1-08-13964/41 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-08-13964

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.novembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-13964 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Prokuröri abi Ave Arnim Kohtuasi

Viru Vangla materjalid R.B tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 17.11.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

R.B , isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas.

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta R.B talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

R.B on viimati süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.04.2009 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 21.08.2008 ja lõpp 20.08.2012.

R.B andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II köide lk 16).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.08.2010.

2(4) Kinnipidamisasutusest R.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub et süüdimõistetut ,

on vangistuse ajal 26 korda distsiplinaarkorras karistatud. Alates 13.08.2009 on kinnipeetav

paiknenud vaid suletud osakondades, seega ei ole täitmiskavas püstitatud eesmärkidest mitte ühtegi täidetud. Vabanemisel asub elama üksi isa korterisse aadressil xxx. Isikul on põhiharidus.

Vabaduses töötas ametlikult mikrofleksi valmistajana ja mitteametlikult ehitajana. Vabanemisjärgselt puudub garanteeritud töökoht, puudub ka arvestatav töökogemus. Isik kinnitab,

et ei ole regulaarne uimastitarvitaja, tarbib pigem pidudel, või kui sõbrad pakuvad.

Põhinarkootikumiks heroiin, tarvitas ka amfetamiini ja kanepit. Isik on harrastanud

hasartmängurlust. Vangistuse aeg näitab, et isiku käitumine on teisi manupuleeriv, saavutamaks

oma isiklikke eesmärke. Riskeerivale ja hoolimatule elustiilile vabaduses viitab sooritatud

kuritegu. Kriminaalkorras karistatud neljal korral, teine reaalne vangistus. Ohustatud võib olla

ühiskond tervikuna kui R.B puudub sissetulek ning kui ta on negatiivse grupi mõjusfääris, võib ta tekitada suvalistele isikutele füüsilist valu ja materiaalset kahju. Viru Vangla ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta R.B

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk R.B poolt on kõrge.

R.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel elukoht.

Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Elektroonilise valvega

vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Kinnipeetavat on 4 korda kriminaalkorras karistatud. Tal on 24 kehtivat distsiplinaarkaristust. R.B puhul on uue kuriteo toimepanemise risk üsna suur.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et R.B tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab samuti neljandat

korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest (vargus, asja omavoliline kasutamine, asja rikkumine ja hävitamine) ja omavolilise sissetungi eest. Käesoleval

ajal kannab 4 aastast vangistust I astme isiku- ja varavastase kuriteo (röövimise) eest. Röövimise

käigus kasutati kannatanu suhtes füüsilist vägivalda pesktes teda, kannatanutele on tekitarud ka märkimisväärne materiaalne kahju ( näiteks ühele kannatanule 161552 krooni). Kuritegu oli toime pandud grupis. Süüdimõistetu kuriteod on järjest raskemaks muutunud.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-9) on näha, et R.B on 2 korral väärteokorras karistatud avaliku korra rikkumise eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused R.B puhul ei ole täitnud eesmärki -

hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

3(4)

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on teda 26 korral

karistatud distsiplinaarkorras, nendest 24 on kehtivad. Distsiplinaarkaristused on määratud

enamjaolt vanglaametniku korralduste eiramise eest, keelatud esemete omamise eest, vangla vara rikkumise eest.

Rikkumiste arv ja iseloom näitavad, et vangistuse ajal ei ole R.B oma käitumist ega

mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetavale koostatud täitmiskavast ei ole kinnipeetav mitte ühtegi püstitatud eesmärki täitnud, kuna alates 13.08.2009 on paiknenud vaid suletud osakonnas.

Süüdimõistetul on isikuttõendav dokument Välismaalase pass kehtivusega 07.05.2014, ID-kaart kehtivusega 07.05.2014.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Tegemist on 1-toalise korteriga, kus kinnipeetav hakkab elama üksi. Korteri omanik on kinnipeetava isa V S.

Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, V S on elektroonilise seadme

paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 10). Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 9) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.

Vabanemisel puudub R.B kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Samuti puudub tal

eriala ning töökogemus, mis omakorda raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude

toimepanemise riski. Kinnipeetava isa on nõus vajaduse korral R.B-le minimaalset materiaalset toetust osutama. Kinnipeetava isa töötab ametlikult ja saab töötasu.

Arvestades R.B poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu

hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla

õigustatud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu käitumine kogu

vangistuse ajal kaaluvad üle tema võimalused vabaduses. Süüdimõistetul on vabanemisel kindel elukoht ja lähedaste (isa) toetus. Süüdimõistetu võimalused tööturul on kasinad, tal puudub eriala

ja töökogemus. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega

paranemise teele asunud. Isiku käitumine vanglas (26 distsiplinaarkaristust) näitab, et

süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute

rikkumiste toimepanemisest. Samas narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised kohustused (viimane kohtuotsus) suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu R.B

temale Tartu Maakohtu 17.04.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)