2-20-124589/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 09.08.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-124589

Tsiviilasi

X (X) hagi Y vastu võlgnevuse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.01.2022 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

advokaat Simona Vissak

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.01.2022 määrus osas, milles kohus jättis kostjalt

välja mõistmata hageja kasuks menetluskulu 712,50 eurot ja teha tühistatud osas

uus määrus, millega nimetatud summa täiendavalt välja mõista.

2. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2.1. Rahuldada X (X) taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

kostjalt YXlt välja hageja X kasuks menetluskulud 2 645 eurot.

2.3. Kohustada kostjat tasuma hagejale viivist menetluskuludelt võlaõigusseaduse

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest

kuni määruse täitmiseni.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta hageja taotluse alusel riigilõiv tagastamata.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. X esitas 03.08.2020 Pärnu Maakohtule avalduse Y (kosta) vastu võlgnevuse saamiseks.

Kostja esitas nõudele vastuväite ja Pärnu Maakohus andis hageja nõude üle Harju Maakohtule.

Hageja esitas 24.08.2020 hagi, mille maakohus rahuldas 19.11.2021 otsusega. Menetluskulud

jäid kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus 21.12.2021.

2. Hageja esitas 09.09.2020 (p-d a-e), 24.09.2021 (p-d f-l) ja 29.10.2021 (p m) menetluskulude

nimekirjad, milles palus kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 3 112,50 eurot

käibemaksuga (lepingulise esindaja tasu 2 887,50 eurot ja riigilõiv 225 eurot). Hagejate

lepinguline esindaja osutas õigusabi 19,25 tunni ulatuses tunnitasumääraga 125 eurot (koos

käibemaksuga 150 eurot). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Menetluskulude nimekirjade kohaselt tegi esindaja järgmisi toiminguid:

a. suhtlus kliendiga, materjalidega tutvumine, menetlusliku positsiooni kujundamine

(0,5 tundi);

b. maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine (0,5 tundi);

c. suhtlus kliendiga edasise osas, hagiavalduse ettevalmistamine (1 tund);

d. hagiavalduse koostamine, sh viiviste arvestamine (5 tundi);

e. menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 tundi);

f. kostja vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine (0,5 tundi);

g. seisukoha koostamine kostja vastusele (2,5 tundi);

h. suhtlus kliendiga, vastuse redigeerimine, edastamine kohtule (0,5 tundi);

i. kohtu seisukohaga tutvumine, analüüs, kliendile selgituste edastamine (0,75 tundi);

j. täiendava päringu koostamine asjatundjale (0,5 tundi);

k. asjatundja täiendava arvamusega tutvumine, analüüs (0,5 tundi);

l. seisukoha koostamine, nõupidamine kliendiga, edastamine kohtule (3,5 tundi);

m. 29.10.2021 seisukoha koostamine (3 tundi).

3. Kostja menetluskulude nimekirjadele vastuväiteid ei esitanud.

Maakohtu määrus

4. Maakohus rahuldas hageja avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-d 1,

4 ja 8, § 175 lg-d 1, 4 ja 10, § 176 lg 1 p 5, § 177 lg 1 p 2, lg 2, 178 lg-d 2 ja 4, § 138 lg 1, §

144 p 1 ja p 4, § 477 lg-d 5 ja 7 alusel menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1 932,50 eurot (riigilõiv

225 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja lepingulise esindaja tasu 1 687,50 eurot

(käibemaksuga) 11,25 tunni eest tasumääraga 150 eurot). Kohus kohustas kostjat tasuma

menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras ja ulatuses.

Maakohus leidis, et toimingud a ja b ei kuulunud hüvitamisele arvestades TsMS § 4842.

Viidatud säte näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab

20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Menetluskulude nimekirja (toiming e) näol polnud tegemist

õiguslikult keeruka sisuga dokumendiga ja esindajal tuli nagunii pidada arvestust esindatavale

tehtava töö osas. Kohtu hinnangul polnud põhjendatud lihtsa sisuga menetlusdokumendi

koostamisele ja esitamisele rohkem kui 0,25 tundi.

Toimingud f, g ja h olid põhjendatud 1 tunni ulatuses arvestades hageja seisukoha sisukust ja

pikkust. Kohtupraktikas oli kujunenud seisukoht, et u 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi

koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit

kuni 1 tund, sh ka aeg, mis kulus eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni

kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest.

Toimingud i, j, k ja l olid põhjendatud kokku 3 tunni ulatuses arvestades dokumentide sisu,

pikkust ja õigusliku keerukust. Esindaja ajakulu 24.09.2021 menetlusdokumendi koostamisel

oli osaliselt põhjendamatu. Esindaja kordas juba oma varasemat seisukohta, mis polnud

õiguslikult keeruka sisuga. Lisaks sisaldas hageja dokument ka menetluskulude nimekirja.

Esindaja ja klient võivad kokku leppida nii palju kohtumisi, kui nad ise soovivad ning esindaja

võib teha nii palju nõupidamisi, kui ta soovib. Vastaspool ei pea hüvitama kulusid, mille

tekkimist ei saa ta kuidagi mõjutada. Selliste kulude hüvitamine, mis puudutab kliendisuhtlust

ja nõupidamisi tuli arvestada menetlusdokumendi koostamise ajakulu sekka. Kohus arvestas,

et u 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete

õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund.

Toiming m oli põhjendatud 1 tunni ulatuses. Nimetatud dokumendi näol oli tegemist hageja

senises menetluses esitatud seisukohtade koonddokumendiga. Kohtu hinnangul ei olnud

põhjendatud kulutada niivõrd palju aega koondseisukoha koostamisele olukorras, kus pooled

on menetluse käigus saanud korduvalt esitada oma seisukohti vastaspoole seisukoha osas.

Ülejäänud lepingulise esindaja toimingud olid vajalikud ja põhjendatud. Esindaja

tunnitasumäär oli kooskõlas kohtupraktikaga. Samuti tuli kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv.

Hageja määruskaebus

5. Hageja palus tühistada maakohtu määrus osas, milles hageja avaldus jäi rahuldamata ja teha

uus määrus, millega mõista täiendavalt 1 180 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja palus

määruskaebuse rahuldamise korral tagastada talle kaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot.

Maakohus ei täitnud nõuet hinnata esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust viisil, mis

arvestaks menetluses esitatud dokumentide mahukust ja sisu, samuti vaidluse keerukust.

Esindaja poolt tehtud toimingud olid esitatud osaliselt koondatult, st ühel real oli nimetatud

mitu toimingut. Kohtul oli võimalik hinnata kulude nimekirja, kuhu oli lepingulise esindaja

tehtud toimingutele kulunud aeg märgitud ajavahemikuna. Kohtul oli õigus küsida vajadusel

täpsustusi. Hageja ei nõustunud, et menetluskulude nimekirja koostamisele ei saanud kuluda

rohkem kui 0,25 tundi. Tuli arvestada, et lisaks menetlusdokumendi koostamisele hõlmas see

ka vormistamist ning kohtule e-toimiku teel edastamist.

Maakohus asus hindama ajakulu valikuliselt, vähendades kulusid ebaõige kaalumise teel.

Hageja suhtles esindajaga menetlusdokumentide koostamisega seonduvalt vaid loetud

kordadel. Peamine fookus oli seisukohtade ja vastuväidete koostamisel ja põgus suhtlus

kliendiga oli vajalik, et koguda tõendeid ning kooskõlastada menetlusdokumente. Kohus asus

ebaõigelt seisukohale nagu hageja oleks oma esindajaga pidanud nõu ebamõistlikul määral.

Samuti ei nõustunud hageja kohtu hinnangutega seoses menetlusdokumentide koostamiseks

kulunud ajakulu põhjendamatusega. Vaadates vaidluse spetsiifikat (sõiduki varjatud puuduste

tuvastamine) ja asjaolu, et hageja pidi kaasama asjatundja, oli selgelt vaja kulude hindamisel

lähtuda menetlusdokumentide sisust, mitte üksnes kohtupraktikas kujunenud arvamusest, et u

1 lk võrdub 40 minutit kuni 1 tund. Kohtupraktikast tulenes, et see põhimõte oli sõltuv

dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Hagejal tuli kostja vastuväidetest

tulenevalt lükata ümber esitatud vastuväited, suhelda täiendavalt asjatundjaga ning esitada

kohtule vajalikud täiendavad tõendid.

Isegi kui hageja teatud asjaolusid kordas, siis ei andnud see alust sedavõrd olulisel määral

menetluskulude vähendamiseks. Hageja pidi igas menetlusdokumendis esitama vastuväiteid

kostja seisukohtadele ja väidetele. Kostja vastuväited tõid kaasa hageja suurenenud

menetluskulu. Ka asjatundjale küsimuste esitamine ning nende kohtule edastamine koos

juriidiliste seisukohtadega oli ajakulu, mida ei saanud lugeda põhjendamatuks. Maakohus ei

hinnanud tehtud töö vajalikkust, st kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks

vajalik ja mõistlik ning arvamuse andmiseks tehtud ajaline ja rahaline kulu mõistlik. Maakohus

ületas diskretsioonipiire.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja määruskaebusele ei vastanud.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt TsMS § 657 lg 2 ja § 659

alusel osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude nõude 712,50 euro saamiseks

rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjalt

hageja kasuks välja täiendavalt menetluskulud 712,50 eurot (2 645 eurot-1 932,50 eurot). Kuna

ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohtus määruse

tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt TsMS § 654 lg-le 22. Määruskaebus tuleb osaliselt

rahuldada.

Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus

TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud

kaebuse piiridega. Kostja maakohtu määrust ei vaidlustanud. Määruskaebusest nähtub, et

hageja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega kohus hageja taotluse rahuldas.

Vaidlustamata osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu

18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu

poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise

hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise

hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu

diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus

määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks määruskaebuse rahuldamist, mis puudutab maksekäsu

kiirmenetluse kulusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega. Maakohus leidis

õigesti, et maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista 20 eurot. Praegusel juhul anti asi maksekäsu kiirmenetlusest üle hagimenetlusse. Seega

tuli hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda lisaks TsMS § 175 lg-le 1 ka §-s 4842

sätestatust. Seega kehtib piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja

kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p-d 12.1–12.3). Ringkonnakohtu hinnangul kehtib see ka

olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu

kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause).

Järelikult leidis maakohus õigesti, et maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 eurot, mõistes selle hagimenetluse kulude hulka (vt Tartu

Ringkonnakohtu 01.07.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-19-136682, p12).

Lisaks nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles osas, et 09.09.2020 menetluskulude

nimekirja esitamise kulu oli 0,25 tundi. Menetluskulude nimekirjas sisalduvate kohustuslike

andmete ja taotluste kajastamine ning kohtule esitamine ei võta mõistlikult võttes rohkem aega

kui 15 minutit. Juhul kui esindaja soovib viidata menetluse käigule ja kajastada kohtupraktikat,

siis polnud see käesoleva menetlusdokumendi koostamise ajal vajalik (puudusid ka kostja

vastuväited). Seega pole põhjendatud ajakulu üle 0,25 tunni. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga, et 29.10.2021 seisukoha koostamine oli põhjendatud 1 tunni ulatuses

(toiming p-s m). Nimetatud dokumendi näol on tegemist hageja senises menetluses esitatud

seisukohtade koonddokumendiga. Maakohus leidis õigesti, et ei ole põhjendatud kulutada

niivõrd palju aega koondseisukoha koostamisele olukorras, kus pooled on menetluse käigus

saanud korduvalt esitada oma seisukohti vastaspoole seisukoha osas.

Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus määruskaebuse põhjendustega. Maakohus vähendas

alusetult alljärgnevate toimingute ajakulu, millega ületas diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu

hinnang hageja esindaja ülejäänud toimingutele on järgmine.

Menetluskulude nimekirja ja asja materjali järgi tutvus hageja 30.09.2020 kostja vastusega,

kujundas seisukoha, koostas vastuse, sh suhtles kliendiga, tegi parandused ja esitas 14.10.2020

vastuse kohtule (toimingud p-des f-h). Kokku kulus hagejal selleks 3,5 tundi. Ringkonnakohus

leiab, et maakohus eksis, kui määras põhjendatuks ja vajalikuks kuluks nende toimingute eest

1 tunni. Lühikese menetlusdokumendi koostamine ei tähenda automaatselt, et esindaja ei

kulutanud selle seisukoha kujundamisele ja vormistamisele mõistlikku aega. Arvestades

esindaja tehtud toiminguid ja menetlusdokumendi sisu on ajakulu kokku 3,5 tundi mõistlik ja

põhjendatud. Selleks, et klient saaks kvaliteetset õigusteenust, siis on vältimatu suhtlus

esindajaga. Vastaspool ei pea küll piiramatult menetlusosalise ja kliendi vahelise suhtluse eest

hüvitist tasuma. Asjaolu, et menetluskulude nimekirjas oli esindaja ja kliendi suhtlus toodud

esile eraldi menetlustoiminguna, ei anna alust lugeda seda põhjendamatuks.

Menetluskulude nimekirja ja asja materjali järgi tutvus hageja kohtu 09.09.2021 seisukohaga,

analüüsis seda ja edastas vastavad selgitused kliendile. Esindaja tegi päringu asjatundjale,

analüüsis vastust, pidas nõu hagejaga, koostas vastavalt sellele seisukoha ja edastas selle

kohtule (toimingud p-des i-l). Kokku kulus selleks 5,25 tundi. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus eksis, kui määras põhjendatuks ja vajalikuks kuluks nende toimingute eest 3 tundi.

Lühikese menetlusdokumendi koostamine ei tähenda automaatselt, et esindaja ei kulutanud

selle seisukoha kujundamisele ja vormistamisele mõistlikku aega. Arvestades esindaja tehtud

toiminguid ja menetlusdokumendi sisu oli ajakulu kokku 5,25 tundi vajalik, mõistlik ja

põhjendatud. Dokument sisaldab õiguslikku põhistust ning hageja esitas täiendavaid tõendeid.

Selleks, et klient saaks kvaliteetset õigusteenust, siis on vältimatu suhtlus esindajaga.

Ringkonnakohus selgitab, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab

nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle

sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 21.06.2021 määrus

tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 9). Seega maakohtu seisukoht, et tuleb lähtuda u 1 lk teksti

kirjutamiseks kulub 40 minutit kuni 1 tund, ei ole kooskõlas TsMS § 175 lg 1 mõttega.

Eeltoodust tulenevalt on hagejate lepingulise esindaja toimingud ja ajakulu põhjendatud

kokkuvõtlikult järgmiselt: suhtlus kliendiga, materjalidega tutvumine, menetlusliku positsiooni

kujundamine ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine (0 tundi, selle asemel tuleb

arvestada hüvitist 20 eurot); suhtlus kliendiga edasise osas, hagiavalduse ettevalmistamine

(1 tund); hagi koostamine, sh viiviste arvestamine (5 tundi); menetluskulude nimekirja

koostamine (0,25 tundi); kostja vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine (0,5 tundi);

seisukoha koostamine kostja vastusele (2,5 tundi); suhtlus kliendiga, vastuse redigeerimine,

edastamine kohtule (0,5 tundi); kohtu 09.09.21 seisukohaga tutvumine, analüüs, kliendile

selgituste edastamine (0,75 tundi); täiendava päringu koostamine asjatundjale (0,5 tundi);

asjatundja arvamusega tutvumine, analüüs (0,5 tundi); seisukoha koostamine, nõupidamine

kliendiga, edastamine kohtule (3,5 tundi); 29.10.2021 seisukoha koostamine (1 tund).

Kokku moodustab põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 645 eurot (2 400 eurot esindajatasu

maakohtus 16 tunni ees hinnaga 150 eurot tunnis (käibemaksuga), 225 eurot riigilõiv ja

20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud).

10. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

11. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

12. Praegusel juhul ei esine TsMS § 150 lg 1 p-s 5 nimetatud aluseid riigilõivu tagastamist.

Riigilõivu tagastamata jätmisele ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 150 lg 8 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)