2-20-18762/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-18762

Tsiviilasi

X avaldus Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a

korteriühistu

19. oktoobri

2020. a

üldkoosoleku

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks

või

kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. märtsi 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a

korteriühistu

(registrikood

80221442),

lepinguline

esindaja Marko Jaani

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30. märtsi 2022. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-

18762 muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.

2. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles tuvastati Tallinn, Männiku tee 103 //

Pihlaka tn 2a korteriühistu 19. oktoobri 2020. a üldkoosoleku otsuse punkti 3 tühisus,

millega otsustati: 1) sõlmida raamatupidaja RK-ga tööleping alates 1. juuni 2020. a

kuni 30. september 2020. a ja välja maksta ühekordse maksena summas 259,36 eurot

(bruto). Tehtud väljamakselt tasuda kõik maksud; 2) Seoses advokaadibüroo

arvetega koguda 150 eurot iga korteriomandi kohta ajaperioodil 1. november 2020. a

kuni 31. jaanuar 2021. a. See summa tuleb lisada igale korteriomandi KÜ Männiku

tee 103 arvele summas 50 eurot/kuus antud perioodi jooksul (maakohtu määruse

resolutsiooni punkt 2).

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda.

5. Mõista X-lt Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu ringkonnakohtus

kantud menetluskulude hüvitamiseks välja 284,40 eurot. Menetluskulude tasumisega

viivitamise korral tuleb X-l tasuda Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a

korteriühistule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2 (7)

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 18. detsembril 2020 avalduse Tallinn, Männiku tee

103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) 19. oktoobri 2020. a

üldkoosoleku (üldkoosolek) päevakorra p-de 1–3 kohta vastu võetud otsuste tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud

isiku kanda.

Avalduse kohaselt saatis puudutatud isik avaldajale 11. oktoobril 2020 kutse korteriomanike

üldkoosolekule, mille toimumise ajaks oli märgitud 19. oktoober 2020. a kell 19.00. Kutses

märgitud üldkoosoleku päevakorra p-ks 1 oli uue põhikirja kinnitamine. Koosoleku kutsele ei

olnud lisatud uue põhikirja projekti ega märgitud kohta, kus oleks põhikirja projektiga võimalik

tutvuda. Avaldaja saatis 15. oktoobril 2020 puudutatud isikule kirja sooviga tutvuda põhikirja

projektiga. Puudutatud isik saatis 16. oktoobril 2020 avaldajale põhikirja muudatuste projekti.

Kuivõrd põhikirja projekt oli mahukas ning avaldaja soovis sellele esitada oma

parandusettepanekud, palus avaldaja 19. oktoobri 2020. a e-kirjas puudutatud isikul

üldkoosolek edasi lükata. Samal päeval saadetud e-kirjas palus puudutatud isik avaldajal esitada

oma põhikirja projekt. Avaldaja vastas viidatud kirjale järgmisel päeval ning jäi ootama uut

üldkoosoleku kutset. 23. oktoobril 2020 saatis puudutatud isik avaldajale 19. oktoobril 2020

toimunud üldkoosoleku protokolli.

Puudutatud isik on üldkoosoleku ajal muutnud koosoleku päevakorda, jättes põhikirja

kinnitamata ning lisades päevakorda punkti koguda perioodil 1. november 2020. a kuni

31. jaanuar 2021. a advokaadibüroo arvete tasumiseks 150 eurot iga korteriomaniku kohta.

Avaldaja hinnangul ei ole advokaadibüroo arvete tasumiseks kogutav raha reservkapitali

kogumine, kuna need kulud on puudutatud isikul tekkinud juba eelnevatel perioodidel.

Avaldaja leidis, et kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist muudetakse

korteriühistu liikmete nõudel koosoleku päevakorda, tuleb muudetud päevakorrast teatada enne

üldkoosoleku toimumist samas korras nagu esialgse üldkoosoleku kokkukutsumise teate

saatmisel.

Eelnevast tulenevalt ei järginud puudutatud isik üldkoosoleku kokkukutsumisel korteriomandi-

ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg-s 3 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-

tes 5 ja 7 sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda. Seetõttu on 19. oktoobri 2020. a

üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtetud. Asjaolu, et üldkoosolek ei kinnitanud

üldkoosolekul põhikirja, ei muuda teisi üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid kehtivaks.

Lisaks leidis avaldaja, et korteriühistut esindab juhatus, kellel puudub ühistu esindusõigus.

Isikud on tegutsenud juhatuse liikmetena kauem, kui on korteriühistu põhikirjas sätestatud

tähtaeg. Lisaks on juhatusse kuulunud isikuid, kes ei oma ühtegi korteriomandit Tallinnas

Männiku tee 103 asuvas elamus. Alates 10. aprillist 2010 ei ole korteriühistu juhatuses olnud

ühtegi esindusõiguslikku liiget. Korteriühistu on rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise

korda, sest üldkoosolekud on kokku kutsunud juhatus, kellel puudub esindusõigus. Samuti on

3 (7)

korteriühistu lepingulise esindaja volikirja allkirjastanud juhatuse liige, kellel puudub

korteriühistu esindusõigus.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isik selgitas, et üldkoosoleku päevakorras (päevakord) oli kolm punkti: uue

põhikirja kinnitamine (p 1), korterite ruutmeetrite üle vaatamine ja vajadusel parandamine (p 2)

ning reservkapitali kogumine erakorralisteks remonttöödeks ja muudeks kuludeks (p 3).

Üldkoosoleku protokolli p-st 1 nähtub, et üldkoosolek otsustas põhikirja mitte vastu võtta, kuna

korteriomanikele välja saadetud projekt ei olnud kättesaadav seitse päeva enne koosoleku

toimumist. Kuna üldkoosolekul uut põhikirja ei kinnitatud, siis vaidlustatud üldkoosoleku

protokolli p 1 ei riku avaldaja õigusi ning avaldajal puudub selle vaidlustamiseks tuvastushuvi.

Päevakorra p 2 osas selgitas puudutatud isik, et registrist kontrolliti üle korteriomandite ja

keldribokside ruutmeetrid eesmärgiga selgitada välja, kas need vastavad tegelikkusele.

Kontrolli tulemused kajastati üldkoosoleku protokolli p-s 2 tabeli kujul. Andmeid ei muudetud,

samuti ei võtnud üldkoosolek mingit otsust vastu.

Üldkoosoleku protokolli p-s 3 otsustas üldkoosolek sõlmida raamatupidajaga töölepingu ja teha

talle väljamakse (protokolli p 3.1). Seoses advokaadibüroo arvetega otsustati perioodil

1. november 2020. a kuni 31. jaanuar 2021. a koguda iga korteriomandi kohta 150 eurot

(protokolli p 3.2). Korteriühistu reservkapitalis ei olnud piisavalt raha, mistõttu otsustati

korraldada ühekordne raha kogumine. Avaldaja leiab ekslikult, et korteriühistu muutis

koosoleku kestel päevakorda ja lisas päevakorra punkti seoses advokaadibüroo arvetega.

Maksete kehtestamise otsustamine oli hõlmatud üldkoosoleku päevakorraga, kus oli märgitud

reservkapitali kogumine erakorraliseks remonttöödeks ja muudeks kuludeks. Protokolli p-s 3

vastu võetud otsused on informatiivsed ja näitavad seda, milleks raha kulutatakse.

Korteriühistu juhatuse esindusõiguse osas selgitas puudutatud isik, et avaldaja on nüüdseks

minetanud õiguse tugineda TM, VV ja AH esindusõiguse puudumisele, kuivõrd nende

registrisse kandmisest on möödunud enam kui kaks aastat. Alternatiivselt leidis puudutatud isik,

et juhatuse ametiaja saab lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist

hinnates tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 alusel või ka koostoimes

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 ning § 9 lg 1 alusel kaudsete tahteavaldustega. Kuna

korteriomanike üldkoosolek on heaks kiitnud VV ja TM esitatud majandusaasta aruanded, siis

saab nende juhatuse liikmete ametiaja lugeda pikendatuks ka tagasiulatuvalt tulenevalt

üldkoosoleku otsustest, millega on nende esitatud majandusaasta aruanded kinnitatud. Juhatuse

liikmed MK, MS ja KV valiti juhatuse liikmeteks korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosoleku

otsusega. TsÜS § 38 lg 2 teise lause järgi saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse

tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud, mida aga pole kindlaks tehtud.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohus rahuldas 30. märtsi 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

osaliselt ja tuvastas üldkoosoleku päevakorra p 3 kohta vastu võetud otsuse tühisuse. Muus osas

jättis maakohus avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus 66,67% ulatuses

avaldaja kanda ja 33,33% ulatuses puudutatud isiku kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline.

Maakohus leidis, et põhikirja kinnitamise (päevakorra p 1) ja korterite ruutmeetrite

kontrollimisega (päevakorra p 2) seotud otsuseid ei ole vastu võetud. Menetlusosalised ei vaidle

selle üle, et uue põhikirja kinnitamise otsust koosolekul vastu ei võetud (kuigi koosoleku kutses

oli see märgitud). Korterite ja keldribokside ruutmeetrite osas tehti üldkoosolekul tabeli kujul

ülevaade. Nimetatut ei saa käsitleda otsusena. Kuivõrd põhikirja ja korterite ruutmeetrite

4 (7)

kontrollimisega seotud otsuseid vastu ei võetud, siis nimetatud päevakorra punktide osas

otsused puuduvad.

Maakohus ei pidanud vajalikuks analüüsida avaldaja väiteid, mis olid seotud avaldajale

põhikirja projekti edastamata jätmisega või selle hilinenult edastamisega, kuivõrd maakohus

leidis, et üldkoosolekul ei ole põhikirjaga seotud otsust vastu võetud.

Päevakorra p 3 kohta vastu võetud otsuste osas leidis maakohus, et selliste otsuste vastuvõtmine

kuulus tavapärase valitsemise hulka ning korteriühistu sai antud otsused vastu võtta

korteriomanike häälteenamuse alusel. Seega oli viidatud otsuste vastuvõtmine korteriühistu

pädevuses. Samas rikkus puudutatud isik üldkoosoleku kokkukutsumisel oluliselt koosoleku

kokkukutsumise korda, kuivõrd otsustamisele tulev teema oli üldkoosoleku kutse päevakorras

ebapiisavas ulatuses avaldatud. Päevakorras märgitud „muud kulud“ on liiga üldsõnaline ning

selle sisust ei ole aru saada, mida otsustatakse. Maakohus leidis, et ebaselge päevakorra

avaldamine takistab korteriomanikul koosolekuks ette valmistuda ja informeeritult hääletada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja rahuldada

avaldus täies ulatuses. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud tühistama kõik üldkoosolekul vastu võetud

otsused. Puudutatud isik muutis üldkoosoleku käigus päevakorda. Üldkoosoleku protokollist

nähtub, et koosolekul arutati uue põhikirja vastu võtmist, kuid vastuvõtmisest loobuti, sest

avaldajale ei antud seadusest tulenevalt aega uue põhikirja projektiga tutvumiseks. Puudutatud

isik ei määranud uut üldkoosoleku aega, vaid palus päev enne määratud üldkoosoleku

toimumist saata avaldajal oma põhikirja projekt. Avaldaja järeldas sellest, et üldkoosolekut ei

toimu ja määratakse uus koosoleku toimumise aeg. Kuivõrd puudutatud isik rikkus

üldkoosoleku kokkukutsumise korda, on kõik üldkoosoleku otsused kehtetud.

Avaldaja esitas 8. juulil 2021 (ekslikult märgitud 7. juulil 2021) taotluse menetluse

lõpetamiseks seoses puudutatud isiku seaduslike ja lepinguliste esindajate esindusõiguse

puudumisega. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses võtnud seisukohta avaldaja sellekohaste

väidete ja tõendite osas. Maakohus ei pööranud esindusõiguse olemasolule mingit tähelepanu.

5. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid

maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Määruskaebuse resolutsioonist nähtuvalt

vaidlustab avaldaja maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse

rahuldamata. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus tuvastas

korteriomanike üldkoosoleku otsuse p 3 tühisuse, millega otsustati: 1) sõlmida raamatupidaja

RKga tööleping alates 1. juuni 2020. a kuni 30. september 2020. a ja välja maksta ühekordse

maksena summas 259,36 eurot (bruto). Tehtud väljamakselt tasuda kõik maksud; 2) Seoses

advokaadibüroo arvetega koguda 150 eurot iga korteriomandi kohta ajaperioodil 1. november

2020. a kuni 31. jaanuar 2021. a. See summa tuleb lisada igale korteriomandi KÜ Männiku tee

103 arvele summas 50 eurot/kuus antud perioodi jooksul (maakohtu määruse resolutsiooni p 2).

5 (7)

Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2)

alusel jõustunud.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub

vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) ei

pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

kolleegium järgmist.

10. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu avaldaja maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole

üldkoosoleku päevakorra p-dega 1 ja 2 seotud otsuseid vastu võetud. Avaldaja hinnangul oleks

maakohus pidanud tühistama kõik üldkoosoleku otsused. Kolleegium avaldaja seisukohaga ei

nõustu.

10.1. Kolleegiumi nõustub maakohtuga, et päevakorra p-de 1 ja 2 osas ei ole vastu võetud

otsuseid, sest need ei ole suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele ning nendel puudub

korteriühistu edasisele tegevusele õiguslik mõju. Avaldajale saadetud üldkoosoleku

protokollist nähtuvalt oli päevakord järgmine: 1. Uue põhikirja kinnitamine (päevakorra p 1);

2. Korterite ruutmeetrite ülevaatamine ja vajadusel parandamine (päevakorra p 2); 3.

Reservkapitali kogumine erakorralisteks remonttöödeks ja muudeks kuludeks (päevakorra p 3).

Viidatud protokolli p-st 1 nähtuvalt toimus uue põhikirja üle arutelu, mille käigus vaadati uus

põhikiri läbi ja otsustati projektis muuta maksude jagamise osa. Samuti otsustati põhikirja mitte

vastu võtta, kuna korteriomanikele välja saadetud projekt ei olnud kättesaadav seitse päeva enne

üldkoosoleku

kokkukutsumist.

Üldkoosoleku

protokolli

p-st 2

nähtuvalt

toimus

korteriomandite ruutmeetrite ülevaatamine. Korteriomandite suuruste kohta on protokollis

esitatud informatiivne tabel.

10.2. TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel

tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Juriidilise isiku

organi otsus kujuneb organi liikmete häälte kui tahteavalduste kogumist, mis on suunatud

kindla õigusliku tagajärje saavutamisele (vt ka Riigikohtu 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-157-10, p 12). Kolleegium märgib, et seaduse mõtte kohaselt on vajadus tunnistada

kehtetuks või tuvastada tühisus otsuste osas, mis on vähemalt kaudseltki käsitletavad vastava

organi otsustena, kuid millel esinevad formaalsed või materiaalsed (sisulised) puudused.

Selliste otsuste hulka kuuluvad eelkõige otsused, mille alusel on võimalik taotleda kannete

tegemist juriidilise isiku kohta käivatesse registritesse või millel võib vastava juriidilise isiku

edasisele tegevusele olla teatud õiguslik mõju. Õiguskirjanduses on leitud, et konkreetse

juriidilise isiku puhul seondub tema organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse

tuvastamise vajadus vaid nende otsustega, mille tegemisega on seotud kvoorumit ületav osa

vastava juriidilise isiku organi liikmetest ja/või mille alusel ei ole välistatud õiguslik mõju

vastava juriidilise isiku edasisele tegevusele, sh muudatuste tegemine registris. Samuti on

leitud, et juriidilise isiku organi otsusena ei ole käsitletav vastava organi poolt otsuse tegemisest

(mille otsustamist on pädev isik taotlenud) keeldumine või esitatud informatsiooni teadmiseks

võtmine, millisel juhtumil puudub otsusele omane reguleerimistahe (vt Saare, K. TsÜS § 38,

komm 3.1. – Varul, P jt. (koost). Tsiviilseadustiku üldosa seadus: kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2010).

Arvestades eeltoodut ei rikkunud maakohus kohtulahendi põhjendamise kohustust, sest otsuste

puudumise tõttu ei pidanud maakohus analüüsima päevakorra p-dega 1 ja 2 seotud väiteid

otsuste kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohta. Ringkonnakohus ei pea

vajalikuks sellekohaseid määruskaebuse väiteid täiendavalt analüüsida.

11. Määruskaebuse väite kohaselt on avaldaja 8. juulil 2021 (ekslikult märgitud 7. juuli

2021. a) esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks seoses korteriühistu seaduslike esindajate ja

6 (7)

lepingulise esindaja esindusõiguse puudumisega. Avaldaja heidab maakohtule ette, et

maakohus ei ole avaldaja väiteid käsitlenud.

11.1. Esmalt märgib kolleegium, et avaldaja 8. juuli 2021. a seisukohast ei nähtu, et avaldaja

oleks esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks. Samuti oleks menetluse lõpetamise taotlemine

vastuolus avaldaja menetlusliku positsiooniga. Küll aga on avaldaja esitanud väiteid

korteriühistu seaduslike esindajate ning lepingulise esindaja esindusõiguse puudumise kohta,

mille osas maakohus ei ole seisukohta võtnud. Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lg-st 8

(koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) tulenevat põhjendamiskohustust. Asjaolu, et vaidlustatud

määrus on viidatud osas jäänud põhjendamata, ei too iseenesest kaasa ebaõiget lahendit ning

selle rikkumise saab kolleegium kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.

11.2. Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et korteriühistul ei ole esindusõiguslikke isikuid, kes

saaksid käesolevas menetluses korteriühistu nimel menetlustoiminguid teha. Maakohtu

menetluses on 10. juunil 2021 korteriühistu vastusele alla kirjutanud KV. Maakohtule esitatud

lepingulise esindaja volikirja on 21. juunil 2021 samuti allkirjastanud KV. Korteriühistu

registrikaardilt nähtub, et KV on korteriühistu juhatuse liige olnud alates 6. novembrist 2020.

Kolleegium on seisukohal, et KVut saab TsÜS § 34 lg 1 kohaselt lugeda käesolevas menetluses

korteriühistu seaduslikuks esindajaks. TsÜS § 38 lg 2 teise lause järgi saab huvitatud isik

juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

Juhatuse liikme valimise otsuse tühisus ei ole praegu jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud

(vt Riigikohtu 7. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 19 teine lõik). Samuti

vastab puudutatud isiku lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise

esindaja nõuetele.

Muus osas (esindusõiguse puudumise väited, mis ei puuduta korteriühistu seaduslike esindajate

ja lepingulise esindaja esindusõigust kohtumenetluses) ei pidanud maakohus avaldaja väiteid

hindama, sest maakohus tuvastas, et päevakorra p-de 1 ja 2 osas ei ole otsuseid vastu võetud

ning p 3 osas, et rikuti kokkukutsumise korda. Kui kohus tuvastab vaidlustatud otsuse tühisuse

ühe aluse, siis ei ole enam vaja käsitleda menetlusosaliste muid väiteid ega tõendeid.

12. Puudutatud isik on määruskaebusele esitatud vastuses leidnud, et käesoleval juhul esineb

määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alus, sest määruskaebuselt ei ole tasutud

nõutavas suuruses riigilõivu. Kolleegium märgib, et kuivõrd tegemist on hagita asjaga, siis

kuulub kohaldamisele riigilõivu seaduse (RLS) § 59 lg 15, mille kohaselt tasutakse

apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse

esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel

maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg-st 5 tulenevalt tasutakse avalduse

esitamisel hagita menetluse korras riigilõivu 50 euro. Eelnevast tulenevalt pidi avaldaja

määruskaebuse esitamisel tasuma riigilõivu 50 eurot, mida avaldaja ka teinud on.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kuna maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole

alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust ega väljamõistetud menetluskulude suurust

(TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg-d 3 ja 5).

14. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

15. Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.

15.1. Määruskaebemenetluses on puudutatud isik palunud avaldajalt välja mõista lepingulise

esindaja kulu 537,20 eurot (koos käibemaksuga). Puudutatud isik on kinnitanud, et kõik kohtule

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses

7 (7)

praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Menetluskulude nimekirja (täiendatud

10. augustil 2022) järgi tegi esindaja puudutatud isikut esindades tunnitasuga 79 eurot

(käibemaksuta) kokku toiminguid 5 tunni ja 40 minuti ulatuses, sh: maakohtu kirja ja

määruskaebusega tutvumine, selle analüüs ning positsioonide kujundamine ja seisukoha

koostamine 4 tundi; maakohtu määrusega tutvumine 2 minutit; ringkonnakohtu määrusega

tutvumine, menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja

koostamine 55 minutit, vastaspoole menetluskulude nimekirjaga tutvumine, seisukoha

esitamine ja täiendava nimekirja koostamine 43 minutit. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

15.2. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, sh asjaolu,

et puudutatud isiku esindaja oli juba maakohtu menetluses tutvunud tsiviilasja materjalidega

ning vastuses määruskaebusele korratakse ka varasemaid väiteid ja maakohtu seisukohti, on

kolleegiumi hinnangul määruskaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud kaebusega

tutvumise ajakulu vajalik ja põhjendatud kokku 2 tunni ja 30 minuti ulatuses. Menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirjade koostamise vajalikuks ja

põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium 30 minutit. Puudutatud isiku esindaja tunnitasu määr

79 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Eeltoodut arvestades on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu

ringkonnakohtus koos käibemaksuga 284,40 eurot (= 3 tundi x 79 eurot + 20% käibemaks).

Kuna puudutatud isik on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud

TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitada koos käibemaksuga. Lisaks peab avaldaja tulenevalt

puudutatud isiku taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)