2-21-18630/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 10.08.2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-18630

Kohtuasi

IWeld OÜ kaebus kohtutäitur Rocki Alberti 19.11.2021

otsusele täiteasjas 176/2021/2980

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13.12.2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

IWeld OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): IWeld OÜ (registrikood

14324574, aadress Vabrikuväljak 10, Kärdla, Hiiumaa),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Kergandber (e-

post:XXX)

Puudutatud isikud:

Pärnu kohtutäitur Rocki Albert (e-post: XXX)

Sissenõudja X (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Sissenõudja Treesystem s.r.l. (välismaa registrikood

04493170288)

Sissenõudjate lepingulised esindajad: patendivolinik

Almar Sehver (e-post:XXX) ja Martin Ilumets (e-

post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 13.12.2021.a määruse resolutsioon jätta muutmata, arvestades ka

käesoleva määruse õiguslikke põhjendusi.

2. IWeld OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus

määruskaebuse esitaja kanda.

2-21-18630

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. IWeld OÜ (avaldaja) esitas 26.11.2021.a Pärnu Maakohtule kaebuse Pärnu kohtutäitur Rocki

Alberti (kohtutäitur) 19.11.2021.a otsusele täiteasjas nr 176/2021/2980, milles palus: 1)

tühistada kohtutäituri eelnimetatud otsus, 2) tuvastada kohtutäituri tegevuse õigusvastasus

Harju Maakohtu 11.10.2021.a määruse nr 2-21-12541 täitmisel, 3) kohustada kohtutäiturit

tagastama täituri poolt Harju Maakohtu määruse täitmisel hoiule võetud tõendid (mh kustutada

elektrooniliselt hoiule võetud tõendid). Alternatiivselt kohustada täiturit tagastama toodete

turustamist puudutavad tõendid (mh mälupulgale Intenso salvestatud dokumendid); 4)

alternatiivselt tühistada kohtutäituri otsus ja kohustada kohtutäiturit uuesti kaebust läbi vaatama

ning 5) jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

2. Kaebusest nähtuvalt rahuldati Harju Maakohtu 11.10.2021.a määrusega sissenõudjate X ja

Treesystem s.r.l avaldus tõendite kogumiseks eeltõendamismenetluses asjaolude tuvastamiseks

enne

hagi

esitamist

IWeld

OÜ

ära

kuulamata.

Maakohus

määras

koguda

eeltõendamismenetluses tõendeid patendis EP2419585 kirjeldatud ja sama patendiga kaitstud

tehnilistele tingimustele vastavate toodete tootmise kohta avaldaja poolt. Maakohus määras

detailselt, mida konkreetselt avaldaja peab välja andma, samuti olid määratud asukohad, kust

tõendeid toodete ja dokumentide kohta tuleb koguda. Maakohus sätestas ka informatsiooni, mis

tuleb märkida menetlustoimingu protokollis. Kohtutäitur algatas sissenõudjate avalduse alusel

täitemenetluse võlgniku suhtes toimingu tegemiseks ning viis 20.10.2021.a läbi tõendite

kogumise aadressitel Aia põik 4, Kärdla linn Hiiumaa ja Kaaresepa, Linnumäe küla, Hiiumaa.

3. Kaebaja on seisukohal, et kohtutäituri tegevus Harju Maakohtu 11.10.2021.a kohtumääruse

täitmisel on õigusvastane. Täitur rikkus seadusest ja kohtutäiturite heast ametitavast tulenevaid

kohustusi, samuti ei taganud täitur täitetoimingu tegemisel võlgniku õigusi. Aktist ja

menetlustoimingu protokollist ei nähtu, millised tõendid on täitur hoiule võtnud ning täitur

kohustas võlgnikku väljastama toodete turustamist puudutavad tõendid. Võlgnik esitas kaebuse

kohtutäituri tegevusele, mille kohtutäitur jättis rahuldamata.

4. Kaebaja leiab, et kohtutäitur ei fikseerinud 20.10.2021.a menetlustoimingu protokollis ja

22.10.2021.a aktis piisavalt, milliseid tõendeid ta võlgniku toodete ja dokumentide asukohas

kogus ja kuhu ta kogutud tõendid salvestas või paigutas. Akt ja menetlustoimingu protokoll on

üldsõnalised ning nende alusel ei ole võimalik tuvastada, millised tõendid kohtutäitur hoiule

võttis. Menetlustoimingu protokoll ei sisalda lisasid fotokoopiatena dokumentidest, mis hoiule

võeti. Sellega rikuti 11.10.2021.a kohtumääruse resolutiivosa punkti 5. Kuna ei ole võimalik

2-21-18630

tuvastada, mida täitur hoiule võttis, siis on kohtutäituri tegevus tervikuna õigusvastane ning

täiturit tuleb kohustada viivitamatult tagastama kõik võlgnikult hoiule võetud tõendid.

5. Kohtutäitur kohustas võlgnikku väljastama ka toodete turustamist puudutavad tõendid, kuigi

maakohus oli selgitanud, et võlgnikku ei saa kohustada välja andma maapaigaldusraamide

turustamist puudutavaid lepinguid ja müügiarveid.

6. Kohtutäitur ei selgitanud võlgnikule tema õigusi ja kohustusi viisakalt, kannatlikult ja ilma

üleoleva suhtumiseta, ega taganud osapoolte võrdset ja erapooletut kohtlemist. Võlgniku

huvide kaitset ei tagatud, kuna täitur jättis selgitamata, et võlgnik ei pea välja andma toodete

turustamise kohta infot sisaldavaid tõendeid. Võlgniku kaitseks ei ole piisav, kui kohtutäitur

annab talle vaid kohtumääruse ärakirja. Kohtutäitur oleks pidanud selgitama, milliseid tõendeid

võlgnik ei pea välja andma.

Puudutatud isikute seisukohad

7. Kohtutäituri vastuse kohaselt jääb ta 19.11.2021.a otsuses toodud seisukohtade juurde.

Kohtutäitur ei ole võlgnikku survestanud, kogus tõendeid vastavuses kohtumäärusega, fikseeris

informatsiooni tõendi kogumise kohta ning kogutud tõendid ei kuulu võlgnikule tagastamisele

ega kustutamisele ning palus jätta kaebus rahuldamata.

19.11.2021.a otsuses märkis kohtutäitur, et võlgniku asukohas viibinud töötaja pakkus

maapaigaldusraamide tootmist puudutavate lepinguliste suhete tõendamiseks ainult

müügiarveid. Töötaja väitis, et tooteid valmistatakse tellimise peale ja tellijatega lepinguid

eraldi ei sõlmita. Seega oli tegemist tootmist puudutavate tõenditega ja võlgnik andis need välja.

Kohtutäitur täidab kohtulahendi resolutsiooni ega lähtu kohtumääruse põhjendavast osast.

Menetlusprotokollis fikseeris kohtutäitur ja aktis täpsustas, millises võlgniku toodete ja

dokumentide asukohas ta tõendeid kogus, milliseid tõendeid ta konkreetses asukohas kogus ja

kuhu tõendid salvestas või paigutas. Kohtutäitur ei nõustu, et ta ei selgitanud võlgnikule tema

õigusi ja kohustusi viisakalt, kannatlikult. Tegemist on meelevaldse ja paljasõnaliste

etteheidetega. Kohtutäitur andis võlgnikule määruse ja oli valmis vastama küsimustele ning ka

määrust selgitama. Mingeid eraldi küsimusi ei olnud. Puudus sund ja ähvardus ning võlgnikul

ei olnud ka täitetoimingu tegemise ajal etteheiteid.

8. Sissenõudjate vastuse kohaselt avaldas IWeld OÜ täitetoimingul, et tooteid toodetakse vaid

tellimustööna, st kaupa ei toodeta lattu. Lepinguid klientidega ei sõlmita, kirjavahetust tööde

tellimise kohta ei soovitud esitada, ehkki kohtumäärus seda kohustas, kuid lepinguliste suhete

kinnituseks esitati kohtutäiturile müügiarved, mis vastas Harju Maakohtu määruse punktile 3.2.

Eeltõendamismenetluse eesmärgiks on tagada tõendid patendiõiguse rikkumise ja selle ulatuse

kohta, et oleks võimalik esitada hagi rikkumise lõpetamise ja kahju hüvitamise nõudega.

Kohtutäituri tegevust ei saa pidada õigusvastaseks, avaldaja õigused olid tagatud ja kohtutäitur

informeeris avaldajat võimalusest pöörduda advokaadi poole, kuid avaldaja loobus sellest.

Avaldaja esindajad viibisid kogu aeg täitetoimingu juures, jagasid selgitusi dokumentide kohta,

mida täitur jäädvustas fotografeerimise teel, müügiarved otsisid arvutisüsteemist ja salvestasid

kohtutäituri poolt antud mälupulgale avaldaja esindajad. Sissenõudjad palusid jätta kaebuse

rahuldamata.

2-21-18630

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Pärnu Maakohus jättis 13.12.2021.a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

10. Maakohtu

määruse

põhjenduste

kohaselt

nõustus

kohus

sissenõudjatega,

et

eeltõendamismenetluse eesmärgiks oli tagada tõendid patendiõiguse rikkumise ja selle ulatuse

kohta vastavalt Harju Maakohtu 11.10.2021.a kohtumäärusele.

11. Kaebaja väidab, et kohtutäitur ei ole võlgnikule selgitanud õigusi ja kohustusi viisakalt ja

kannatlikult ilma üleoleva suhtumiseta. Kaebuses puuduvad vähimadki selgitused, mida

kaebaja peab silmas selle all, et kohtutäitur ei selgitanud õigusi viisakalt, kannatlikult ning

üleoleva suhtumiseta. Kuna kaebaja ei ole neid asjaolusid kirjeldanud kohtule esitatud kaebuses

ega ka kaebuses kohtutäiturile, siis on tegemist paljasõnaliste väidetega. Menetlustoimingu

protokollist nähtub, et Aia põik 4, Kärdlas kui ka Kaaresepa, Linnumäe külas viibisid

menetlustoiminu juures võlgniku poolt seaduslik esindaja U ja töötaja W. Menetlustoimingu

protokollist ei nähtu, et U-l või W-l oli pretensioone selle kohta, et neile ei ole selgitatud nende

õigusi toimingu tegemisel. Samuti puuduvad võlgnike esindaja märkused selle kohta, et

kohtutäituri käitumine menetlustoimingu tegemisel oleks olnud vastuolus viisaka käitumisega.

Milles seisnes kohtutäituri eelarvamuslik käitumine, kaebusest ei selgu. Kuna kaebuses

puuduvad asjaolud, millele tuginedes võlgnik heidab kohtutäiturile ette sisuliselt ebaviisakat ja

eelarvamuslikku käitumist ning võlgniku survestamist, siis tuleb selles osas kaebus lugeda

põhjendamatuks.

12. Kaebuse esitaja on seisukohal, et võlgniku ja sissenõudja võrdset kohtlemist ning võlgniku

õiguste ja huvide kaitset ei taga see, et kohtutäitur andis võlgnikule Harju Maakohtu

11.10.2021.a kohtumääruse. Täiturile heidetakse ette, et ta ei selgitanud, milliseid tõendeid

võlgnik ei pea välja andma.

13. Kohtu hinnangul kaebaja eksitab kohut, kui ta väidab, et kohtutäitur kohustas välja andma

toodete turustamist puudutavad tõendid, rikkudes sellega 11.10.2021.a kohtumääruse

põhjendava osa punkti 12. Harju Maakohtu 11.10.2021.a kohtumäärus koosneb resolutiivosast,

asjaolude kirjeldusest ja põhjendavast osast, st põhjendused, mille alusel kohus on teinud

lahendi resolutiivosa. 11.10.2021.a kohtumääruse põhjendava osa p 12 kohaselt kohus

põhjendab, miks ta rahuldab sissenõudjate eeltõendamismenetluse avalduse osaliselt.

Kohtumääruse põhjendava osa punktist 12 ei saa teha järeldust, et kui võlgnik ise esitab

müügiarved, siis ei tohiks kohtutäitur neid vastu võtta ning seda olukorras, kus

menetlustoimingu protokolli kohaselt tootmist puudutavad lepingud puuduvad. Kohtutäitur on

kaebuse läbivaatamisel märkinud, et võlgniku asukohas viibinud töötaja pakkus

maapaigaldusraamide tootmist puudutavate lepinguliste suhete tõendamiseks ainult

müügiarveid. Võlgniku esindaja poolt ise müügiarvete esitamist kinnitab ka sissenõudja

vastuses kaebusele.

14. Kohtu hinnangul on oluline, et kaebaja ei ole nimetatud faktiväidet, et võlgnik ise pakkus

kohtutäiturile müügiarveid kaebuses vaidlustanud. Kaebaja on kaebuse p 14 toonud paralleeli

kriminaalmenetlusõigusest. Samas on kaebaja sootuks unustanud üldpõhimõtte, et kõiki ütlusi

võidakse isiku enda vastu ära kasutada. Kuna kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et

kohtutäitur on survestanud võlgnikku välja andma müügiarveid, siis kohtu hinnangul ei ole

kohtutäitur õigusvastaselt käitunud kui ta kogus tõendid, mis võlgnik ise andis.

2-21-18630

15. Kohus nõustus kohtutäituriga, et kohtutäitur täidab kohtulahendi resolutiivosa.

Menetlustoimingu protokollist nähtub ning vaidlust ei ole, et kohtutäitur andis kohtumääruse

võlgnikule tutvumiseks. Kohtutäitur otsuses kaebuse lahendamise kohta märgib, et põhjendava

osa punkti 12 osas mingeid küsimusi osapooltel ei ole. Ka kohtule esitatud kaebuses ei ole

kaebaja väitnud ega esile toonud asjaolusid, millest lähtuvalt oleks alus arvata, et võlgnik

toimingu tegemise ajal avaldas, et müügiarvete kogumine on vastuolus täidetava lahendiga.

16. Kohus oli seisukohal, et kohtutäituri ülesanne ei ole asuda täitetoimingu tegemisel võlgniku

esindaja rolli. Kui võlgnik ise annab välja müügiarved, siis ei ole kohtutäituri kohustuseks

võlgnikule selgitada, et see võib teda ennast kahjustada. Täitetoimingu juures viibisid nii

võlgniku töötaja kui ka võlgniku seaduslik esindaja. Seega oli võlgnikul endal võimalik

otsustada, kas müügiarved anda või mitte. 11.10.2021.a kohtumääruse resolutiivosa p 6

kohaselt IWeld OÜ seadusliku esindaja puudumine ei takista tõendite kogumist.

17. Kohus leidis, et kui tõendite kogumine toimunuks ilma seadusliku esindaja juuresolekuta,

siis võinuks tõusetuda küsimus, kas müügiarved kvalifitseeruvad 11.10.2021.a määruse

resolutiivosa p 3.2. alla, kuid olukorras, kus võlgnik need ise üle annab, ei ole kohtutäituril

õigust otsustada, milline tõend võtta vastu ja milline mitte.

18. Asjaolu, et eeltõendamismenetlus algatati ilma IWeld OÜ ära kuulamata, ei toonud

kohtutäiturile kaasa mingeid täiendavaid kohustusi võlgniku õiguste eest seismisel.

Eeltõendamismenetlus algatati tõendite säilimiseks ja tagamiseks. TsMS § 244 lg 2 viitab hagi

tagamise põhimõtetele. Kohus oli seisukohal, et kui kohtutäitur tegutseb kohtumääruse alusel

ning võlgnik ise annab välja müügiarved, siis puudub alus asuda seisukohale, et kohtutäituri

tegevus on õigusvastane võlgniku enda tegevuse tõttu. Võlgniku poolt müügiarvete

vabatahtlikku esitamist ei saa käsitleda kohtutäituri õigusvastase tegevusena.

19. Harju Maakohtu määrusega olid kaitstud võlgniku õigused, kui kohus põhjendas, miks ei

kohustata võlgnikku välja andma turustamist puudutavaid lepinguid ja müügiarveid. Lahendi

täitmise juures viibis võlgniku seaduslik esindaja, kellel oli vabadus otsustada, kas esitada

müügiarved või mitte. Kasutades õigust otsustada, realiseeris võlgnik oma õigusi ja kohustusi

täitetoimingu tegemisel.

20. Kaebaja on seisukohal, et kohtutäitur ei ole menetlustoimingu protokollis ja aktis piisavalt

põhjalikult fikseerinud, milliseid tõendeid ta võlgniku toodete ja dokumentide asukohas kogus

ja kuhu ta tõendid salvestas või paigutas. Kaebaja heidab kohtutäiturile ette protokolli ja akti

üldsõnalisust. Menetlustoimingu protokollis on märgitud, et tõendeid kogutakse Aia põik 4,

Kärdla, juures käsikirjaline märkus - dokumendid, arvuti, kontor. Teise asukohana on märgitud

Kaaresepa Linnumäe küla, Hiiumaa, juures käsikirjaline märkus - tootmine.

21. Kohtu hinnangul on arusaadav, et Aia põik 4 on koht, kus asusid võlgniku kontor ja

dokumendid ning Linnumäe külas on tegemist tootmise asukohaga. Tootmise asukohast on

kaasa võetud üks näidis, mis fotografeeriti ja paigaldati auto kaubaruumi. Tootmise asukohast

lahkuti kell 12.55. Tootmise asukohas tehti ka 30 fotokoopiat dokumentidest. Tootmisruumis

oli ka üks joonis. Aia põik 4, so dokumentide asukohas kell 14.28 salvestati raamatupidamise

arved mälupulgale. Mälupulga pakend avati. Maapaigaldusraamide tootmist puudutavad

lepingud puudusid. Käsikirjaliselt on lisatud ka klientide nimed. Aktis on fikseeritud, et hoiule

on võetud 1 näidis, mis on hoiustatud kohtutäituri büroos, 50 koopiat arvetest on salvestatud

mälupulgale ja 30 fotot on salvestatud faili talletussüsteemis Dropbox. Kuna on teada, kust

asukohast mida koguti ja kuhu on informatsioon salvestatud, siis on täidetud kohtutäituri poolt

11.10.2021.a kohtumääruse resolutsiooni punkt 5.

2-21-18630

22. Kaebaja heidab kohtutäiturile ette, et menetlustoimingu protokolli lisana puuduvad

fotokoopiad dokumentidest. Samas on kaebaja alternatiivse nõudena esitanud nõude, et

kohtutäiturit kohustada tagastama toodete turustamist puudutavad tõendid, mh need, mis on

salvestatud mälupulgale. Ühelt poolt soovitakse, et võlgnikult kogutud tõendid tuleks

kustutada, tagastada, teisalt aga heidetakse ette, et neid samu tõendeid ei ole esitatud protokolli

lisana. Võlgnikul tuleks mõista, et enda õigusi tuleb tal esmajärjekorras ise kaitsta. Kas kõige

mõistlikum viis oma õiguste kaitseks on nõuda kohtutäiturilt kõigi tõendite esitamist st ka

sissenõudjale nähtavaks tegemist ning seejärel nõuda nende samade tõendite kustutamist, on

kahtlemata võlgniku otsustada.

23. Kokkuvõttes oli kohus seisukohal, et kohtutäitur on kooskõlas TMS-ga täitnud Harju

Maakohtu 11.10.2021.a kohtumäärust, kohus ei ole tuvastanud kohtutäituri tegevuse

õigusvastasust, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

24. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 172 lg 1 ja 10 alusel avaldaja kanda.

Määruskaebus

25. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus

määrus, millega tühistada kohtutäituri 19.11.2021.a otsus ning tuvastada kohtutäituri tegevuse

õigusvastasus Harju Maakohtu 11.10.2021.a määruse nr 2-21-12541 täitmisel; alternatiivselt

teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 19.11.2021.a otsus ning kohustada kohtutäiturit

uuesti läbi vaatama tema tegevuse peale Harju Maakohtu 11.10.2021.a määruse nr 2-21-12541

täitmisel esitatud avaldaja kaebust; jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

26. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt leidis maakohus menetlusõiguse norme oluliselt

rikkudes ekslikult, et kohtutäitur ei rikkunud kohustust selgitada võlgnikule tema õigusi ja

kohustusi ning et võlgnik ei ole põhistanud, milles nimetatud rikkumine seisnes. Lisaks sisustas

maakohus vääralt kohtutäituri TMS §-s 8 ja kohtutäiturite hea ametitava § 12 lg-s 1 sätestatud

selgitamiskohustust sisaldavaid õigusnorme.

27. Maakohus jättis tähelepanuta, et võlgnik on nii kohtutäiturile kui ka maakohtule esitatud

kaebustes tuginenud sellele, et kohtutäitur rikkus kohustust selgitada võlgnikule tema õigusi ja

kohustusi, kuna ei selgitanud võlgnikule, et ta ei pea välja andma toodete turustamise kohta

käivat infot sisaldavaid tõendeid. Seega leidis maakohus põhjendamatult, et kaebaja ei ole

maakohtule ja kohtutäiturile esitatud kaebustes kirjeldanud, milles seisnes kohtutäituri

kohustuste rikkumine võlgnikule tema õiguste ja kohustuste selgitamise kontekstis.

28. U ja W ei ole õigusteadmistega isikud, nad ei olnud eeltõendamismenetlusse kaasatud ning

said alles täitetoimingu läbiviimisel põgusalt tutvuda maakohtu 11.10.2021.a määrusega.

Võlgniku seaduslik esindaja ja töötaja olid praegu õigustatud eeldama, et kohtutäitur selgitab

neile piisavas ulatuses nende õigusi ja kohustusi ning kohustab tõendeid välja andma üksnes

maakohtu 11.10.2021.a määruses märgitud ulatuses.

29. Maakohus leidis menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes ning kohtutäituri kohustuste ja

täitetoimingu läbiviimise kohta käivaid norme vääralt sisustades ekslikult, et kohtutäitur ei

käitunud õigusvastaselt, kui kogus maakohtu 11.10.2021.a määruse täitmisel mh toodete

turustamist puudutavad tõendid (müügiarved). Võlgnik on nii maakohtule kui ka kohtutäiturile

esitatud kaebustes rõhutanud, et kohtutäitur survestas teda maakohtu 11.10.2021.a määruse

täitmisel välja andma toodete turustamise kohta käivat infot sisaldavaid tõendeid

(müügiarveid). Maakohus ei arvestanud määruse tegemisel võlgniku nimetatud väidet ning

2-21-18630

leidis ekslikult, et võlgnik ei ole vaidlustanud faktiväidet, et ta ise pakkus kohtutäiturile

müügiarveid.Võlgnik on faktiväidet, et kohtutäitur survestas teda välja andma müügiarveid,

tõendanud nii oma seadusliku esindaja ütlustega kui ka 20.10.2021.a menetlustoimingu

protokolliga. Võlgnik on kogu menetluse vältel viidanud, et see, et kohtutäituri õigusvastase

tegevuse tõttu pidi võlgnik välja andma ka turustamise kohta käivat infot sisaldavaid tõendeid,

nähtub 20.10.2021.a menetlustoimingu protokolli viimasel lehel kajastatud avaldustest ja

märkustest („Sunservice OÜ – klient; Napo Solar Estonia OÜ – klient…“; vt ka võlgniku

26.11.2021.a kaebuse p 10). Maakohus ei põhjendanud määruses, miks ta luges võlgniku

tõendatu, et kohtutäitur survestas teda esitama ka müügiarveid, ümber lükatuks kohtutäituri ja

sissenõudjate esindaja paljasõnaliste väidetega, et võlgnik esitas ise müügiarved. Seega oleks

pidanud kohtutäitur 20.10.2021.a menetlustoimingu protokollis fikseerima, et võlgnik soovib

müügiarved välja anda, kuigi kohtutäitur on talle selgitanud, et maakohtu 20.10.2021.a määruse

järgi võlgnikul sellist kohustust ei ole.

30. Maakohus sisustas vääralt kohtutäituri kohustuste ja täitetoimingu läbiviimise kohta käivaid

õigusnorme ning leidis ekslikult, et kohtutäitur ei käitunud õigusvastaselt, kui kogus maakohtu

11.10.2021.a määruse täitmisel mh toodete turustamist puudutavad tõendid. Kohtutäituril oli

kohustus võlgnikule selgitada, et ta ei pea välja andma toodete turustamise kohta käivat infot

sisaldavaid tõendeid, ning tagada seeläbi võlgniku huvide ja õiguste kaitse (TMS § 8, hea

ametitava § 12 lg 1). Kohtutäituri volitused on piiratud täitedokumendi sisuga. Kohtutäitur

rikkus maakohtu 11.10.2021.a määruse täitmisel viidatud kohustusi.

31. Maakohtu seisukoht, et kohtutäitur tohtis müügiarved vastu võtta, kui võlgnik need ise

esitas, ei ole kooskõlas täitemenetluse formaliseerituse põhimõttega. Maakohus leidis ekslikult,

et kohtutäituril ei ole õigust otsustada, milline tõend vastu võtta ja milline mitte. Lisaks on

maakohtu määrus nimetatud osas vastuoluline, kuna ka maakohus ise on õigesti rõhutanud, et

kohtutäituril tuleb täita kohtulahendi resolutsiooni.

32. Oluline on, et maakohtu 11.10.2021. a määruse resolutsioonist (p-d 3.2.1. ja 3.2.2.) nähtub

selgelt, et maakohus kohustas võlgnikku välja andma üksnes maapaigaldusraamide

projekteerimise ja toomise dokumendid, kirjavahetuse ja joonised ning maapaigaldusraamide

tootmist puudutavad lepingud. Seejuures selgitas maakohus määruse põhjendava osa p-s 12, et

võlgnikku ei saa kohustada välja andma maapaigaldusraamide turustamist puudutavaid

lepinguid ja müügiarveid. Maakohus viitas, et keeldus menetlusse võtmast avaldust osas, milles

sissenõudjad palusid kohustada võlgnikku väljastama patendiga kaitstud toote müügiarved ning

arestida turustamist puudutavad lepingud ja müügiarved. Seega oli praegu maakohtu

11.10.2021. a määruse täitmisel oluline, et nii maakohtu 11.10.2021. a määruse resolutsiooni

kui ka põhjendava osa kohaselt tuli võlgnikul välja anda üksnes toodete tootmise kohta käivat

infot sisaldavad tõendid. Kohtutäituril tuli täitetoimingu tegemisel lähtuda maakohtu

11.10.2021. a määruse resolutsioonis (ja põhjendustes) märgitust.

33. Võlgnik ei nõustu, et praegu ei ole oluline, et eeltõendamismenetlus algatati patenti

puudutava vaidluse jaoks tõendite kogumiseks ilma võlgnikku kaasamata. Võlgnik rõhutab, et

praegu on ta kohtutäituri õigusvastase tegevuse tulemusena andnud välja tema ärisaladust

(klientide andmeid) puudutavad tõendid.

34. Maakohus leidis menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes ning kohtutäituri kohustuste

kohta käivaid norme vääralt sisustades ekslikult, et kohtutäitur fikseeris 20.10.2021. a

menetlustoimingu protokollis ja 22.10.2021.a aktis piisavalt, milliseid tõendeid ta võlgniku

toodete ja dokumentide asukohas kogus ja kuhu ta kogutud tõendid salvestas või paigutas.

2-21-18630

35. Võlgnik jääb kohtutäiturile ja maakohtule esitatud kaebustes märgitu juurde, et vaidlusaluse

täitetoimingu kohta koostatud 22.10.2021.a akt ja 20.10.2021.a menetlustoimingu protokoll on

üldsõnalised ning nende alusel ei ole võimalik tuvastada, millised tõendid kohtutäitur

võlgnikult hoiule võttis. Mh ei ole 20.10.2021.a menetlustoimingu protokollile lisatud selles

viidatud fotokoopiaid dokumentidest. Seega rikkus kohtutäitur maakohtu 11.10.2021.a määruse

resolutsiooni p-s 5 sätestatud kohustust ning tema tegevus maakohtu 11.10.2021.a määruse

täitmisel oli tervikuna õigusvastane.

36. Vastuoluline ja põhjendamata on ka maakohtu seisukoht, nagu võlgnik nõuaks

vastuoluliselt tõendite 20.10.2021.a menetlustoimingu protokolli lisana esitamist ning nende

kustutamist. Võlgnik on nii kohtutäiturile kui ka maakohtule esitatud kaebustes kohtutäiturile

tema kohustuse rikkumisena ette heitnud seda, et 20.10.2021.a menetlustoimingu protokolli

alusel ei ole tuvastatav, milliseid tõendeid võlgnikku välja andma kohustati.

Menetlusosaliste seisukohad

37. Kohtutäitur palus jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu lahend on põhjendatud ja kohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme. Kohtutäitur

jääb oma 19.11.2021.a otsuses esitatud seisukohtade juurde. Kohtutäituri tegevus täitetoimingu

läbiviimisel oli kooskõlas täitetoimingu kohta käivate õigusnormidega ning kohtutäituri hea

ametitavaga.

38. Sissenõudjad palusid jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Ilma lepinguteta, sh müügiarveteta ei oleks sissenõudjatel olnud võimalik tuvastada rikkumise

ulatust ning esitada kohtusse kahju hüvitamise hagi. Tõendite kaduma mineku oht on antud

juhul muutunud ka reaalseks, sest avaldaja on vahepeal võõrandanud endale kuuluva kinnistu,

ettevõttel puudub edasine müügikäive, sisuliselt on muutunud varatuks ettevõtteks ning oleks

ka ebausutav, et tõendid säiliksid ajaks, mil kohus on langetanud otsuse patendiõiguste

rikkumise küsimuses. Avaldaja avaldas täitemenetluse käigus, et tooteid (päikesepaneelide

maaraame koos nende maakinnitustega) toodetakse vaid tellimustööna, st kaupa ei toodeta lattu.

Avaldaja esindajate (juhatuse liige ja tegevjuht) sõnutsi eraldi lepinguid klientidega ei sõlmita,

kirjavahetust tööde tellimise kohta (mida saab samuti käsitleda lepinguna) esindajad esitada ei

soovinud (kuigi kohtumääruse punkt 3.2.1 kohustas esitama ka kirjavahetuse), kuid esitasid

lepinguliste suhete kinnituseks kohtutäiturile müügiarved, mis vastab Harju Maakohtu

11.10.2021.a määruse punktis 3.2 kirjeldatud dokumentide kirjeldusele ning kohtumääruse

mõttele ja tõendite tagamise eesmärgile. Kuna kõik müügiarved on seotud tellimustööde

lepingutega, siis ei saa müügiarveid käsitleda lepingutest eraldiseisvana. Kohtutäituri tegevust

täitetoimingute läbiviimisel ei saa pidada õigusvastasteks, need on kooskõlas kohtutäituri hea

ametitavaga ning võlgniku õigused olid tagatud. Kohtutäitur informeeris võlgnikku menetluse

käigus ka võimalusest pöörduda advokaadi poole, kuid võlgnik loobus sellest võimalusest.

Samuti on protokoll piisavalt täpne ja võlgnikule arusaadav on ka millised tõendid kohtutäitur

fikseeris – võlgniku esindaja(d) viibis(id) kogu aeg täitetoimingute juures, jagasid selgitusi

dokumentide kohta, mida kohtutäitur jäädvustas fotografeerimise teel; ja müügiarved otsisid

arvesüsteemist ning salvestasid kohtutäituri poolt antud mälupulgale võlgniku esindajad.

Menetluse edasine käik

39. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-21-18630

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

40. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse

tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid täiendab

kohtumääruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Ringkonnakohus

nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest

tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

41. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheitega maakohtule kohtutäituri

ametiõigust sisaldavate õigusnormide väärast tõlgendamisest ning menetlusõiguse normide

rikkumisest, samuti väitega, et kohtutäitur on rikkunud selgitamiskohustust.

42. Kohtutäiturite hea ametitava § 12 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur menetlusosalistele

selgitama nende õigusi ja kohustusi viisakalt, kannatlikult ja ilma üleoleva suhtumiseta. TMS

§ 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud

abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama

täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Eelnevast tulenevalt tuli avaldajal

põhistada, et kohtutäitur oli avaldajaga täitetoimingu läbiviimisel ebaviisakas, kärsitu ja

survestav ning jättis avaldajale tema õigused selgitamata. Ringkonnakohtu hinnangul see

õnnestunud ei ole.

43. 20.01.2021.a menetlustoimingu protokolli (protokoll) kohaselt esindasid Harju Maakohtu

poolt 11.10.2021.a tsiviilasjas nr 2-21-12541 tehtud kohtumääruse (täitedokument) täitmisel

sissenõudjaid Almar Sehver ja Martin Ilumets (tlk 47), kes on maakohtule esitatud vastuses

selgitanud, et avaldaja esindajatele U ja W-le anti kohtutäituri poolt võimalus kontakteeruda

oma advokaadiga, kuid avaldaja loobus sellest (tlk 78), avaldaja esindajate sõnutsi klientidega

lepinguid ei sõlmita, kirjavahetust tööde tellimise kohta ei soovitud esitada ning lepinguliste

suhete kinnituseks esitati kohtutäiturile müügiarved (tlk 77). Neid väiteid ei ole avaldaja ümber

lükanud.

44. Protokollist nähtuvalt on avaldaja esindajad kinnitanud, et on sellega tutvunud ja

omakäeliselt allkirjastanud kõik dokumendi leheküljed (tlk 47-50). Nagu maakohus õigesti

märkis, puuduvad protokollis märkused selle kohta, et avaldaja esindajatel oleks olnud

menetlustoimingu tegemise ajal kohtutäiturile pretensioone, sh et neile ei selgitatud nende

õigusi (mh õigust advokaadile) või tehti seda ebapiisavalt või survestati kohtutäituri poolt.

Kohtutäituri 19.11.2021.a otsusest nähtuvalt pakkus avaldaja asukohas viibinud töötaja

maapaigaldusraamide tootmist puudutavate lepinguliste suhete tõendamiseks ainult

müügiarveid ja väitis, et tooteid valmistatakse tellimise peale ning lepinguid eraldi ei sõlmita

(tlk 43). Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik nõustuda määruskaebuse väitega, et protokoll

tõendab kohtutäituri poolset avaldaja survestamist anda välja müügiarved.

45. Kohtupraktika kohaselt ei ole kohtutäitur täitemenetluses ei sissenõudja ega võlgniku

esindaja, kuid peab TMS-is sätestatust juhindudes kaitsma mõlema nimetatu õigustatud huve

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.04.2017.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-17, p 16).

Formaliseerituse printsiibist tulenevalt lähtub kohtutäitur täitemenetluse korraldamisel

täitedokumendi resolutsioonis märgitust (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.03.2022.a

kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-2657, p 6.3.) ega saa kontrollida ega tõlgendada

täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see otsuses kirjas on (vt nt Riigikohtu

2-21-18630

tsiviilkolleegiumi 15.05.2007.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-07, p 11). Eelnevast

tulenevalt on maakohtu seisukoht, et kohtutäitur pidi täitma täitedokumendi resolutiivosa, õige.

46. Täitedokumendi resolutsiooni p 3.2. kohaselt (tlk 11) kohustas maakohus avaldajat välja

andma kohtmääruse resolutsiooni punktis 3.1. loetletud toodete juures olev, juurde kuuluv või

neid puudutava dokumentatsiooni koopiad (sh koopiad elektroonilisel kujul olevast infost ja

dokumentidest), mis puudutavad perioodi 17.10.2016.a kuni tõendite kogumiseni, muuhulgas:

maapaigaldusraamide projekteerimise ja tootmise dokumendid, kirjavahetus ja joonised;

maapaigaldusraamide tootmist puudutavad lepingud.

47. Kohtumääruse resolutsioonis ei ole kohtutäiturile vaatamata selle põhjenduste p-s 12

toodule sätestatud mingeid piiranguid (tlk 11-12). Võttes arvesse eeltoodut ning seda, et

praegusel juhul on nii kohtutäituri kui sissenõudjate selgitustega tõendatud, et avaldaja ise on

müügiarveid pidanud ühtlasi ka lepingulisi suhteid tõendavateks dokumentideks, ka ei nähtu

protokollist, et avaldaja esindajatel oleks tekkinud täitedokumendiga tutvumise käigus selle

täitmisega seonduva osas küsimusi, ei ole kohtutäiturile müügiarvete, mida avaldaja esindajad

ise täitedokumendi täitmiseks pakkusid, vastuvõtmine etteheidetav.

48. Maakohtu seisukoht, et kohtutäitur ei saanud ise otsustada, kas müügiarved vastu võtta, on

vaidluse asjaolusid ja täitedokumendi resolutsioonis piirangute puudumist arvestades õige.

Samuti on õiged nii maakohtu selgitus, et kohtutäitur ei saanud asuda avaldaja esindaja rolli kui

ka järeldus, et kohtutäitur ei ole täitedokumenti täites käitunud õigusvastaselt. Määruskaebuse

esitaja seisukoht, et protokollis tuli fikseerida, et avaldaja soovib müügiarved välja anda, kuigi

kohtutäitur on talle selgitanud, et täitedokumendi järgi sellist kohustust ei ole, on väär.

49. Maakohus on õigesti järeldanud ka seda, et eeltõendamismenetluse algatamine ilma

avaldajata ei toonud kohtutäiturile kaasa mingeid täiendavaid kohustusi. Samas tuleb

käesolevalt tekkinud vaidluse asjaolusid arvestades möönda, et avaldaja kaasamine

eeltõendamismenetlusse oleks olnud mõistlik, kuivõrd sellisel juhul oleks maakohus saanud

koheselt arvesse võtta ka avaldaja raamatupidamise korraldamise eripära ehk seda, et eraldi

lepinguid klientidega ei koostatagi ning lepingulisi suhteid tõendavad müügiarved.

50. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus on menetlusõiguse norme

oluliselt rikkudes ning kohtutäituri kohustuste kohta käivaid norme vääralt sisustades ekslikult

leidnud, et kohtutäitur fikseeris täitedokumendi täitmisel selles ette nähtud informatsiooni

piisavalt.

51. Täitedokumendi resolutsiooni p 5 sätestab, et tõendite kogumisel tuleb menetlustoimingu

protokollis fikseerida informatsioon käesoleva kohtumääruse punktis 3 loetletud toodete, nende

koguste ja asukoha ning kogutud informatsiooni kohta IWeld OÜ asukohtades (tlk 12).

Resolutsioonis puuduvad täpsustused või selgitused, millise täpsusastmega kohtutäitur tõendite

kogumise dokumenteerimise teostama peab. Seega tuli kohtutäituril lähtuda ametiõigust

reguleerivatest sätetest.

52. Dokumentide vormistamist reguleerivad kohtutäiturimäärustiku § 20 lg-d 1-6, mis

sätestavad järgmist: Kohtutäituri poolt koostatav dokument ja täitetoimingut kajastav akt

peavad olema vormistatud nõuetekohaselt ja loetavalt. Kohtutäituri poolt koostatavas toimingut

kajastavas aktis peab olema märgitud: 1) kohtutäituri nimi ja tööpiirkond; 2) kohtutäituri

kontaktandmed; 3) täiteasja (täitetoimiku) number; 4) dokumendi ja akti koostamise kuupäev;

5) kohtutäituri ametialase arvelduskonto number; 6) dokumendi või akti adressaat. Kohtutäitur

kasutab ametitoimingute vormistamisel käesoleva määruse lisades 5–44 olevaid aktivormide

2-21-18630

tekste. Kohtutäiturid võivad vajaduse korral lisada aktivormidele täiendavat teavet

täitemenetluse kohta. Kui menetlustoimingu kohta ei ole kehtestatud aktivormi, koostab

kohtutäitur ise vastava akti. Akti tekst peab olema keeleliselt täpne ja üheselt mõistetav ning

stiililt korrektne. Tekstis on lubatud kasutada ainult üldtuntud lühendeid. Kohtutäituri koostatud

akt peab olema arvutikirjas. Akt võib olla kirjutatud käsitsi, kui ei ole võimalik kasutada

printerit, kuid akt toimingu kohta tuleb vormistada kohe. Aktis tehtav hilisem parandus peab

olema õiendatud. Kohtutäitur märgib õienduses paranduse tegemise aja ja allkirjastab õienduse.

Parandus peab jätma ka esialgse teksti loetavaks.

53. Praegusel juhul ei ole protokolli ja akti (tlk 47-54) koostamisel eelnimetatud nõuete

rikkumine tuvastatav.

54. Protokolli koostamisel on mh arvesse võetud täitedokumendi resolutsiooni p-s 3 sätestatut,

mille kohta on koostatud tabel koos märkustega. Arvestades, et tõendite kogumise

dokumenteerimise täpsusastet täitedokument ei sisaldanud ning seda ei sätesta ka õigusaktid,

võis kohtutäitur praegusel juhul lähtuda diskretsioonist. Kogutud tõendite (näidis, fotod)

eripärast tulenevalt ei ole kohtutäiturile ette heidetav, et ta tegi aktis nende hoiustamise

asukohale viited, märkides, et näidis on hoiustatud kohtutäituri büroos, 30 fotot

dokumentatsioonist ja detailidest tootmisest salvestatud faili talletussüsteemi Dropbox ning

koopiad arvetest salvestatud mälupulgale Intenso (tlk 52-53) ega lisanud aktile fotokoopiaid.

Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et kuigi kohtutäitur ei ole seda aktis selgelt

märkinud, on eelnimetatud informatsioonikandjad sisuliselt akti lisadeks nagu ka protokoll.

Avaldaja juurdepääs kohtutäituri dokumentidele on tagatud kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 1 p-

1 alusel.

55. Eelnevaid seisukohti arvestades ei saa nõustuda määruskaebuse väitega, et akti alusel ei ole

võimalik tuvastada, millised tõendid kohtutäitur avaldajalt kogus. Kuivõrd kohtutäituri

koostatud aktist on arusaadav, millisest asukohast mida koguti ning kuhu informatsioon

salvestati, on maakohus õigesti järeldanud ka seda, et kohtutäitur on täitnud täitedokumendi

resolutsiooni p-s 5 sätestatud kohustuse ega ole käitunud õigusvastaselt.

56. Maakohtule esitatud avalduse resolutsiooni p-st 3 nähtuvalt on avaldaja palunud kohustada

kohtutäiturit tagastama täitedokumendi täitmisel hoiule võetud tõendid ja kustutada

elektroonilisel kujul hoiule võetud tõendid (tlk 5). Sellisena on nõue esitatud ka avaldaja

29.10.2021.a kaebuses kohtutäiturile (tlk 37). Seega ei ole maakohus vastuoluliselt leidnud

nagu nõuaks avaldaja nii tõendite tagastamist kui kustutamist.

57. Kuna menetlusõiguse normide rikkumine, materiaalõiguse väär kohaldamine, samuti

tõendite ebaõige hindamine ei ole maakohtule ette heidetavad, jääb määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

58. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebusmenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja TsMS § 172 lg 10 alusel määruskaebuse esitaja

kanda.

59. Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei saa seda teha ka ringkonnakohus.

Maakohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel kindlaks mõistliku aja

jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

2-21-18630

Edasikaebeõigus

60. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TMS § 218 lg 3 teisest lausest ja TsMS § 178

lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/