2-22-1494/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 11.08.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-1494

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 19.01.2022

otsusele täiteasjas nr 035/2014/1543

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3.03.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Hille Kudu

Puudutatud isik II (sissenõudja) Luminor Liising AS

(endine AS Nordea Finance Estonia), lepinguline esindaja

DN

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 3.03.2022 määrus muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda. Puudutatud isikutel ei

ole määruskaebemenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-1494

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 28.01.2022 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada

Tallinna kohtutäitur Hille Kudu (puudutatud isik I, kohtutäitur) 19.01.2022 otsuse täiteasjas nr

035/2014/1543, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 10.12.2021 ja 9.01.2022

kaebused

kohtutäituri

tegevuse

peale

ja

tagastamata

9.12.2021

ja

10.01.2022

töötuskindlustushüvitisest kinnipeetud raha. Kohtukulud palus avaldaja jätta kohtutäituri

kanda.

Kaebuse väidete kohaselt on kohtutäitur valesti tõlgendanud täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 66 lg 1 p-i 3, kus on kirjas, millises ulatuses on õigus asju ja sissetulekuid arestida. TMS § 66

lg 1 p 3 tagab selle, et võlgniku elu ja tervis ei satuks ohtu. Põhiseaduse § 28 annab igaühele

õiguse oma tervise kaitsele. On tekitatud olukord, kus avaldaja peab alatoituma, kuna

ametnikud ei saa aru, et 350 euroga ei ole tänaste hindade juures võimalik katta kõiki eluks

vajalikke kulutusi ja soovivad veel sellest rahast midagi ära võtta. Seaduses ei ole arvestatud

elatusmiinimumiga. Elatusmiinimum on muutuv ja sellisel juhul tuleks elatusmiinimumi

muutmisel ka koheselt TMS-i muuta. Samuti on igas maakonnas toiduainete ning eluaseme

kulud ja teenuste hinnad erinevad. Kõigile ei jätku elamispindasid seal, kus korteriüür ja

toidukorv on kõige odavam. Väide, et töötuskindlustushüvitist ei ole märgitud TMS §-s 131

toodud sissetuleku liikide loetelus, millele ei saa pöörata sissenõuet, ei tähenda seda, et võib

rikkuda TMS § 66 lg 1 p-i 3. TMS § 132 lg 1 kohaldamine oleks põhjendatud, kui sissetulek

oleks suurem kui TMS § 66 lg 1 p-s 3 märgitu. Kohtutäitur on jätnud tähelepanuta TMS § 66

lg 1 p-i 12. Avaldaja hinnangul ei saa arestimist pidada headele kommetele vastavaks.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi 19.01.2022 otsuse juurde ning leidis, et avaldaja 28.01.2022

kaebuses esitatud seisukohti on kohus juba ammendavalt analüüsinud tsiviilasjas nr

2-21-18603. Kohtutäituri 19.01.2022 otsus põhineb tsiviilasjas nr 2-21-18603 tehtud lahendil.

Kuna võlgniku töötuskindlustushüvitise arestimise asjaolud ei ole muutunud, siis on nimetatud

tsiviilasja põhjendused kehtivad ka praeguse otsuse tegemisel. Harju Maakohus on pidanud

töötuskindlustushüvitise arestimist õiguspäraseks. Kohtu hinnangul on TMS § 66 lg 1 p-s 3

nimetatud raha toidu ja kütte soetamiseks üheks kuuks juba hõlmatud elatusmiinimumiga, mille

osas sissenõuet pöörata ei saa. Seega TMS § 66 lg 1 p 3 ei anna praegusel juhul võlgnikule

lisakaitset.

Kohtutäitur

on

sissenõude

pööranud

võlgnikule

makstavale

töötuskindlustushüvitisele, mis on perioodiline sissetulek TMS § 130 mõttes. Sissetuleku osa,

millele ei saa sissenõuet pöörata TMS § 132 kohaselt, on jäetud arestimata ning seeläbi on

miinimumkaitse võlgnikule juba tagatud. Sisuliselt vaidlustab võlgnik teist korda 27.10.2021

arestimisakti

ning

selle

alusel

tehtud

kinnipidamisi

ning

taotleb

lõpptulemina

töötuskindlustushüvitise arestimisakti tühistamist ja seeläbi kinni peetud raha tagastamist.

Sisuliselt ei ole tegemist kahe erineva toiminguga, vaid vaidlustatav toiming on üks ja sama.

Võlgnik on oma 2.11.2021 kaebuses tuginenud TMS § 66 lg 1 punktidele 3 ja 12. Nimetatud

kaebus on kohtutäituri poolt läbi vaadatud ning otsusega rahuldamata jäetud. Võlgniku

28.01.2022 kaebus ei sisalda uusi asjaolusid, põhjendusi ega tõendeid, mille alusel oleks

kohtutäituril võimalik jõuda teistsugusele seisukohale, kui on väljendatud tsiviilasjas nr

2-21-18603. Kohtutäituri 19.11.2021 otsus on läbinud kohtuliku kontrolli ning selle

seaduslikkuse kohta on olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-21-18603, mis on

pooltele siduv. Õiguskindluse ja formaliseerituse põhimõtetest lähtuvalt puudub alus asuda

2-22-1494

3

sama asjaolu suhtes tehtud ja jõustunud kohtumääruse resolutsioonist tulenevast seisukohast

erinevale seisukohale.

3. Luminor Liising AS (puudutatud isik II, sissenõudja) nõustus kohtutäituri seisukohaga ja

palus jätta võlgniku kaebus kohtutäituri 19.01.2022 otsusele täiteasjas nr 035/2014/1543

rahuldamata.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 3.03.2022 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda. Puudutatud isikute menetluskulud jättis kohus rahaliselt kindlaks määramata

menetluskulude puudumise tõttu.

Sissetuleku liigid, millele ei saa pöörata sissenõuet, on sätestatud TMS §-s 131. Loetelus ei ole

töötuskindlustushüvitist. Seega saab töötuskindlustushüvitisele sissenõude pöörata. Kohtutäitur

on sissenõude pööranud võlgnikule makstavale töötuskindlustushüvitisele, mis on perioodiline

sissetulek TMS § 130 mõttes. Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata TMS § 132

kohaselt, on jäetud arestimata. Kohtu hinnangul on TMS § 66 lg 1 p-s 3 nimetatud raha toidu

ja kütte soetamiseks üheks kuuks juba hõlmatud elatusmiinimumiga, mille osas sissenõuet

pöörata ei saa. Seega ei anna TMS § 66 lg 1 p 3 võlgnikule praegusel juhul lisakaitset. Seejuures

ei ole arestimine vastuolus seaduse ega heade kommetega. Kohus nõustus kohtutäituriga, et

19.01.2022 kohtutäituri otsus põhineb tsiviilasjas nr 2-21-18603 tehtud lahendil ning

õiguskindluse ja formaliseerituse põhimõtetest lähtuvalt puudub alus asuda sama asjaolu suhtes

tehtud ja jõustunud kohtumääruse resolutsioonist tulenevast seisukohast erinevale seisukohale.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus,

millega rahuldada avaldaja kaebus kohtutäituri tegevusele. Menetluskulud palub avaldaja jätta

kohtutäituri kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus valesti tõlgendanud TMS § 66 lg 1 p-i 3.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib mingitel tingimustel TMS § 66 lg 1 p-i 3 justkui

rikkuda, mida ei saa kuidagi pidada normaalseks.

Põhiseaduse § 28 annab igaühele õiguse oma tervise kaitsele. On tekitatud olukord, kus avaldaja

peab alatoituma, kuna ametnikud ei saa aru, et 350 euroga ei ole tänaste hindade juures võimalik

kõiki kulutusi, mis on eluks vajalikud, katta ja soovivad veel sellest rahast midagi ära võtta.

Seaduses ei ole arvestatud elatusmiinimumiga, nagu seda on tõlgendanud maakohus. Väide, et

TMS § 131 nimekirjas ei ole töötuskindlustushüvitist sissetuleku liikide loetelus, millele ei saa

pöörata sissenõuet, ei tähenda seda, et TMS § 66 lg 1 p-i 3 võib rikkuda. TMS § 132 lg 1

kohaldamine oleks põhjendatud, kui sissetulek oleks suurem kui TMS § 66 lg 1 p-s 3 nimetatud

sissetulekud. Maakohus on jätnud tähelepanuta TMS § 66 lg 1 p-i 12. Avaldaja hinnangul ei

ole sissetuleku arestimine kooskõlas heade kommetega.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele

vastamiseks. Kohtutäitur esitas kaebusele vastuse, milles palus jätta määruskaebuse

rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja

kaebuse osas seisukohta ei esitanud.

2-22-1494

4

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada,

mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

9. Määruskaebuses on avaldaja heitnud maakohtule ette TMS § 66 lg 1 p-i 3 väära kohaldamist

ja TMS § 66 lg 1 p-i 12 tähelepanuta jätmist, leides, et avaldaja töötuskindlustushüvitise

arestimine kohtutäituri poolt ei ole headele kommetele vastav. Samadele asjaoludele on

avaldaja tuginenud siinses asjas kohtutäituri 19.01.2022 otsusele esitatud kaebuses ning samas

täitemenetluses kohtutäituri 19.11.2021 otsusele esitatud 2.11.2021 kaebuses, milles võlgnik

taotles 27.10.2021 sissetuleku arestimise akti tühistamist. Kohtutäituri 19.11.2021 otsus on

läbinud kohtuliku kontrolli ning selle seaduslikkuse kohta on olemas jõustunud kohtulahend

tsiviilasjas nr 2-21-18603, millele on menetluses osundanud nii kohtutäitur kui ka maakohus.

Harju Maakohtu 10.12.2021 määrusega on tsiviilasjas nr 2-21-18603 jäetud rahuldamata

avaldaja kaebus kohtutäituri 19.11.2021 otsusele täiteasjas nr 035/2014/1543. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu 10.12.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-18603

jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 7.01.2022 määrusega. Seega on lõplikult jõustunud

lahend, mille kohaselt on kohtutäitur täiteasjas nr 035/2014/1543 õiguspäraselt arestinud

avaldaja töötuskindlustushüvitise 20% ulatuses.

10. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et avaldaja 28.01.2022 kaebus ei sisalda uusi asjaolusid,

põhjendusi ega tõendeid, mille alusel olnuks võimalik jõuda tsiviilasjas nr 2-21-18603

väljendatud seisukohast teistsugusele seisukohale, on maakohus vaidlustatud määruses

põhjendatult nõustunud kohtutäituri seisukohaga, et 19.01.2022 kohtutäituri otsus põhineb

tsiviilasjas nr 2-21-18603 tehtud lahendil. Õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt puudub alus

asuda sama asjaolu suhtes tehtud ja jõustunud kohtumääruse resolutsioonist tulenevast

seisukohast erinevale seisukohale. Maakohus on vaidlustatud määruses kõigi avaldaja

28.01.2022 kaebuses sisalduvate väidete kohta seisukoha võtnud ning jõudnud õigele

järeldusele, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654

lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 täielikult maakohtu määruse põhjendustega, neid

kordamata.

11. Eeltoodut arvestades ei anna avaldaja määruskaebus alust maakohtu määrust tühistada ning

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse

menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitanud avaldaja kanda. Asja

materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikutel oleks menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing