3-22-1659/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMK (edaspidi taotleja) esitas Viru Vanglale 1. juunil 2022 taotluse, milles soovis pikaajalist kokkusaamist oma abikaasa ja kasulapsega 14.−15. juulil 2022. Viru Vangla jättis juuli 2022. a otsusega nr 6-7/15207-2 taotleja pikaajalise kokkusaamise taotluse rahuldamata.
Legislator headnote
AI generated3-22-1659/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest. Teisisõnu on esialgse õiguskaitse funktsioon tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Seega peab selleks, et esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, olema esialgse õiguskaitse taotluse esemega seoses pooleli põhivaidlus, st vaidevõi kohtumenetlus.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-22-1659 Määruse kuupäev
9. august 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi MK (K) esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON
1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2. Jätta riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus koos venekeelse tõlkega toimetatakse kätte taotlejale.
ASJAOLUD
1. MK (edaspidi taotleja) esitas Viru Vanglale 1. juunil 2022 taotluse, milles soovis pikaajalist kokkusaamist oma abikaasa ja kasulapsega 14.−15. juulil 2022. Viru Vangla jättis
14. juuli 2022. a otsusega nr 6-7/15207-2 taotleja pikaajalise kokkusaamise taotluse rahuldamata.
2. Taotleja esitas Viru Vanglale 4. juulil 2022 taotluse, milles soovis pikaajalist kokkusaamist oma abikaasa ja kasulapsega 16.−18. augustil 2022. Viru Vangla jättis 27. juuli 2022. a otsusega nr 6-7/18335-2 taotleja pikaajalise kokkusaamise taotluse rahuldamata.
3. Taotleja esitas 25. juulil 2022 Viru Vangla 14. juuli 2022. a otsuse nr 6-7/15207-2 peale vaide, taotledes otsuse tühistamist ning vangla kohustamist tagada talle pikaajalised kokkusaamised võrdselt teistega igal kuul ja hüvitada iga ära jäänud kokkusaamise eest 1000 eurot. Viru Vangla registreeris vaides esitatud kahjunõude numbriga 6-16/177-1.
4. Tartu Halduskohtusse saabus 4. augustil 2022 taotleja esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse kohaselt pidi taotlejal toimuma 14.–15. juulil 2022 pikaajaline kokkusaamine abikaasa ja lapsega, kuid kokkusaamine tühistati S-maja ülemuse käskkirjaga. Taotlejat teavitati sellest
13. juulil 2022 ning abikaasat 14. juulil 2022. Uus pikaajaline kokkusaamine pidi algselt toimuma 18.–19. augustil 2022 koos abikaasa ja tütrega, ent praeguseks on taotlus kokkusaamiseks tagasi lükatud.
Taotleja palub esialgset õiguskaitset, kuna leiab, et vangla rikub tema õigusi ning kohtleb teda ebainimlikult. Taotleja palub ka vangla kohustamist lõpetada vangla mõnitav tegevus ning kompenseerida tühistatud 14. juuli 2022. a kokkusaamine. Taotleja palub riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
5. Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla 8. augustil 2022 taotluse asjaoludega seonduvad materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus selgitab esmalt, et käsitab 4. augustil 2022 kohtusse saabunud taotleja taotlusena pealkirjastatud avaldust tulenevalt selle sisust ja eesmärgist üksnes esialgse õiguskaitse taotlusena. Taotleja on palunud kohtult esialgset õiguskaitset seoses sellega, et vangla ei võimalda talle pikaajalist kokkusaamist abikaasa ja lapsega. Taotleja viitab, et talle ei võimaldatud pikaajalist kokkusaamist 2022. a juulis ning taotlus saada 2022. a augustis pikaajalisele kokkusaamisele abikaasa ja lapsega lükati samuti tagasi. Kohus mõistab taotleja tahet selliselt, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist võimaldada talle pikaajaline kokkusaamine abikaasa ja lapsega 2022. a augustis (taotleja taotletud aeg on 16.−18. august 2022). Kuna 2022. a juuliks taotletud kokkusaamise aeg on praeguseks möödunud, ei oleks kohtul enam võimalik vastavas osas esialgset õiguskaitset kohaldada.
Taotleja on avalduses küll palunud ka kohustada vanglat lõpetama taotleja ja tema pereliikmete üle mõnitamine ning kompenseerida 14. juulil 2022 ära jäänud kokkusaamine, kuid kohus ei tõlgenda nende palvete tõttu avaldust kaebusena, sest sellised nõuded poleks menetletavad. Kohus selgitab, et taotlejal ei ole õigust esitada kohtule abstraktseid nõudeid, st taotleda ei saa abstraktselt vangla kohustamist mõnitamise lõpetamiseks. Kohtule saab esitada nõudeid üksnes konkreetselt määratletud haldusakti või toiminguga seoses, mitte üldsõnaliselt mõnitamisega seoses. Seetõttu tuleks selline abstraktne kohustamisnõue kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 1 alusel tagastada. Samuti kuuluks tagastamisele taotleja hüvitamisnõue seoses 14. juulil 2022 ära jäänud kokkusaamisega, sest taotleja pole veel läbinud vangistusseaduse § 11 lõikes 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Taotleja on küll 25. juulil 2022 esitanud vanglale kahjunõude seoses ära jäänud kokkusaamisega, kuid vangla kinnitusel pole seda veel lahendatud ja möödunud pole ka riigivastutuse seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud kahekuuline kahjunõude lahendamise tähtaeg. Seega tuleks taotleja hüvitamisnõue tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. Hüvitamisnõudega saab taotleja kohtusse pöörduda alles siis, kui vangla tema kahjunõude tagastab või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab.
7. HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest. Teisisõnu on esialgse õiguskaitse funktsioon tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Seega peab selleks, et esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, olema esialgse õiguskaitse taotluse esemega seoses pooleli põhivaidlus, st vaidevõi kohtumenetlus.
8. Vangla jättis 14. juuli 2022. a otsusega nr 6-7/15207-2 rahuldamata taotleja taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks 14.−15. juulil 2022. Taotleja esitas selle otsuse peale vaide.
Kõnealune vaidemenetlus saab puudutada ainult seda, kas vangla keeldumine võimaldada taotlejale pikaajaline kokkusaamine oma abikaasa ja lapsega 14.−15. juulil 2022 oli õiguspärane. Selle vaidemenetluse raames ei saa otsustada 16.−18. augusti 2022. a kokkusaamise ega muude kokkusaamiste üle.
Vangla vastusest kohtunõudele ei nähtu, et taotleja oleks esitanud vaide vangla 27. juuli 2022. a otsuse nr 6-7/18335-2 peale, millega keelduti taotlejale võimaldamast pikaajalist kokkusaamist 16.−18. augustil 2022. Seega puudub vaidemenetlus, mis puudutaks 2022. a augustis pikaajalise kokkusaamise toimumist. Samuti pole kohtu menetluses kaebust, mis puudutaks 2022. a augusti pikaajalist kokkusaamist. Niisiis ei toimu 2022. a augusti pikaajalise kokkusaamisega seoses põhivaidlust, mille raames saaks kohtult esialgset õiguskaitset taotleda. Seetõttu leiab kohus, et taotleja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ning see tuleb jätta läbi vaatamata.
9. Kohus selgitab, et taotlejal on võimalik esitada vanglale vaie 27. juuli 2022. a otsuse nr 6-7/18335-2 peale ja pärast vaide esitamist saab kohtult taotleda esialgset õiguskaitset eesmärgiga saada 16.−18. augustil 2022 pikaajaline kokkusaamine abikaasa ja lapsega.
10. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu jätab kohus läbi vaatamata ka riigilõivust vabastamise taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt)