Legislator Case Law & Legislation
2-22-3640/17 AI generated

2-22-3640/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-3640/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta hageja Virbus Unitis OÜ hagi Appoint Invest OÜ (pankrotis) vastu 01.03.2022 Jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, rahuldamata.

Legislator headnote

AI generated

2-22-3640/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta hageja Virbus Unitis OÜ hagi Appoint Invest OÜ (pankrotis) vastu 01.03.2022 Jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, rahuldamata.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

09. august 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-3640

Tsiviilasi

Virbus Unitis OÜ hagi Appoint Invest OÜ (pankrotis)

vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks

Appoint Invest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

Menetluse liik

3 500 eurot

Kohtuistung 13.06.2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja: Virbus Unitis OÜ (registrikood 11980332, asukoht

Pihelga tee 2, Suurupi küla, 76907 Harku vald, Harjumaa),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Erik

Lepikson

(Advokaadibüroo Kasak & Lepikson, e-post: XXX)

Kostja: Appoint Invest OÜ (pankrotis, registrikood

10491677), võlausaldajate üldkoosolekul valitud isik

vandeadvokaat Toivo Viilup (e-post:XXX)

13.06.2022

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Jätta hageja Virbus Unitis OÜ hagi Appoint Invest OÜ (pankrotis) vastu 01.03.2022

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks Appoint Invest OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses rahuldamata.

2. Jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hagi kohaselt, mis esitati kohtule 11.03.2022, kuulutas Harju Maakohus 29.04.2021

kohtumäärusega välja Appoint Invest AS-i pankroti. Võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise

koosolek toimus 30.11.2021, mille raames osutus tunnustatuks hageja nõue summas 1 200 000

eurot. Võlgniku võlausaldajad X OÜ ja X OÜ saatsid 23.12.2021 võlgniku pankrotihaldurile

taotluse, milles nõudsid, et haldur vaataks uuesti läbi hageja, XOÜ ja X OÜ juba tunnustatud

nõuded. Taotlejad heidavad pankrotihaldurile ette, et pankrotihaldur ei ole teavitanud taotlejaid

nõuete kaitsmise koosolekust, vaid on avaldanud teate üksnes Ametlikes Teadaannetes. Vajadusel

kaaluvad pankrotihalduri vastu kahjunõude esitamist summas 500 000 eurot. Taotlejad soovisid

hageja nõudele esitada nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid, kuid ei märganud teadet nõuete

kaitsmise koosoleku toimumisest, jätsid sellel osalemata ning otsustasid tagantjärgi kahjunõude

ähvardusel nõuda pankrotihaldurilt täiendava nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimist.

Pankrotihaldur on taotluse esitanud võlausaldajaid 04.01.2022 ja 07.01.2022 teavitanud, et ei pea

võimalikuks uue koosoleku kokkukutsumist PankrS § 106 lg 2 alusel. Taotluse esitanud X OÜ ja

X OÜ pankrotihalduri selgitustega ei nõustunud ning esitasid 21.01.2022 täiendava taotluse,

nõudes sel korral üksnes hageja nõude teistkordset läbivaatamist PankrS § 106 lg 2 alusel.

Pankrotihaldur pidas viidatud taotlust põhjendatuks, ühines sellega ning kutsus PankrS § 106 lg

2 alusel kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolek toimus 01.03.2022.

Koosoleku päevakorrapunktis 3 vaadati PankrS § 106 lg 2 alusel teistkordselt läbi hageja nõue.

Koosolekul esitasid hageja nõudele terves ulatuses vastuväited pankrotihaldur ning taotlejad X

OÜ ja X OÜ. Hageja on seisukohal, et kaitstud nõude teistkordne kaitsmisele panemine ei ole

õiguspärane ega põhjendatud, kuna antud juhul ei esine ühtegi PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud alust

nõude teistkordseks läbivaatamiseks. Seega on võlgniku võlausaldajate 01.03.2022 üldkoosoleku

päevakorrapunkti 3 arutamine ja selle raames vastu võetud otsused - viia läbi hageja nõude

kaitsmine ning tuvastada pankrotihalduri ja võlausaldajate poolt hageja nõudele esitatud

vastuväited - kehtetud. Hageja on seisukohal, et antud juhul ei ole esmase nõuete kaitsmise

koosolekuga seonduvalt mistahes uusi asjaolusid ilmnenud, samuti puuduvad igasugused viited

ja tõendid selle kohta, et nõue põhineks võltsitud andmetel. Asjaolu, et nõude sisulise

põhjendatuse üle võiks teoreetiliselt pidada vaidlusi, ei anna alust PankrS § 106 lg 2

kohaldamiseks.

2. Võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on pankrotihaldur pidanud võimalikuks

PankrS § 106 lg 2 kohaldamist ja põhjendanud hageja kaitstud nõude teistkordset kaitsmist

alljärgnevate taotlejate väidetega:

• Leping on vormistatud tagantjärele 02.07.2018. kuupäevaga, millele viitab asjaolu, et

avaldus pankroti väljakuulutamiseks esitati 04.05.2018, Harju Maakohus võttis

pankrotiavalduse menetlusse 29.05.2018 ning määras eelistungi pankrotiavalduse

arutamiseks 26.06.2018. Seega oli lepingu sõlmimise aja seisuga teada nii võlgniku suhtes

pankrotiavalduse menetlemine kui ka asjaolu, et eksisteerib võimalus lähiajal ajutise

halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Hagejale jääb täies ulatuses

arusaamatuks, kuidas eeltoodud asjaolud viitavad lepingu kuupäeva väidetavale

võltsitusele. Tavapäraselt on lepingu kuupäeva võltsimise motiiviks lepingu paigutamine

minevikku, aega, mil selle sõlmimine oleks võltsijale soodsam. Antud juhul langeb

lepingu sõlmimine aega, mil oli juba teada, et võlgniku suhtes on algatatud

pankrotimenetlus. Millise eelise peaks sellise ajahetke valik andma, jääb selgusetuks.

Lepingu järgi X OÜ osaluse omandama pidanud isik X OÜ hoiustas 04.10.2018 suurema

osa ostusummast ehk 1 200 000 eurot notari deposiiti, mida tõendab vastav

hoiustamiskviitung. Ostusumma deponeerimine vastab ka lepingus sätestatule nii sisu kui

tähtaja osas (lepingu p 5.5.) Eeltoodu viitab üheselt, et leping on sõlmitud selles märgitud

ajal, kuivõrd vastupidisel juhul ei oleks kõnealust rahasummat notari deposiiti kantud.

Ühtlasi, kuna rahasumma kanti deposiiti 04.10.2018. a., siis ei saa olla vaidlust, et

vähemalt 04.10.2018. a. seisuga oli leping sõlmitud.

• Lepingu p 5.3 ja 5.4 kohaselt olid osapooled teadlikud, et lepingu esemeks olev X OÜ osa

on koormatud pandiga ning et osa käsutamiseks on vajalik lisaks pandipidaja nõusolekule

saavutada ka X OÜ enamusosaniku U OÜ heakskiit (osanike nõusolek). Eeltoodu vastab

tõele, tehingu osapooled olid tõepoolest nimetatud asjaoludest teadlikud. Samas ei viita

selline teadlikkus kuidagi lepingu võltsitusele. Ühtlasi oli nõude aluseks olev leping ja

sellest nähtuv teada juba nõude esmakordsel kaitsmisel, mistõttu ei ole tegemist uute

ilmnenud asjaoludega.

• Appoint Invest AS-il puudus mistahes loogiline ja eluliselt usutav põhjus lepingu

sõlmimiseks sellistel tingimustel nagu see sõlmitud on. Tegemist on vastuväitega lepingu

sisu osas, mis nõuab hinnangu andmist lepingu mõistlikkusele ja põhjendatusele. Isegi

juhul, kui lepingu sõlmimine oleks olnud võlgnikule kahjulik või oma sisult ebamõistlik

(millega hageja ei nõustu), siis ei ole lepingu sisu ja selle väidetav ebamõistlikkus aluseks

nõude uuesti läbivaatamiseks PankrS § 106 lg 2 alusel.

• Hageja ei ole avaldanud nõudeavalduses seda, millal on lepingu lisa sõlmitud ning

lepingu lisa ei ole enne selle esitamist nõudeavalduse lisana avaldatud mitte ühestki

käimasolevas menetluses. Asjaolu, et lepingu lisa sõlmimise kuupäeva pole avaldatud ega

asjaolu, et lepingu lisa ei ole enne nõudeavalduse esitamist esitatud, ei ole uued ilmnenud

asjaolud, samuti ei viita need mistahes viisil lepingu võltsitusele.

• Lepingu vormistamisele tagantjärele varasema kuupäevaga viitab täiendavalt ka fakt, et

õigustatud isiku poolt esitatud leppetrahvinõuded on vormistuslikult identsed ning

vormistatud paberkandjal. Hageja märgib, et kõik kõnealused alusdokumendid, mh.

leppetrahvinõuded, olid lisatud juba esialgsele nõudeavaldusele. Seega ei ole ilmnenud

mistahes uusi asjaolusid, mis õigustaks nõude teistkordset läbivaatamist PankrS § 106 lg

2 alusel.

• Appoint Invest AS ei ole pöördunud U OÜ poole ettepanekuga nõusoleku saamiseks

lepingu alusel X OÜ osaluse võõrandamiseks ega taotletud pandipidajalt nõusolekut osa

pandist vabastamiseks. Esiteks ei vasta selline väide tõele, kuna Appoint Invest AS

juhatuse liige A. L. on korduvalt suhelnud nii pandipidaja kui U OÜ-ga, sooviga kõnealust

osalust võõrandada. Samas ei oma eeltoodu antud vaidluse kontekstis tähtsust, sest isegi

juhul, kui Appoint Invest AS ei teinud kõike endast olenevat lepingu täitmiseks, ei viita

ega tõenda see lepingu võltsitusele.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja hinnangul puudub hagejal üleüldse

kaebeõigus, mistõttu tuleks hagi jätta läbi vaatamata. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik,

võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse,

mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse,

mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud, kusjuures võlausaldajate üldkoosoleku

otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid

huve. Käesoleval juhul mitte ühtegi viidatud alustest ei esine. Hageja on põhjendanud

kaebeõiguse olemasolu sellega, et väidetavalt puudus hageja nõude uuesti läbivaatamiseks

PankrS § 106 lg 2 sätestatud õiguslik alus. Samas ei ole hageja nõude aluseks olevate asjaolude

üle sisulise vaidluse pidamine võimalik käesolevas menetluses, vaid tegemist on eraldiseisva

nõude tunnustamisele suunatud hagi menetluse esemega.

4. PankrS § 106 lg-st 2 ei tulene nõuet justkui õigustaks alusetult tunnustatuks osutunud nõude

uueks läbivaatamiseks suunamist mingisugused ilmnenud „uued“ asjaolud, mida ei olnud ega

saanudki olla teada nõuete kaitsmise koosoleku toimumise aja seisuga. Aluseks on üksnes see, et

nõude tunnustamine võltsitud andmetele põhinedes või nõuete kaitsmise koosoleku

kokkukutsumise/läbiviimise korra rikkumine saab konkreetsele võlausaldajale/haldurile

teatavaks pärast algse nõuete kaitsmise toimumist. Käesoleva menetluse raames ei ole võimalik

asuda hindama sisuliselt hageja nõude olemasolu ega selle aluseks olevate andmete või nõude

tõendamiseks esitatud dokumentide võltsitust. Juhul, kui PankrS § 106 lg 2 alusel on taotletud

konkreetse nõude uuesti läbivaatamist ja haldur on pidanud seda talle esitatud info valguses

põhjendatuks, siis ongi PankrS § 106 lg 2 toodud kriteerium nõude korduv kaitsmiseks täidetud.

Olukorras, kus uuesti kaitsmisele suunatud nõue tunnustatuks ei osutu, peab võlausaldaja

taotlema nõude tunnustamist üldises korras ja üksnes sellise nõude tunnustamisele suunatud hagi

menetlemise raames hinnatakse nõude tõendatust, selle aluseks olevate andmete ja/või

dokumentide võltsitust jms asjaolusid.

5. Vaieldamatult on X OÜ ja X OÜ poolt 23.12.2021 ja 20.01. 2022 esitatud taotlustes toodud

põhjenduste õigsust eeldades võimalik lugeda usutavaks hageja nõude põhinemise võltsitud

andmetel. Kostja hinnangul on X OÜ ja X OÜ argumendid enam kui usutavad ning argumentide

õigsust eeldades põhineb hageja nõue ilmselgelt võltsitud andmetel. 02.07.2018 dateeritud

osaühingu osa eelmüügilepingu tagantjärele varasema kuupäevaga vormistamisele viitab üheselt

mh fakt, et müügileping on vormistatud näilikult üksnes eesmärgiga jätta mulje kostjal reaalselt

väärtust omava vara olemasolust. Müügilepingule ja sellest tuletatud kostjale kuuluva X OÜ

vähemusosaluse väidetavale väärtusele tuginedes üritas kostja saavutada alates 23.10.2018

tsiviilasjas nr 2-18-7020 enda saneerimismenetluse algatamist. Saneerimisavalduse esitamise

eesmärgiks oli seejuures takistada kostja suhtes esitatud pankrotiavalduste alusel kostja pankroti

välja kuulutamist. Hageja märgib õigesti, et dokumendi „paigutamine minevikku“ on reeglina

suunatud tegelikkuse moonutamisele dokumendi koostajale sobivas suunas. Antud juhul

müügileping täpselt seda eesmärki endas kandiski, st vormistati seotud osapoolega ilma mistahes

kavatsuseta müügitehingut kunagi lõpule viia ning ainsa eesmärgiga jätta mulje justkui oleks

keegi valmis omandama hagejale kuuluva vähemusosaluse hinnaga 1 750 000 eurot, mistõttu on

kostja näol justkui tegemist maksejõulise isikuga, kelle suhtes pankroti väljakuulutamine pole

põhjendatud ning saneerimismenetluse läbiviimine oleks perspektiivikas.

Müügilepingu tagantjärele vormistamist toetab ka fakt, et väidetav ostja X OÜ hoiustas

04.10.2018 justkui müügilepingu alusel tasumisele kuuluva müügihinna katteks 1 200 000 eurot.

Ostuhinna osalisel hoiustamisel puudus müügilepingu kontekstis mistahes arusaadav majanduslik

eesmärk või sisu mh põhjusel, et hoiustamine leidis aset rohkem kui kolm kuud pärast

müügilepingu väidetavat sõlmimist ning ostuhind hoiustati üksnes osaliselt, st hoiustamine ei

taganud müügilepingu sõlmimise seisuga ostuhinna tasumist. Selle sammu ainsaks eesmärgiks

oligi näiliku mulje loomine müügilepinguga justkui kavandatava tehingu toimumise

tõenäolisusest. Kostja märgib, et „puhtjuhuslikult“ langes müügilepingu punktis 5.5 toodud

ostuhinna osalise hoiustamise lõpptähtaeg kokku Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-18-7020

määratud kostja pankrotiavalduste kohtuistungil läbivaatamise kuupäevaga, st nn ostuhinna

osaline hoiustamine oli ajastatud pankrotiavalduste läbivaatamisega samale kuupäevale

eesmärgiga jätta kostjast näiliselt mulje kui maksejõulisest majandusüksusest, kellele on

Müügilepingu alusel laekumas vähemusosaluse müügist suurem summa raha. Fakt, et

müügileping just eelneval eesmärgil vormistati, nähtub üheselt tsiviilasjas nr 2-18-7020 ajutise

halduri poolt koostatud aruandest ning 10.09.2018 kostja lepingulise esindaja E. L. poolt ajutise

halduri järelepärimisele saadetud vastusest, millest nähtuvalt kostja esindajat. Müügilepingu

olemasolu ei tunnista ja viitab X OÜ vähemusosaluse võõrandamiseks läbirääkimiste toimumisele

„kolme erineva isikuga“. Juhul, kui 10.09.2018 seisuga oli müügileping väidetavalt juba sõlmitud,

kusjuures müügilepingu punti 7.4 kohaselt puudus kostjal õigus müügilepingust ühepoolselt

väljuda, siis on arusaamatu, et millisel moel oleks kostja saanud veel septembris 2018 pidada

müügilepingu esemeks oleva vähemusosaluse võõrandamiseks läbirääkimisi „kolme erineva

isikuga“. Seega on ilmne, et tegelikkuses 10.09.2018 seisuga müügilepingut veel vormistatud ega

allkirjastatud ei olnud, vaid seda tehti ajaliselt hiljem ja müügileping dateeriti tagasiulatuvalt.

6. Hageja poolt kostja pankrotimenetluses esitatud rahaline nõue ei tulene tegelikkuses mitte

müügilepingust, vaid Müügilepingu lisana nr 1 vormistatud dateerimata kokkuleppest teatud

leppetrahvide tasumise kohta. Hageja oma hagiavalduses trahvide kokkuleppega seonduvat üldse

ei käsitlegi ega ole viidatud dokumenti hagimaterjalide koosseisus kohtule isegi mitte esitanud.

Kostjale arusaadavalt seonduvadki X OÜ ja X OÜ poolt esitatud seisukohad valdavalt trahvide

kokkuleppe ja selle alusel hageja poolt väidetavalt esitatud leppetrahvi nõuete võltsitusega.

Trahvide kokkuleppe ja leppetrahvide nõuete võltsimise tagantjärele vormistamisega eesmärgiks

on vältida olukorda, kus hagejal tuleks kostja pankrotipessa teha mistahes makseid 27.06.2018

sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel. Viidatud lepingu kohaselt loovutas kostja oma

väidetava rahalise nõude X OÜ vastu hagejale, kusjuures lepingu punkti 4 kohaselt kohustus

hageja omandatud nõude eest tasuma kostjale vastavalt lepingu lisale. Reaalsuses ei ole sellist lisa

mitte kunagi vormistatud, kuid kostja seaduslik esindaja A. L. on 05.02.2020 tsiviilasjas nr 2-19-

4619 tunnistajana ütlusi andes kinnitanud, et hageja on väidetavalt suuliselt sõlmitud kokkuleppe

kohaselt kohustatud tasuma kostjale 50% loovutatud nõude summast. Müügilepingu, trahvide

kokkuleppe ja leppetrahvide nõuete võltsimine kannabki endas eesmärki vabaneda viidatud

tulevikus tekkida võiva rahalise kohustuse täitmisest, kuna fabritseeritud rahalise nõude

tunnustamise saavutamine hageja poolt 1 200 000 euro ulatuses võimaldaks hagejal vähemalt

teoreetiliselt loovutamise lepingust tulenev võimalik rahaline kohustus kostja ees täita

tasaarvestuse teel.

Kohtu põhjendused

7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud hagi asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega, ning

hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

9. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.

10. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on

rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette

nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

11. Kuivõrd hagi on esitatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kontrollib kohus

avalduses toodud asjaolusid PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud eeldustest lähtuvalt. Vastavalt PankrS

§ - le 3 lg 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks

tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna

esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik.

Kohtuistungist teatab kohus haldurile ja nõude esitanud isikule. Vastuväiteid saavad esitada

PankrS §-s 83 märgitud isikud ning vaidlust ei ole, et toimkonda esindab toimkonna esimees või

üldkoosolekul valitud isik. Antud asjas on üldkoosolek valinud esindajaks vandeadvokaadi Toivo

Viilup. PankrS § 83 lg 4 kohaselt vaatab kohus võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude läbi 10 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Kohus teatab kohtuistungist

nõude esitanud isikule ja isikule, kes esindab pankroti võlgnikku. Hageja avaldas soovi kirjalikuks

menetluseks ja kostja soovis kohtuistungil asja läbivaatamist. Kohus pidas asjas kohtuistungi

13.06.2022 ja teavitas, et teeb lahendi teatavaks 09.08.2022.

12. Asjaolud, mille osas vaidlus puudub ja kohus saab lähtuda, on järgmised:

• Appoint Invest AS pankrot kuulutati välja 29.04.2021 tsiviilasjas 2-18-7020;

• Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 30.11.2021, mille raames osutus

tunnustatuks hageja nõue summas 1 200 000 eurot;

• Pankrotihaldur kutsus kokku uue võlausaldajate üldkoosoleku 01.03.2022, mille raames

vaadati PankrS § 106 lg 2 alusel teistkordselt läbi hageja nõue;

• Hageja nõudele esitasid terves ulatuses vastuväited pankrotihaldur ning X OÜ ja X OÜ.

13. Kohus lähtub TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt hagi faktilistest asjaoludest ja haginõudest.

Hageja on hagi punktis 1.7 kirjeldanud, et kaitstud nõude teistkordne kaitsmisele panemine ei ole

õiguspärane ega põhjendatud, kuna antud juhul ei esine ühtegi PankrS § 106 lõikes 2 sätestatud

alust nõude teistkordseks läbivaatamiseks. Seega on võlgniku võlausaldajate 01.03.2022

üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 arutamine ja selle raames vastu võetud otsused, viia läbi hageja

nõude kaitsmine ning tuvastada pankrotihalduri ja võlausaldajate poolt hageja nõudele esitatud

vastuväited, kehtetud. Kohtu hinnangul võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsuse

kehtetuks tunnistamiseks puudub alus, nimetatud õigus tulenes võlausaldajate üldkoosoleku

pädevusest. Üldkoosoleku otsus ei saa kahjustada võlausaldaja huve, pankrotimenetluses tuleb

arvestada PankrS § 55 lg 2 kohaselt kõigi võlausaldajate huvidega, kuid seda seaduses sätestatud

reeglitega. Üheks nõudeks on arvestada pankrotimenetluses sätestatud võimalusega vaadata nõue

uuesti läbi seaduses sätestatud eelduse olemasolu esinemisel.

14. Kuivõrd pankrotimenetlus algas enne 01.01.2022, siis kohaldub käesolevalt kuni 31.01.2021

kehtinud PankrS redaktsioon. PankrS § 106 lg 2 sätestab, et nõuet uuesti läbi vaadata juhul, kui

ilmnevad uued asjaolud ja ilmnenud asjaoludest nähtuvalt põhineb varasem nõude tunnustamine

võltsitud andmetel. Kohus nõustub kostjaga, et hinnatav ja aluseks on üksnes see, et nõude

tunnustamine

võltsitud

andmetele

põhinedes

või

nõuete

kaitsmise

koosoleku

kokkukutsumise/läbiviimise korra rikkumine saab konkreetsele võlausaldajale/haldurile

teatavaks pärast algse nõuete kaitsmise toimumist. Selle asjaolu üle vaidlust ei ole.

15. Kostja on kohtule esitanud taotluse asja läbi vaatamata jätmiseks, kuivõrd hagejal puudub

kaebeõigus. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib

võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate

üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat

korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud, kusjuures

võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega

rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Käesoleval juhul on hageja hagiavalduse punktis 1.7 esile

toonud faktilised asjaolud, mida hinnata, kas esineb PankrS § 83 lg 1 sätestatud eeldusi, mis toob

kaasa otsuse kehtetuse. Kohus on seisukohal, et hagejaga ei saa nõustuda selles, et hageja nõude

uuesti läbivaatamiseks PankrS § 106 lg 2 sätestatud õiguslik alus puudus. Kohus nõustub kostjaga

selles, et hageja nõude aluseks olevate asjaolude üle sisulise vaidluse pidamine ei ole käesolevas

menetluse esemeks, vaid tegemist on eraldiseisva nõude tunnustamisele suunatud hagi menetluse

esemega. Seega ei ole asjakohased kostja kohtuistungil esile toodud taotlused võimaliku

ekspertiisi osas, mis on seotud müügilepingu ja trahvide kokkuleppega. Kohus on seisukohal, et

tõendamist ei ole leidnud hageja hagis kirjeldatud asjaolu, et nõude uuesti läbivaatamiseks puudus

alus. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldajad X OÜ, X OÜ ja X OÜ 23.12.2021 esitatud

pankrotihaldurile taotluse nõuete tunnustamise uuesti läbivaatamist nõuete kaitsmise koosolekul.

Taotluse põhjenduste kohaselt selgitasid võlausaldajad, et hageja nõudeavalduse aluseks olevad

leppetrahvi nõuded on võltsimistunnustega olles koostatud tagantjärele varasema kuupäevaga.

Pankrotihalduril oli kohtu hinnangul põhistatud alus uue koosoleku kokkukutsumiseks ja

vastavasisulise teade avaldati 13.02.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega ei ole rikutud

võlausaldajate õigusi ega seadust, hagejal on võimalus valida kohane õiguskaitse viis oma

väidetava nõude tunnustamise osas.

16. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus taotlused, mis on lahendamata asja menetluse

kestel. Kuivõrd kostja on esitanud taotluse asja läbi vaatamata jätmiseks esimese alternatiivina

oma vastuse kohaselt, leiab kohus, et see tuleb jätta rahuldamata ja asi sisuliselt lahendada.

Menetluskulud

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

18. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

19. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik