2-22-3948/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. august 2022

Tsiviilasja number

2-22-3948

Tsiviilasi

Aleksandr

Komarovi

avaldus

täitemenetluse

peatamiseks täiteasjades nr 042/2020/639 ja nr

042/2020/640

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. märtsi 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Komarovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Aleksandr Komarov

(isikukood XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Aleksandr

Komarovi

määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 22. märtsi 2022. a määruse

resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu määruse

põhjendusi.

3. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud

Aleksandr

Komarovi

kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Aleksandr Komarov (avaldaja) esitas 17. märtsil 2022 avalduse täitemenetluse täiteasjades

nr 042/2020/639 ja nr 042/2020/640 osaliseks peatamiseks kuni 3. novembrini 2022. Avaldaja

palub peatada täitemenetlused kinnisvara asukohaga XXXXX müügi osas.

Kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses on avaldaja suhtes sissenõudjate Mark Komarovi ja

Eva Komarova avalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2020. a otsuse tsiviilasjas

nr 2-19-5072 alusel algatatud täitemenetlused nr 042/2020/639 ja nr 042/2020/640. Nõude

sisuks on igakuine elatis. Täiteasjas nr 042/2020/639 on elatise võlgnevus seisuga 1. aprill

2022. a 8107 eurot 96 senti ning täiteasjas nr 042/2020/640 8105 eurot 94 senti. Kinnisasjale

asukohaga XXXXX on seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks. Keelumärge on

kinnistusraamatus sisse kantud 29. detsembril 2021. 9. veebruaril 2022 on koostatud kinnisasja

arestimise akt hinnaga 55 000 eurot. Avaldaja leiab, et kinnistu väärtust on oluliselt vähendatud.

Avaldaja esitas 6. veebruaril 2022 kohtutäiturile kaebuse, milles mh taotles täitemenetluste

peatamist seetõttu, et vastavalt Viru Maakohtu 9. novembri 2021. a määrusele tsiviilasjas

nr 2-19-10679 leppisid Evgeny Shikin, Antonina Shikina ja avaldaja kokku, et kinnistu

asukohaga X maakond, X vald, X linn XXXXX, registriosa numbriga XXXXXXXX ja kinnistu

asukohaga X maakond, X vald, X linn, XXXXXXXX, registriosa numbriga XXXXXXXX

jäävad E. Shikin ja A. Shikina ühisomandisse. E. Shikin ja A. Shikina tasuvad avaldajale selle

eest rahalise hüvitise 35 000 eurot hiljemalt 1. novembriks 2022 või kahe kalendripäeva jooksul

alates kinnistute võõrandamisest. Avaldaja kinnitas kohtutäiturile, et peale nimetatud summa

kättesaamist kustutab võlgnik oma võlgnevused. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata.

Kohtutäitur selgitas, et praegusel juhul ei ole tasaarvestamine elatise võlgnevuse ning avaldaja

nõude vahel võimalik, kuna avaldaja nõue on suunatud teiste isikute vastu ning nõue ei muutu

sissenõutavaks enne 1. novembrit 2022.

Avaldaja suhtes täitemenetluse jätkamine (kinnisvara müük) on äärmiselt ebaõiglane. Kinnistu

on avaldaja ainuke vara, mida avaldaja soovib säilitada. Avaldaja ei palu täitemenetluse

peatamist osas, mis puudutab teisi menetlustoiminguid (pangakontode ja sissetulekute

arestimine jne). Tema taotlus puudutab ainult kinnisasja müümist enampakkumisel. Avaldaja

hinnangul on kinnistu tegelik väärtus umbes 100 000 eurot. Elatise võlg on umbes 17 000 eurot.

Seega on kinnistu hind ja võla suurus ebaproportsionaalsed. Kinnisvara müük oleks otstarbekas,

kui sissenõudjate seadusliku esindaja materiaalne olukord oleks halb ja avaldajal ei oleks

võimalust elatise võlga kustutada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 22. märtsi 2022. a määrusega avalduse täitemenetluse täiteasjades

nr 042/2020/639 ja nr 042/2020/640 peatamiseks menetlusse võtmisest ning jättis

menetluskulud avaldaja kanda.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel

täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku

suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, mh

võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks

alust vaid erandlikud asjaolud ning täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa olla

pikaajaline. Erandlikeks asjaoludeks TMS § 45 mõistes tuleb lugeda sellised ajutise iseloomuga

asjaolusid, mille esinemise tõttu võib kaasneda võlgnikule ebaõiglane tagajärg või võlgniku

seisund (nt raske haigus), mille tõttu võib täitemenetluse jätkumine tuua kaasa raske tagajärje

(tervisekahjustus, elukohata jäämine). Selliste asjaolude esinemine peab olema ajutise

iseloomuga, sest TMS § 45 eesmärk ei ole täitedokumendist tuleneva kohustuse

ümberkujundamine ega võlgnikule kaitse andmine võimaliku püsiva maksejõuetuse korral.

TMS §-i 45 tuleb tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik väita, et täitemenetlus

on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Erandlikuks

asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb

(Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11).

Täitemenetlustes täiteasjades nr 042/2020/639 ja nr 042/2020/640 on täitedokumentideks

kohtuotsused alaealistele lastele elatise väljamõistmise kohta. Avaldaja soovib täitemenetluse

peatamisega peatada kinnisasja müügi enampakkumisel selliselt, et tal oleks võimalik elatise

tasumist ajatada (tasaarvestada) ning elatise võlgnevus tasuda/kustutada hiljemalt 3. novembril

2022. Maakohus nõustus kohtutäituriga ning leidis, et tasaarvestus elatise võlgnevuse ning

avaldaja nõude vahel ei ole võimalik, kuna avaldaja nõue on suunatud teiste isikute vastu ning

nõue ei muutu sissenõutavaks enne 1. novembrit 2022. Avaldaja poolt väljatoodud asjaolud ei

ole käsitletavad erandlike asjaoludena TMS § 45 mõistes. Asjaolud, millele avaldaja tugineb,

näitavad üksnes avaldajal sissetulekute ja vara puudumist ning sellega kaasnevaid raskusi

elatise kohustuste täitmisel. TMS § 45 eesmärk ei ole anda võlgnikule õiguskaitset ajutise või

püsiva maksejõuetuse korral või kujundada ümber võlgniku kohustusi. Avaldaja taotletud viisil

täitemenetluse peatamine kujutab endas sisuliselt tema kohustuste ümberkujundamist, sest näeb

ette juba sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summa tasumise tähtaja ajatamist.

Võlgniku võimetus täita piisava sissetuleku puudumise tõttu sissenõutavaks muutunud

kohustusi võib viidata võlgniku ajutisele või püsivale maksejõuetusele, mis ei ole erandlik

asjaolu. Asjaolu, et võlgnik ei suuda täita sissenõutavaks muutunud kohustusi võlausaldaja ees,

ei anna võlgnikule õigust TMS § 45 alusel taotleda kohtult täitemenetluse peatamist.

TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

TMS § 45 eesmärgiks ei ole anda võlgnikule õiguskaitset olukorras, kus ei esine erandlikke

asjaolusid. Avaldaja avaldus ei põhine asjaoludel, millest nähtuksid erandlikud asjaolud

TMS § 45 mõistes ja millele riik peaks andma õiguskaitset. Seetõttu ei ole avaldaja esitatud

asjaoludel avalduse rahuldamine võimalik.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ning saata tsiviilasi maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus arutanud asja sisuliselt enne avalduse menetlusse

võtmist. TsMS § 371 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta menetlusse võtmata hagi, mille

rahuldamine on õiguslikult võimatu. TMS § 45 annab võlgnikule võimaluse esitada kohtule

avaldus täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks, kui menetluse

jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning

muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Seega on

avalduse rahuldamine õiguslikult võimalik. Kas võlgniku suhtes esinevad erandlikud asjaolud,

mis annavad aluse täitemenetluse peatamiseks, tuleb tuvastada asja sisulisel arutamisel, mitte

avalduse menetlusse võtmise otsustamisel. Asja sisulisel arutamisel tuleb kohtul ka tuvastada

TMS § 45 teises lauses sätestatud asjaolusid, nimelt sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid,

muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS §

659, § 657 lg 1 p 21.

5. Ringkonnakohus märgib esmalt, et alus avaldaja avalduse menetlemiseks puudub seetõttu,

et käesoleva määruse tegemise seisuga on vaidlusalune kinnistu kohtutäituri arestist vabastatud,

seega eelduslikult kinnisvara müüki täitemenetluses ei toimu.

Avaldaja leiab määruskaebuses, et maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest hinnates

avalduse aluseks olevaid asjaolusid sisuliselt, mida tulnuks teha asja sillulisel lahendamisel,

mitte avalduse menetlusse võtmise otsustamisel.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus

jätta avalduse menetlusse võtmata, kui see ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei

ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

TsMS § 371 lg 2 p 2 jätab kohtule kaalutlusõiguse, kas võtta avaldus menetlusse või mitte.

Kohus peaks alati kõrvaldama perspektiivitu avalduse menetlusest nii vara kui võimalik,

sõltumata sellest, kas nõude sisuline lahendamine võiks menetluslikult olla lubatud või mitte.

Kuigi kohtul on TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel lai kaalutlusruum, siis menetlusökonoomia

põhimõttest tulenevalt tuleks vältida menetlusosalistele kulutuste tekitamist sellise avalduse

menetlemisega, mille rahuldamiseks alust ei ole.

Ringkonnaohus leiab, et maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel lähtunud

avalduses esitatud asjaoludest ning ei ole hinnanud tõendeid.

6. Avaldaja taotles elatise nõuetes täitemenetluste osalist peatamist avaldajale kuuluva

kinnisvara suhtes selliselt, et kohus peataks kinnisvara müüki. Nõude aluseks on TMS § 45,

mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist

pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb

arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja

majanduslikku olukorda.

TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus

peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku

normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite,

et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara.

Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise

täitemenetlusega kaasneb. Täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku

iseloomu arvestades ei saa olla väga pikaajaline (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-79-12, p 11).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et praegusel juhul puuduvad erandlikud

asjaolud TMS § 45 kohaldamiseks ning seetõttu keeldus maakohus põhjendatult avalduse

menetlusse võtmisest.

Laste elatisnõuded on seaduse järgi eranditeta prioriteetsed, neid täidetakse eelisjärjekorras

ning enne teisi nõudeid (TMS § 8 lg 2). Elatise nõuete täitmisel lubab seadus arestida võlgniku

sissetulekuid suuremas ulatuses, kui muude nõuete täitmisel (TMS § 132 lg 11). Olukorras, kus

võlgnikul puudub sissetulek ja muu vara elatise nõude täitmiseks, sissenõudja ei andnud

nõusolekut täitemenetluse peatamiseks kinnisvara müügi osas, täitmise ajatamiseks või

pikendamiseks, on vara arestimine ning müük igati põhjendatud ega riiva võlgniku õigusi

ebaproportsionaalselt. Praegusel juhul ei ole vaidlusalune kinnistu ka avaldaja elukohaks.

7. Seoses maakohtu ja kohtutäituri seisukohaga tasaarvestuse kohta peab ringkonnakohus

vajalikuks selgitada järgmist.

Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et elatise nõuet ei saa tasaarvestada (VÕS § 200 lg 1 p

1). Maakohus märgib õigesti, et tasaarvestamine elatise nõudega ei ole võimalik, kuna avaldaja

nõue on suunatud kolmandate isikute vastu ega muutu sissenõutavaks enne 1. novembrit 2022.

Ringkonnakohtu hinnangul sisustas maakohus ebaõigesti avaldaja nõuet ning luges seda

tasaarvestusavalduseks. Avaldaja tasaarvestuse soovi ei nähtu tsiviilasja materjalidest.

Tasaarvestuse mõiste on avaldatud VÕS § 197 lg-tes 1–2 ning tasaarvestuse puhul peavad kaks

isikut olema kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise

kohustuse. Maakohus märgib õigesti, et avaldaja nõue on suunatud hoopis kolmandate isikute

vastu, seega ei saa olla tegemist tasaarvestuse situatsiooniga.

Avaldaja soov ja eesmärk on peatada tema omandis oleva kinnisasja müük kuni 3. novembrini

2022, s.o hetkeni, millal kolmandad isikud täidavad avaldajale oma tsiviilasjast nt 2-19-10679

tulenevat kohustust hüvitada kaasomandi osa kaotuse eest 35 000 eurot. Tegemist ei ole

tasaarvestusavaldusega, vaid avaldusega täitemenetluse peatamiseks.

8. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171

lg 1, § 172 lg 10). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke