. Võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole väljendanud soovi menetluse lõpetamiseks, mistõttu lõpetas kohus 25.05.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 30.06.2022. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja edastas 05.07.2022 määrusega hagiavalduse kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. 2. Pärnu Maakohus võttis 21.07.2022 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 14.04.2021 sõlmitud võlatunnistus ning maksekokkulepe, mille kohaselt kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu.

3 Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 170,75 eurot, millest põhisumma on 100,80 eurot, viivis 44,71 eurot, sissenõudekulu 13,42 eurot ning intress 11,82 eurot. Lisandus ühekordne lepingutasu 20 eurot. Kostja võlatunnistusest ning maksekokkuleppest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 190,75 eurot ja viivist (perioodi 11.05.2021 kuni 30.06.2022 eest) 27,26 eurot ning edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 340 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist. 3. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 21.07.2022 kohtumäärus kätte kostja elukoha aadressil xxx 26.07.2022. Seega kohustus kostja vastama hagiavaldusele hiljemalt 09.08.2022. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). 7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, tegemist on nn tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud korduvalt. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 180 eurot (s.o 1,5 tunni ulatuses). 8. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 280 eurot (riigilõiv 100 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180 eurot). 9. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 10. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

4

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik