2-21-14065/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-14065

Kohtuasi

Flagito OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu

hüvitise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. aprilli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

SmartLynx Airlines Estonia OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

15 371,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul

Kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood

12264460), lepingulised esindajad vandeadvokaat Timo

Kullerkupp ja advokaat Ken Kaarel Gross

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tsiviilasjas nr 2-21-14065 tehtud Harju Maakohtu 14. aprilli 2022. a otsuse

resolutsioon muutmata, täiendades kohtuotsuse põhjendusi.

2. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis SmartLynx Airlines

Estonia OÜ-lt välja Flagito OÜ kasuks hüvitise 5800 eurot õigeksvõtul põhineva

otsusega ja sellelt summalt arvutatud viivise.

3. Jätta SmartLynx Airlines Estonia OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud SmartLynx Airlines Estonia OÜ

kanda.

5. Määrata kindlaks Flagito OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning

mõista

SmartLynx

Airlines

Estonia

OÜ-lt

välja

Flagito

OÜ

kasuks

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud

eurot.

Väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Flagito OÜ (hageja) esitas 7. septembril 2021 Harju Maakohtule SmartLynx Airlines Estonia

OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista hüvitise 17 800 eurot, viivise 250,83

eurot, sissenõudmiskulud 1680 eurot ning viivise 17 800 euro suuruselt põhinõudelt alates hagi

esitamisest kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli viiel reisijal broneering 24. aprilli 2021. a kostja opereeritavale

lennule MYX568 Egiptus-Eesti (lennu vahemaa 3647 km, pidi saabuma sihtpunkti kell 14.08,

saabus kell 16.02). 30 reisijal oli broneering 22. mai 2021. a kostja opereeritavale lennule

MYX512 Kreeka-Eesti (lennu vahemaa 2677 km, pidi saabuma sihtpunkti 23. mail 2021 kell

00.20, saabus kell 16.10). Kolmel reisijal oli broneering 6. augusti 2021. a kostja opereeritavale

lennule MYX568 Bulgaaria-Eesti (lennu vahemaa 1883 km, pidi saabuma sihtpunkti kell 22.05,

saabus 7. augustil 2021 kell 01.44). Neljal reisijal oli broneering 7. augusti 2021. a kostja

opereeritavale lennule MYX538 Türgi-Eesti (lennu vahemaa 2540 km, pidi saabuma sihtpunkti

kell 14.30, saabus kell 20.00). Kõik lennud hilinesid enam kui 4 tundi, reisijatel tekkis õigus

nõuda hüvitist ja reisijad loovutasid oma nõuded hagejale.

Kostja vastuväited

2. Kostja võttis hagi õigeks põhinõude 5800 euro osas, s.o Egiptuse, Türgi ja Bulgaaria lennud.

Muus osas palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kreeka-Eesti lennu MYX512 hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud (ettenägematud

ilmastikutingimused Tallinna Lennujaamas) ja kostja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed

hilinemise vältimiseks. Sobivate maandumistingimuste tekkimisel ei olnud kostjal võimalik

varumeeskonda varem komplekteerida. Lennuk väljus Kreekast 7-minutilise hilinemisega,

mida oleks olnud võimalik lennu ajal kiiruse valikuga kompenseerida, et maandumine toimuks

õigeaegselt. Lennuk maandus hilinemisega, sest ilmastikutingimused (udu, pilvisus, halb

nähtavus) ei võimaldanud Tallinnas maanduda. Lennu teostamist (maandumine Tallinnas)

takistanud ilmastikutingimused kestsid 22. maist alates kell 22.00 kuni 23. maini kell 12.00

ning

vajalikud

maandumistingimused

Tallinnas

tekkisid

23. mail

kell

13.00.

Ilmastikutingimuste puhul on tegemist ettenägematu, vältimatu ja väljaspool lennuettevõtja

tegelikku kontrolli oleva sündmusega. Lisaks leiab kostja, et mitteerakorralise asjaolu tõttu

hilines

lend

vähem

kui

kolm

tundi.

Arvestada

tuleb

mõistliku

ajaga

pärast

maandumistingimuste tekkimist, samuti maandumise teostamiseks vajaliku ajaga.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 14. aprilli 2022. a otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja

kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 17 800 eurot, millest 5800 eurot

mõistis maakohus välja õigeksvõtul põhineva otsusega, sissenõudmiskulud 1680 eurot, viivise

250,83 eurot, viivise hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 850,50 eurot ning viivise

alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei vaidle kostja vastu Kreeka-Eesti lennu MYX512

hilinemisele. Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et

hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks

võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004) art 5 lg 3, Euroopa Kohtu 19. novembri 2009. a

otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C-432/07, resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja

hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise

maksmist välistavaid asjaolusid. Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et

erakorraliseks asjaoluks määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses saavad olla sellised

sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele

tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa Kohtu 4. mai 2017. a otsus

kohtuasjas C‑315/15 Pešková ja Peška, p 22). Seoses vajalike meetmetega on Euroopa Kohus

selgitanud, et lennuettevõtja peab kasutusele võtma sobivad meetmed arvestades tema

käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid, vältimaks seda, et asjaolud viiksid

asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni. Eeltoodu ei nõua siiski, et

lennuettevõtja nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute

ohverdustega (Euroopa Kohtu 4. aprilli 2019. a otsus kohtuasjas C‑501/17 Germanwings, p 31).

Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks ei saanud temalt mõistlikult oodata, et ta oleks

komplekteerinud varumeeskonna selliselt, et lennuk oleks Helsingist startinud varem alates

hetkest, kui ilmastikutingimused Tallinnas lennuki maandumist lubasid. Hageja tõendas, et

Tallinnas oli võimalik maanduda 22. mail kella 22.00-st kuni 23. mail kella 00.12-ni, sest selles

ajavahemikus maandusid kolm lendu (BT650, BT680 ja BT361). Samuti maandus 23. mail kell

08.33 lend BT311. Seega oli kostjal võimalik Tallinnas maanduda kell 12.00–13.00. Kostja

maandus Tallinnas kell 16.10. Seega hilines lend üle kolme tunni. Isegi kui asuda seisukohale,

et ilmastikuolud tingisid hilinemise 8 tundi ja 50 minutit ning lend hilines kokku ca 15 tundi ja

50 minutit, siis asjaolust, milline ei ole erakorraline asjaolu, hilines lend siiski kokku üle kolme

tunni. Kui ilmastikutingimused põhjustasid ca 9 tunni hilinemise ning ülejäänud lennu

hilinemise tõi kaasa meeskonna vahetus/puudumine, siis pidi see olema kahtlemata kostjale

ettenähtav. Kostjale on teada tema töötajate töötunnid ning asjaolu, et meeskond võib töötada

ainult teatud arv tunde. Seega ei saa nimetatud asjaolu pidada asjaomase lennuettevõtja

tavapärase lennutegevuse juurde mittekuuluvaks asjaoluks ega ka tema tegeliku kontrolli alt

väljuvaks asjaoluks.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ulatuses, millega

maakohus otsustas rahuldada hagi otsuse p-s 2 välja mõistetud hüvitist summas 5800 eurot ja

sellelt summalt otsuse p-des 4.1, 4.2, 4.15, 4.17, 6 ja 7 välja mõistetud viivist ületavas osas ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 12 000 eurot, sissenõudmiskulud 1680 eurot,

viivise põhivõlgnevuselt 12 000 eurot kokku 158,48 eurot, viivise perioodi 8. september

2021. a kuni 13. aprill 2022. a 573,37 eurot ning seadusjärgse viivise põhivõlgnevuselt 12 000

eurot alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja palus teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja leidis, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud määruse nr 261/2004 art 5 lg-t 3, leides,

et ebasobivad ilmastikutingimused maandumiseks ei ole erakorraliseks asjaoluks, kui nende

esinemise ajal maandusid lennujaamas teised lennukid. Asjaolu, et 22. mail kella 20.00-st UTC

kuni 23. mail kella 10.00-ni UTC olid ilmastikutingimused maandumiseks ebasobivad, on

kinnitanud Transpordiamet. Kui mõni lennuk maandub lennujaamas sellisel ajal, mil

maandumiseks puuduvad minimaalsed ilmastikutingimused, siis sellest ei saa järeldada, et

kostja lend oleks samuti pidanud lennujaamas maanduma. Maakohtu hinnangul tuleb

lennuettevõtjal seada prioriteediks sihtkohta õigeaegne saabumine, sõltumata sellest, et see võib

olla reisijatele ohtlik. Maakohus oleks pidanud leidma, et maandumiseks ebasobivad

tingimused on määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 mõttes erakorraliseks asjaoluks.

Samuti on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi (põhjendamiskohustust) ning oleks

menetluses esitatud tõendeid ja seisukohti arvestades pidanud jõudma järeldusele, et lend

hilines mitteerakorralise asjaolu tõttu vähem kui kolm tundi. Kohus on kostja 25. veebruari

2022. a menetlusdokumendis esitatud seisukohad jätnud täielikult tähelepanuta. Kostja on

seisukohal, et kui lennuki jaoks sobivad maandumistingimused esinesid alates kella 10.00-st

UTC, siis ei saa eeldada, et lennu hilinemist arvestatakse samuti alates kella 10.00-st UTC. Kui

sobivad maandumistingimused esinevad alates kella 10.00-st UTC, siis see on aeg, millest

alates lennukil on võimalik alustada ohutult maandumisega. Lennuki maandumine algab siis,

kui lennuk hakkab vähendama kõrgust ja lõpeb siis, kui lennuki rattad puudutavad maad ning

lend loetakse määruse nr 261/2004 mõttes sihtkohta saabunuks aga veelgi hiljem. Keskmiselt

võtab lennuki maandumine (kõrguse vähendamisest lennuvälja puudutamiseni) minimaalselt

aega 10 minutit ja teatud juhtudel 30 minutit. Seega, kui lennujaamas on maandumiseks

tekkinud sobivad tingimused kell 10.00 UTC, siis eelduslikult saab lennuk kõige varasemalt

maapinnale laskuda kell 10.10 UTC. Lisaks, kui sobivad maandumistingimused tekivad, siis

tuleb mõistlikkuse põhimõttest lähtudes leida, et lennuettevõtja on kohustatud reisijad sihtkohta

toimetama sellest mõistliku aja jooksul. Kostja hinnangul võib see aeg olla minimaalselt 30

minutit.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse

resolutsioon tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ kohaselt muutmata, kuid

täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi.

7. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlusi tuleb mõista selliselt, et kostja vaidlustab

maakohtu otsust osaliselt, s.o osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 12 000

eurot (hüvitise 30 reisijale lennu MYX512 hilinemise eest) ja sellelt summalt arvestatud viivise

ning sissenõudmiskulud 1680 eurot (vt kostja 19. mai 2022. a apellatsioonkaebuse täpsustus).

Maakohtu otsust kostjalt hageja kasuks hüvitise 5800 eurot ja sellelt arvutatud viivise

väljamõistmise kohta ei ole vaidlustatud ning see on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi

jõustunud.

8. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas 30 reisijal on 22. mai 2021. a

lennu MYX512 (lähtepunktiga Kreeka ja sihtpunktiga Eesti) hilinemise tõttu õigus nõuda

kostjalt hüvitist 12 000 eurot (= 30 x 400). Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et lennu

MYX512 hilinemise tingis erakorraline asjaolu ning et kostja oleks võtnud kasutusele sobivad

meetmed vältimaks lennu hilinemist. Samuti leidis maakohus, et hagi tuleb rahuldada isegi siis,

kui ilmastikutingimused põhjustasid lennu hilinemise, sest lend hilines siiski üle kolme tunni

meeskonna vahetuse/puudumise tõttu, mis ei ole erakorraline asjaolu.

9. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et lennu hilinemist üle kolme tunni ei

põhjustanud erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui lennuettevõtja

oleks võtnud kõik mõistlikud meetmed.

9.1. Määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 p b) kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses

kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500

kilomeetri pikkuste lendude puhul. Määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 järgi ei ole lendu teostav

lennuettevõtja siiski kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tühistamise

põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud

kõik vajalikud meetmed. Maakohus on hinnanud poolte esiletoodud asjaolusid ja esitatud

tõendeid, kuid jõudnud kolleegiumi hinnangul valele järeldusele, et määruse nr 261/2004 art 5

lg 3 mõttes erakorralisi asjaolusid üldse ei esinenud. See aga ei muuda maakohtu otsuse

lõppjäreldust hagi rahuldamise kohta ebaõigeks.

9.2. Transpordiameti vastuse kohaselt ei saanud vaidlusalune lend Tallinna Lennujaamas

maanduda ja lennuki suundumine Helsingisse oli tingitud ebasobivatest meteo tingimustest

(udu, nähtavus ja pilvisuse alumine piir e vertikaalne nähtavus olid alla miinimumi), mis kestsid

22. mail kella 22.00-st kuni 23. mail 12.00-ni Eesti aja järgi, ning vajalikud

maandumistingimused tekkisid kella 13.00-ks (kd I, tl 186 pöördel–187). Määruse nr 261/2004

põhjenduse 14 kohaselt võib selliseks erakorraliseks asjaoluks, mida ei oleks saanud vältida

isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute

ilmastikutingimuste esinemine.

Kolleegiumi hinnangul on kostja tõendanud, et tegemist on „erakorralise asjaoluga“ määruse

nr 261/2004 art 5 lg 3 mõttes. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et see, et mõned teised

lennukid ebasobivatele ilmastikutingimustele vaatamata Tallinna Lennujaamas maandusid, ei

lükka ümber Transpordiameti poolt olukorrale antud hinnangut, et faktilised ilmastikuolud

takistasid vaidlusaluse lennuki maandumist Tallinnas. Transpordiameti vastusest nähtub,

milliste andmete põhjal on kinnitus, et maandumistingimused ei vastanud vaidlusaluse lennuki

saabumise ajal maandumiseks vajalikele minimaalnõuetele, antud. Kolleegiumi hinnangul on

kostja tõendanud, et esines asjaolu, mida ei oleks saanud mingil moel vältida olukorrale

vastavate meetmetega, see tähendab meetmetega, mis erakorraliste asjaolude ilmnemise hetkel

vastasid muu hulgas asjaomasele lennuettevõtjale tehniliselt ja majanduslikult vastuvõetavatele

tingimustele (vt olukorrale vastavate meetmete kohta Euroopa Kohtu 4. mai 2017. a otsus

kohtuasjas C‑315/15 Pešková ja Peška, p-d 28 ja 29). Kostjalt ei oleks asjakohasel hetkel saanud

nõuda lennu pikaajalise hilinemise vältimist ja Tallinnas maandumist, sest see oleks nõudnud

temalt vastuvõetamatuid ohverdusi (Euroopa Kohtu 4. aprilli 2019. a otsus kohtuasjas C‑501/17

Germanwings, p 19).

9.3. Samas leiab kolleegium, et kostja esiletoodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal ei saa

teha kostja soovitud järeldust, et lennu kogupikkuses hilinemine (ca 15 tundi ja 50 minutit) oli

seotud erakorralise asjaolu esinemisega ning hilinemist ei olnud võimalik vältida. Kolleegium

nõustub maakohtu seisukohaga, et kui ilmastikutingimused „erakorralise asjaoluna“

põhjustasid hilinemise 8 tundi ja 50 minutit, siis ülejäänud osas, s.o kolm tundi või rohkem, ei

põhjustanud hilinemist sündmus, mida saab pidada määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses

„erakorraliseks asjaoluks“. Kolleegium märgib, et hüvitise maksmisest vabastamine on erand

reeglist ja seda tuleb tõlgenda kitsendavalt (vt Euroopa Kohtu 22. detsembri 2008. a otsus

kohtuasjas nr C-549/07 Wallentin-Hermann, p 20).

Lennu väljavõttest (nn lennulogi) tulenevalt oli hilinemise (inglise keeles delay) põhjused (kd

I, tl 188): „72 WEATHER DESTINATION STATION /0850, 64 FLIGHT DECK CREW

SHORTAGE /0400, ,36 FUELING\DEFUELING /0020, , 15 BOARDING/0105.“ Nimetatud

tõend tõendab, et nelja tunni pikkuse viivituse põhjustas lennumeeskonna puudus (vt koodid kd

II, tl 31–33; tõlge kd II, tl 1 pöördel, p 5). Kolleegium nõustub maakohtuga, et nimetatud asjaolu

ei ole käsitletav erakorralise asjaoluna määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 mõttes. Meeskonna

komplekteerimine ning töö- ja puhkeaja planeerimine on asjaolud, mis on lennuettevõtja

tavapärasele tegevusele omased ja tema tegeliku kontrolli all (vt maakohtu otsuse p 17).

9.4. Kostja vaidlustab maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et lend hilines muul kui erakorralise

asjaolu tõttu rohkem kui kolm tundi. Kostja heidab selles osas maakohtule põhjendatult ette

TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustuse rikkumist. Kolleegium saab kohtuotsuse

põhjendamise kohustuse rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.

Praegusel juhul on tuvastatud, et lennu hilinemine oli tingitud lisaks ebasobivatele

ilmastikutingimustele ka teisest asjaolust, mis ei ole erakorraline asjaolu määruse nr 261/2004

art 5 lg 3 mõttes. Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et määruse nr 261/2004 art 5 lg-t 3

koostoimes sama määruse põhjendusega 14, tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui lennu kolm või

rohkem tundi hilisem saabumine on tingitud mitte üksnes niisugusest erakorralisest asjaolust,

mida ei oleks saanud vältida olukorrale vastavate meetmete võtmisega ning millega seoses

võttis lennuettevõtja kõik vajalikud meetmed, et selle tagajärgi ära hoida, vaid ka ühest teisest

asjaolust, mis ei kuulu sellesse kategooriasse, siis tuleb esimesest asjaolust tingitud hilinemine

maha arvata asjaomase lennu saabumise hilinemise kogupikkusest, et saaks hinnata, kas selle

lennu hilinenud saabumise eest tuleb selle määruse artikli 7 alusel hüvitist maksta (vt 4. mai

2017. a otsus kohtuasjas C‑315/15 Pešková ja Peška, p 54).

9.5. Kostja leiab, et kui sobivad tingimused Tallinnas maandumiseks tekkisid kell 13.00 Eesti

aja järgi, siis ei saa eeldada, et lennu hilinemist arvestatakse samuti samast kellaajast. Kostja

hinnangul tuleb võtta arvesse, et lennuki maandumine võtab aega 10–30 minutit (kd I, tl 199–

204). Samuti tuleb kostja arvates mõistlikkuse põhimõttest lähtudes arvestada pärast

maandumistingimuste tekkimist juurde vähemalt 30 minutit. Kolleegium kostja seisukohaga ei

nõustu ja leiab, et kui ilmastikutingimustest tingitud hilinemine lennu saabumise hilinemise

kogupikkusest maha arvata (15 tundi ja 50 minutit – 8 tundi ja 50 minutit = 7 tundi), siis tuleb

kostjal ikkagi reisijatele hüvitist maksta.

Maakohus tuvastas, et lennuk maandus Tallinnas kell 16.10 (kd I, tl 191). Asja materjalidest

nähtuvalt käsitleb hageja seda aega saabumisajana. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust hageja

poolt esitatud tõendi usaldusväärsuses kahelda. Hageja selgitus lennuandmete päritolu kohta on

usaldusväärne – Flightradar24.com on lennujälgija, mis näitab reaalajas lennuliiklust ning

ühendab andmeid mitmest andmeallikast (kd II, tl 39–43 pöördel). Ka kostja esitatud

lennulogist nähtub, et maandumisaeg (ATA) on 1307Z+1/1310Z+1, s.o kell 16.07 ja 16.10

Eesti aja järgi. Kolleegium ei nõustu kostja käsitlusega, et saabumisajale tuleb lisada juurde

maandumisaeg

(10–30

minutit)

ning

arvestada

mõistliku

ajaga

pärast

sobivate

maandumistingimuste tekkimist (vähemalt 30 minutit). Kostja käsitlus ei ole kooskõlas

määruses nr 261/2004 sätestatud hüvitise määramise tingimustega. Samuti on kostja väited

vastuolus lennulogi andmetega, millest nähtub, et nelja tunni pikkuse viivituse põhjustas

lennumeeskonna puudus.

10. Apellatsioonkaebuses taotleb kostja 12 000 euro suuruselt põhinõudelt arvutatud viivise

osas maakohtu otsuse tühistamist. Kolleegium ei näe viivise väljamõistmise osas alust

maakohtu otsuse tühistamiseks, sest põhinõude rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka

põhinõudelt arvestatud viivisenõue. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja viivisenõudele sisulisi

vastuväiteid esitanud. Samuti taotleb kostja sissenõudmiskulude 1680 eurot osas maakohtu

otsuse tühistamist, kuid ka sellele kulule ei ole ta kaebuses sisulisi vastuväiteid esitanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna maakohtu otsus

jääb muutmata, ei ole TsMS § 173 lg 3 järgi vajadust muuta ka menetluskulude jaotust.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.

12. TsMS § 174

lg 3

kohaselt

määrab

ringkonnakohus

apellatsiooniastmes

kantud

menetluskulude rahalise suuruse üldjuhul kindlaks juhul, kui maakohus on menetluskulud

otsuses kindlaks määranud. Kuivõrd maakohus määras kindlaksmenetluskulude rahalise

suuruse,

määrab

ringkonnakohus

kindlaks

ka

menetluskulude

rahalise

suuruse

apellatsiooniastmes.

12.1. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejale

ringkonnakohtu menetluses õigusabi 1,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Hageja

nõuab kostjalt 210 euro suuruste menetluskulude hüvitamist.

12.2. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt

kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonkaebusega tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks

ja vastuse koostamiseks 1,5 tundi. Kolleegium leiab, et hageja menetluskulude nimekirjast

nähtuv kulu on vajalik ja põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot ei ületa

õigusteenuse tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja on märkinud,

et ta on käibemaksukohustuslane ning taotleb seetõttu, et kohus mõistaks menetluskulud välja

ilma käibemaksuta.

12.3. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus otsuses, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse otsuse jõustumisest alates

kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kusjuures lõike

2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)