2-19-7157/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 09.08.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-7157

Tsiviilasi

Fausto Capital OÜ hagi Osaühing Fixor Kinnisvara

vastu võla ja viivise saamiseks

Osaühing Fixor Kinnisvara vastuhagi Fausto Capital

OÜ vastu võla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.04.2022 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing Fixor Kinnisvara määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastuhagis

kostja)

Fausto

Capital

OÜ

(registrikood 11939341), seaduslik esindaja KK ja

lepinguline esindaja Juhan Raudam

Kostja (vastuhagis kostja) Osaühing Fixor Kinnisvara

(registrikood 10934904), lepinguline esindaja Kaspar

Kamsakann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20.04.2022 määrus osas, milles kohus jättis hagejalt

välja mõistmata kostja kasuks menetluskulu 836 eurot ja teha tühistatud osas uus

määrus, millega nimetatud summa täiendavalt välja mõista.

2. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2.1. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

2.2. Rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.3. Määrata kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 150 eurot.

2.4. Määrata kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 4 912,50 eurot.

2.5. Tasaarvestada resolutsiooni punktides 2.3. ja 2.4. hüvitamisele määratud

summad, mille tulemusel mõista hagejalt kostja kasuks välja 4 762,50 eurot.

2.6. Kohustada hagejat tasuma kostjale viivist menetluskuludelt võlaõigusseaduse

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest

kuni määruse täitmiseni.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Fausto Capital OÜ (hageja) esitas 10.05.2019 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Fixor

Kinnisvara (kostja) vastu võla ja viivise saamiseks. Kostja esitas vastuhagi 05.08.2019.

Maakohus lahendas poolte nõuded 31.03.2021 otsusega (hagi rahuldati osaliselt ja vastuhagi

jäeti rahuldamata). Tallinna Ringkonnkohus tühistas 27.08.2021 osaliselt maakohtu otsuse ja

tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt. Ringkonnakohtu otsus jõustus

24.01.2022 Riigikohtu sama kuupäeva määrusega.

2. Vastavalt eelviidatud ringkonnakohtu otsusele jäid maakohtu menetluskulud ¾ osas hageja

kanda ja ¼ osas kostja kanda ning ringkonnakohtu menetluskulud jäid täies ulatuses hageja

kanda.

3. Hageja menetluskuludeks oli hagiavalduselt tasutud riigilõiv 600 eurot.

4. Kostja esitas 02.03.2020 ja 17.02.2021 menetluskulude nimekirjad esimese astme kulude

kohta ning 16.07.2021 apellatsioonastme menetluskulude nimekirja. Kostja nõudis kulude

hüvitamist käibemaksuta.

4.1. Kostja 02.03.2020 avalduse kohaselt olid kostja õigusabikulud 2 100 eurot (17,5 tunni eest

tunnihinnaga 120 eurot) ja riigilõiv 600 eurot (kokku 2 700 eurot). Esindaja tegi järgmisi

toiminguid:

a. 27.05.2019 materjaliga esmane tutvumine, telefoninõupidamine kliendiga – 30 minutit;

b. 28.05.2019 materjaliga tutvumine, esmase vastuse koostamine – 2 tundi 45 minutit;

c. 04.06.2019 hagile vastuse koostamine – 4 tundi 25 mintuti;

d. 26.06-28.06.2019 vastuse koostamine– 2 tundi 55 minutit;

e. 09.07-31.07.2019 vastuhagi koostamine -3 tundi 30 minutit;

f. 27.02.2020 ettevalmistus istungiks, vastuhagi vastuse analüüs, teeside koostamine –

3 tundi 25 minutit.

4.2. Kostja 17.02.2021 avalduse kohaselt olid tema õigusabikulud 3 960 eurot (33 tunni eest

tunnihinnaga 120 eurot). Lisaks palus kostja arvestada 17.02.2021 istungi kulu vastavalt

tegelikule ajale. Kostja esindaja tegi järgmisi toiminguid:

g. 02.03.2020 ettevalmistus ja osalemine 02.03.2020 kohtuistungil, istungi järgne

nõupidamine kliendiga – 1 tund 20 minutit;

h. 05.03.2020 kohtuistungi protokolliga tutvumine, e-kiri kliendile – 10 minutit;

i. 09.06.2020 hageja edastatud tõenditega esmane tutvumine – 40 minutit;

j. 12.06.2020 hageja kõrvalkulude dokumentide analüüs – 1 tund 55 minutit;

k. 25.06.2020 kuludokumentide analüüs, seisukoha koostamine – 3tundi 30 minutit;

l. 26.06.2020 dokumentide analüüs ja arvutusprogrammi kandmine – 1 tund 5 minutit;

m. 29.06.2020 kliendi edastatud kuludokumentidega tutvumine ja analüüs, seisukoha

koostamine hageja 02.06.2020 seisukohale ja tõenditele – 1 tund 40 minutit;

n. 30.06.2020 kliendi edastatud allüüritepingutega tutvumine, kostja selgituste

sisestamine kuludokumentide tabelisse – 1 tund 20 minutit;

o. 01.07.2020 kostja selgituste sisestamine kuludokumentide andmete analüüs ja

arvutused

tabelarvutusprogrammis,

seisukohtade

täiendamine,

tõendite

komplekteerimine ja süstematsiseerimine, e-toimikusse laadimine – 3 tundi 45 minutit;

p. 12.08.2020 ettevalmistus istungiks – 30 minutit;

q. 13.08.2020 toimikuga tutvumine ja toimikulehtede maha märkimine - 55 minutit;

r. 17.08.2020 ettevalmistus istungiks – 50 minutit;

s. 18.08.2020 ettevalmistus istungiks, teeside täiendamine -1 tund 45 minutit;

t. 19.08.2020 istungieelne nõupidamine kliendiga – 1 tund 10 minutit;

u. 19.08.2020 osalemine ja esindus istungil, istungijärgne nõupidamine kliendiga seoses

kompormissi võimalustega – 1 tund 45 minutit;

v. 26.08.2020 tutvumine protokolliga, e-kiri kliendile – 10 minutit;

w. 20.10.2020 esmane tutvumine dokumendiga, e-kiri kliendile – 45 minutit;

x. 06.01.2021 hageja 19.10.2020 seisukohaga lisaks oleva tabeliga tutvumine, selle

analüüs ja kõrvutamine kuludokumentidega – 2 tundi 15 minutit;

y. 06.01.2021 telefoninõupidamine kliendiga seoses hageja seisukohaga – 15 minutit;

z. 06.01.2021 vastuse koostamine hageja seisukohale – 30 minutit;

aa. 07.01.2021 vastuse koostamine hageja seisukohale – 2 tundi 40 minutit;

bb. 14.01.2021 hageja esitatud tabelarvestuse analüüs – 1 tund 20 minutit;

cc. 18.01.2021 vastuse koostamine hageja seisukohale – 1 tund 40 minutit;

dd. 19.01.2021 vastuse koostamine hageja seisukohale – 30 minutit;

ee. 16.02.2021 ettevalmistus kohtuistungiks – 35 minutit.

4.3.

Kostja

16.07.2021

menetluskulude

nimekirjast

nähtus,

et

kostjale

apellatsioonimenetlusekulud olid 2 680 eurot (riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 2 080 eurot

17,33 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot). Lepinguline esindaja tegi järgmisi toiminguid:

ff. maakohtu otsuse analüüs, apellatsiooni perspektiivide analüüs - 45 minutit;

gg. nõupidamine kliendiga seoses esitatava apellatsiooniga - 15 minutit;

hh. apellatsioonkaebuse koostamine - 12 tundi 35 minutit;

ii. hageja vastusega tutvumine ja selle analüüs - 45 minutit;

jj. lõppseisukohtade ning menetluskulude nimekirja koostamine - 3 tundi.

5. Pooltel oli tagatud võimalus vastaspoole menetluskulude nimekirjadele esitada seisukohti.

Maakohtu määrus

6. Maakohus rahuldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-te 1, 4, 8, 10 § 175

lg-te 1 ja 4, § 176 lg 1 p 5, § 177 lg 1 p 2, lg 2, 178 lg-te 2 ja 4, § 138 lg 1, § 144 p 1 ja p 4, §

477 lg-te 5 ja 7 ning § 218 alusel hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

täielikult ja kostja taotluse osaliselt. Vastavalt menetluskulude jaotusele määras kohus hageja

kulude suuruseks 150 eurot ja kostja kulude suuruseks 4 076,50 eurot. Kohus tasaarvestas

TsMS § 445 lg 1 alusel poolte vastastikused nõuded, mille tulemus tuli hagejal tasuda kostjale

3 926,50 eurot ja maksta sellelt summalt viivist seadusjärgses määras ja ulatuses (TsMS § 177

lg 4).

Poolte taotlused riigilõivu hüvitamiseks olid põhjendatud. Hageja riigilõiv moodustas 600 eurot

(riigilõiv hagilt) ja kostja riigilõiv 1 200 eurot (riigilõiv vastuhagilt 600 eurot ja

apellatsioonkaebuselt 600 eurot).

Maakohus leidis, et käesolevas menetluses polnud kostja esindaja tunnitasu määr 120 eurot

mõistlik. Kostja esindaja polnud advokaat, kellel oleks kohustus ennast pidevalt täiendada.

Kostjat esindas jurist. Mõistlikuks sai lugeda tunnitasumääraks 100 eurot (käibemaksuta).

Kohtu hinnangul polnud esindaja kõik toimingud vajalikud ja põhjendatud. Kohus lähtus

põhimõttest, et kohtupraktikas oli kujunenud seisukoht, et u 1 lk juriidilise sisuga

menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda

aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide

analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja

analüüsimist vajavatest asjaoludest.

Kostja kulutas hagivastuse koostamisele (p-d a.-c.) 7,66 tundi. Kostja hagivastus oli sisult 4 lk

pikk sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste nimesid, taotlusi, esindaja allkirja ja lisade

loetelu. Põhjendatuks sai lugeda ajakulu 4 tunni ulatuses. Ajakulu tuli vähendada 3,66 tunni

võrra. Esindaja ajakulu polnud p d. osas täielikult põhjendatud (vastuse koostamine). Kostja

seisukoht oli sisult 2,5 lk pikk sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste nimesid, taotlusi,

esindaja allkirja. Põhjendatuks sai lugeda kostja seisukoha esitamisega seotud ajakulu 2,5 tunni

ulatuses. Ajakulu tuli vähendada 0,41 tunni võrra.

Ka toimingutele f. ja g. kulunud ajakulu polnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalik.

02.03.2020 istungil osalemise ajakulu oli vajalik istungi kestvuse ulatuses, milleks protokolli

kohaselt on 0,75 tundi (43 minutit). Põhjendatuks sai pidada istungi ettevalmistuse ajakulu

1 tund, arvestades, et pooled olid saanud esitada hulgaliselt kirjalike seisukohti ning olid

tuttavad asja materjalidega. Istungijärgne kliendinõupidamine polnud põhjendatud.

Kliendisuhtlus on lahutamatu osa lepingulise esindaja tööst ning pooled võivad vahetada

niipalju e-kirju, pidada niipalju nõupidamisi kui nad soovivad. Kuid tegemist ei ole kuluga,

mille kandmist saaks vastaspool ette näha ning seega ei vastuta vastaspool nimetatud kulu

tekkimise eest. Samuti ei olnud kohtul võimalik asja materjalide pinnalt hinnata nimetatud kulu

põhjendatust ning vajalikkust. Kohtuasja materjalidest ei nähtunud, et kohtule oleks esitatud

kostja poolt teese või vastuhagi vastuse osas seisukohta, seega luges kohus põhjendatuks

vastuhagi vastusega tutvumise ajakulu 0,5 tundi. Kokku oli põhjendatud nimetatud kuupäevade

ajakulu mahus 2,25 tundi. Kohus vähendas ajakulu 2,49 tunni võrra.

Esindaja kulus p-des i.-o. märgitud toimingutele kokku 13,89 tundi. Kostja seisukoht oli sisult

5 lk pikk sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste nimesid, taotlusi, esindaja allkirja. Antud

juhul tuli kostjal analüüsida mitmeid hageja esitatud raamatupidamislike tõendeid, mille maht

oli suur. Põhjendatuks sai lugeda ajakulu 8 tundi. Ajakulu tuli vähendada 5,89 tundi.

Esindajal kulus p-des p.-u. märgitud toimingute tegemiseks kokku 6,87 tundi. Ajakulu seoses

istungi ettevalmistamisega oli osaliselt ülepaisutatud. Pooled said menetluses esitada korduvalt

kirjalike seisukohti ning olid hästi kursis asja materjalidega. Põhjendatuks ei saanud pidada

esindaja

ajakulu

niivõrd

suures

mahus

istungi

ettevalmistamisele.

Põhjendatuks

ettevalmistuskulu ajakulu oli 1 tund. Ajakulu seoses toimikuga tutvumisega ja numbrite

lisamisega lehekülgedele oli ülepaisutatud. Tegemist oli väga lihtsakoelise tööülesandega ning

ei nõudnud suurt ajakulu. Põhjendatuks ajakulu toimikuga tutvumiseks oli 0,5h. Istungieelse

nõupidamise ajakulu polnud põhjendatud, sest pooled võisid vahetada niipalju e-kirju, pidada

niipalju nõupidamisi kui nad soovisid. Kuid tegemist ei olnud kuluga, mille kandmist saaks

vastaspool ette näha ning seega ei vastuta vastaspool nimetatud kulu tekkimise eest. Samuti

polnud kohtul võimalik asja materjalide pinnalt hinnata nimetatud kulu põhjendatust ning

vajalikkust. 19.08.2020 istungi protokolli kohaselt oli istungi kestvuseks 1,25 tundi ja selles

ulatuses luges kohus põhjendatuks esindaja ajakulu istungi osalemise osas. Samuti polnud

põhjendatud ajakulu seoses istungijärgse nõupidamisega. Kokku oli põhjendatud ajakulud

2,75 tundi. Ajakulu tuli vähendada 4,12 tunni võrra.

Esindajal kulus p-des w.-dd. märgitud toimingute tegemiseks kokku 10,91 tundi. Kostja

seisukoht oli sisult 5 lk pikk sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste nimesid, taotlusi,

esindaja allkirja. Kohtu hinnangul sai põhjendatuks lugeda ajakulu 5 tundi. Vähendada tuli

ajakulu 5,91 tunni võrra.

Kostja palus arvestada kulude sekka 17.02.2021 istungiaja protokollist lähtuvalt. Protokolli

kohaselt oli istungi kestvuseks 1 tund ja selles mahus oli esindaja ajakulu põhjendatuks.

Esindaja ajakulu oli osaliselt põhjendamatu p-de ff.-hh. osas. Apellatsioonkaebuses vaidlustas

kostja kohtuotsust osaliselt. Kostja ei pidanud esile toonud uusi asjaolusid, kuna

apellatsioonkaebus sisaldas suuresti juba maakohtu menetluses esile toodud seisukohti ja kostja

vastuseisukohta otsusele. Samuti said pooled maakohtu menetluses esitada seisukohti, tutvuda

vastaspoole menetlusdokumentidega, osaleda istungitel, mistõttu olid asjaolud pooltele hästi

teada. Kostjate apellatsioonkaebus oli sisult ca 12lk pikk, kuid esindaja ajakulu oli selle

koostamiseks osaliselt põhjendamatu. Käesolevat menetlust arvestades sai põhjendatuks

maakohtu otsuse analüüsile ja apellatsioonkaebuse koostamisele kuluvat aega 6 tunni ulatuses.

Ajakulu tuli vähendada kokku 7,58 tundi.

Samuti polnud esindaja ajakulu täielikult põhjendatud ka p-de ii.-jj. osas. Kostja seisukoht oli

sisult 2,5 lk pikk sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste nimesid, taotlusi, esindaja allkirja.

Põhjendatuks sai lugeda kostja seisukoha ja täiendava menetluskulu esitamisega seotud ajakulu

2,5 tunni ulatuses. Ajakulu tuli vähendada 1,25 tunni võrra.

Muus osas olid kostja kulud põhjendatud. Kokku olid esindajakulud maakohtus põhjendatud

29,02 tunni ((17,5+33)= 50,5-22,48=28,02+1) ulatuses, mis vastas 2 902 eurole (29,02 x 100).

Koos riigilõivuga moodustasid maakohtukulud 3 502 eurot (600+2902). Arvestades

menetluskulude jaotust tuli kostjal kanda hageja maakohtu kulusid 150 eurot ja hagejal kanda

kostja maakohtu kulusid 2 626,50 eurot. Apellatsioonastme kostja esindaja kulud olid

põhjendatud ja vajalikud 8,5 tunni (17,33-8,83) ulatuses, mis vastas 850 eurole (8,5 x 100).

Koos riigilõivuga moodustasid apellatsiooniastme kulud 1 450 eurot (600+850). Hagejal tuli

kostjale hüvitada 4 076,50 eurot (2626,50+1450). Poolte vastastikuste nõuete tasaarvestuse

tulemusel tuli hagejalt kostja kasuks välja mõista 3 926,50 eurot (4076,50-150).

Kostja määruskaebus

7. Kostja palus tühistada maakohtu määrus osas, milles tema avaldus jäi rahuldamata. Kostja

palus uue määrusega rahuldada tema menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies

ulatuses, st täiendavalt tuli välja mõista 9 190 eurot.

Maakohus rikkus põhjendamiskohustust ja ületas diskretsioonipiire, mille tulemusel jäid kostja

menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaksmääramata. Kohus ei vaaginud

esindaja tunnitasu vastavust kohtupraktikas välja kujunenud printsiipidele. Arvestamata ja

põhjendamata jäi esindaja tunnitasu vastavust turuolukorraga. Tunnihind 120 eurot vastas asja

keerukusele, turuolukorrale ja jäi alla enamike (eeskätt Tallinna piirkonna) advokaatide

tunnihinnale. Kohtu poolne üksnes menetlusdokumendi mahul põhinev õigusabikulude

põhjendatuse hindamise metoodika ei arvestanud kohtuasja eripäraga. Käesolev kohtuasi oli

keskmisest mahukam, mille tingis hageja valduses olnud mahukad tõendid, mis esitati kohtule

süstematiseerimata kujul. Need asjaolud jättis kohus arvestamata.

Maakohus lähtus hagi vastuse koostamisele (p-d a.-c.) vajalikku esindaja töömahtu hinnates

kitsalt teksti mahust. Kohus ei osundanud mingit tähelepanu hagi enda ega selle vastuse sisule

ega ka tõenditele. Hagile oli lisatud mh mahukas üürileping kolme erineva muudatusega, mis

vajas analüüsi. Lisaks tuli esindajal analüüsida ja kontrollida kahe kalendriaasta arveid.

Maakohus eksis ka menetlusdokumendi (p d.) sisulise osa hindamisega, mille pikkus oli natuke

alla 3 lehekülje. 2,91 tundi sellise dokumendi koostamiseks oli mõistlik ja põhjendatud.

Kaebaja ei nõustunud maakohtuga p-de f. ja g. osas. Asjatundliku õigusabi polnud võimalik

osutada ilma kliendiga suhtlemata ning ei saanud eeldada, et seda tehakse õigusabi osutaja poolt

tasuta. Kliendiga nõu pidamine on õigusabi osutamise lahutamatu osa ning kohus ei üritanud

kontrollida, kas töölõigu juures kajastatud nõupidamine võiks olla põhjendatud kulu.

02.03.2020 kohtuistungil selgitas kohus pooltele tõendamiskoormist, andis hagejale võimaluse

täiendavate tõendite esitamiseks ja kostjale tähtaja tõendite osas arvamuse esitamiseks ning

kohustas järgmisele kohtuistungile ilmuma ka kostja seadusjärgse esindaja. Arusaamatu oli

maakohtu järeldus, kuidas peaks esindaja tasuta ja omast vabast ajast nendest asjaoludest oma

klienti informeerima, istungil toimunut kliendile operatiivselt kommunikeerima ja istungilt

toimunut ning edasist menetluskäiku kliendile selgitama. Kohus ei arvestanud istungi

ettevalmistamise ajakulu juures ka sellega, et istung peeti 7 kuud hiljem viimase

menetlusdokumendi esitamist. Istungiks põhjalikuma ettevalmistamise vajadus tekkis seoses

asjaoluga, et eelduslikult oli esimese ja viimase kohtuistungiga. Viimati nimetatud põhjusel oli

kostjal vajalik koostada ka teesid. Kostja ei saanud mõjutada, et kohus lükkas istungi edasi.

Asjaolu, et teeside esitamise vajadus ära langes, ei muutnud nende koostamise ajakulu

ebamõistlikuks ega põhjendamatuks.

Kohus ei võtnud p-de i.-o. hindamise juures arvesse, et 02.07.2020 menetlusdokumendi

koostamiseks tuli kostja esindajal analüüsida ca 386 lk dokumente, sh tuli need kronoloogiliselt

süstematiseerida. Selle tarvis kandis esindaja kõik dokumendid tabelarvutusprogrammi.

Tegemist oli mahuka ja aeganõudva tööga, mida esindaja tasustas pigem konservatiivselt. Töö

mahukust tunnistas ka hageja. Kõnelust tabelit kasutas ringkonnakohus ning asja lahendamise

seisukohalt sai määravaks see, et hagejal puudus vastu-argumentatsioon kostja koostatud

tabelile. Seega oli dokumentide analüüs ja vältimatult vajalik asja õigeks lahendamiseks ning

ka 02.07.2020 menetlusdokumendi koostamiseks.

Kostja ei nõustunud maakohtu hinnanguga ka p-de p.-u. osas. Istungi ettevalmistamiseks

vajalikku ajakulu hinnates jättis kohus tähelepanuta, et kostja esindaja pidi istungit ette

valmistades sirvima kõiki hagi ja vastuhagiga seotud toimikmaterjale ja tõendeid. Esindajal tuli

täiendada ka vahepealsel ajal menetluses ilmnenud asjaoludega seoses teese. Kostja eeldas, et

istungil asja arutamine lõpetatakse, kuid kohus lükkas asja arutamise edasi. Ka toimikuga

tutvumise ajakulu arvestades kohus ei hinnanud asja mahtu ning hageja esitatud tõendite mahtu.

Asjatundliku esindamise juurde käib ka toimikumaterjalide tundmine viisil, mis võimaldab

toimikumaterjalidele teha kohtuistungitel viiteid kohtutoimiku köite ja toimikulehe täpsusega.

Kliendiga oli vajalik nõu pidada enne ja pärast kohtuistungit. Kohus oli kohustanud ka kostja

seadusjärgset esindajat istungile ilmuma, mille tarvis tuli kliendile vaidluse eset ja kohtule

eelduslikult huvi pakkuvaid asjaolusid selgitada. Kohus soovitas pooltele istungi lõpus asjas

kompromissi kaaluda, mille võimalusi tuli kliendiga ka istungijärgselt arutada.

P-de w.- dd. juures hindas kohus põhjendamatult üksnes dokumendi mahtu, jättes tähelepanuta,

et selle koostamiseks tuli esindaja läbi töötada ja analüüsida hageja 19.10.2020 seisukoht ja

sellel lisatud mahukaid tabeleid. Tabelis olev info tuli seostada ka konkreetsete

kuludokumentidega ja nende osas tuli ka kliendiga nõu pidada.

Maakohtu hinnang apellatsioonkaebuse koostamiseks vajaliku esindaja ajakulule (p-d ff.-hh.)

lähtus tervikuna loogikast, justkui oleks apellatsioonkaebuse näol tegemist järjekordse

maakohtu menetluses esitatud menetlusdokumendiga, mida see ei olnud. Apellatsioonkaebuses

analüüsitakse

maakohtu

otsuses

sisalduvaid

menetlusõigusnormide

rikkumisi

ning

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Ringkonnakohtus esitatud lõppseisukohtade ja

menetluskulude nimekirja (p-d ii.-jj.) sisuline teksti osa on 3 lk, mitte 2,5 lk ning 3,75 tundi

kaebuse vastusega tutvumiseks ja selle analüüsiks, sellele lõppseisukohtades vastamiseks ning

menetluskulude nimekirja esitamiseks oli mõistlik ja põhjendatud.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

Hageja palus jätta määruskaebus rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt TsMS § 657 lg 2 ja

§ 659 alusel osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulude nõude 836 euro saamiseks

rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt välja

täiendavalt menetluskulud 836 eurot (4 762,50 eurot-3 926,50 eurot). Kuna ringkonnakohus

muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni

uues sõnastuses vastavalt TsMS § 654 lg-le 22. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus

TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud

kaebuse piiridega. Hageja maakohtu määrust ei vaidlustanud. Määruskaebusest nähtub, et

kostja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega kohus määras kindlaks hageja

menetluskulude rahalise suuruse ja kostja taotluse rahuldas. Vaidlustamata osas on maakohtu

määrus TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

11. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu

18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu

poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise

hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise

hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu

diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus

määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).

Ringkonnakohus märgib, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab

nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle

sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 21.06.2021 määrus

tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 9). Seega maakohtu seisukoht, et tuleb lähtuda u 1 lk teksti

kirjutamiseks kulub 40 minutit kuni 1 tund, ei ole kooskõlas TsMS § 175 lg 1 mõttega. Lisaks

ei arvestanud maakohus toimingute ajakulu hindamisel sellega, et eelduslikult kulub

vandeadvokaadist esindajal dokumentide koostamiseks ja esitamiseks vähem aega, kui kulub

muul õigusteadmistega lepingulisel esindajal.

Maakohtu seisukoht oli ebaõige, et tal puudus võimalus anda hinnangut esindaja ja

kliendisuhtluse vajalikkusele ja põhjendatusele, kuna neid toiminguid polnud võimalik

kontrollida. Menetluskulude nimekiri ja kostja selgitused olid selles osas piisavalt selged, et

kohus saaks nimetatud toimingute vajalikkust ja põhjendatust hinnata. Selleks, et klient saaks

kvaliteetset õigusteenust, siis on vältimatu suhtlus esindajaga. Vastaspool ei pea küll piiramatult

menetlusosalise ja kliendi vahelise suhtluse eest hüvitist tasuma, kuid maakohus oleks saanud

ja pidanud kontrollima, kui palju oli praeguses asjas suhtlus põhjendatud ja vajalik.

Kostja taotles esindajakulude hüvitamist lähtudes tasumäärast 120 eurot tunnis. Maakohus

pidas põhjendatuks tasumääraks 100 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks

mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (26.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

34-17, p 15). Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul

vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud. Samu orientiire kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle

mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist

lepingulise esindaja puhul (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16).

Tunnitasule tuleb hinnangu andmisel mh lähtuda vaidluse sisust. Arvestades, et põhimenetluses

lahendatud vaidlus ei olnud õiguslikult keeruline, kuid oli tõendite tõttu mahukas (tõenditeks

olid eelkõige arved ja tabelid), siis peab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja

põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on

kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja

alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Arvestades

eeltoodut, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega tunnitasu suuruse osas.

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus vähendas osaliselt alusetult vaidlusaluste toimingute

ajakulu, millega ületas diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnang kostja esindaja

vaidlusalustele toimingutele on järgmine.

Kostjal kulus hagile vastamiseks 7 tundi 40 minutit ehk 7,66 tundi (p-d a.-c.). Ringkonnakohus

leiab, et maakohus eksis, kui määras põhjendatuks ja vajalikuks kuluks nende toimingute eest

4 tundi. Lühikese menetlusdokumendi koostamine ei tähenda automaatselt, et esindaja ei

kulutanud selle seisukoha kujundamisele ja vormistamisele mõistlikku aega. Arvestades

esindaja tehtud toiminguid ja menetlusdokumendi sisu on kostja taotluses märgitud ajakulu

mõistlik ja põhjendatud. Kohus arvestab, et kuigi vaidlus pole keeruline, siis eeldas vastuse

koostamine arvete analüüsi, mis võtab aega. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohus

eksis hinnangu andmisel ka p d. osas, kuna maakohus ei arvestanud dokumendi sisuga, vaid

lähtus menetlusdokumendi pikkusest. Põhjendatud kulu p-i d. osas on 2 tundi 55 minutit.

Esindajal kulus kokku 4 tundi 45 minutit järgmistele toimingutele: ettevalmistus istungiks,

vastuhagi vastuse analüüs, teeside koostamine, osalemine kohtuistungil, istungi järgne

nõupidamine kliendiga (p-d f. ja g.). Ringkonnakohtu hinnangul saab ajakulu viidatud

toimingutele pidada mõistlikuks. 02.03.2020 istungi pikkus oli ca 0,45 minutit ja sellel istungil

selgitas kohus hagejale tõendamiskoormist. Seega sai pidada põhjendatuks esindaja suhtlust

kliendiga. Esindaja ei pea kliendiga suhtlema tasuta. Kuigi esindaja koostas juba kohtukõne

teesid, mida sellel istungil ei esitatud, siis ei välistanud see kostja õigust nõuda vastaspoolelt

teeside koostamise kulusid. Kostjal oli võimalus teese kasutada hilisemas menetlusstaadiumis.

Praeguses asjas toimusid kohtuvaidlused 17.02.2021, kus kostja sai teese avaldada.

Kostjal kulus 02.07.2020 vastuse koostamiseks 13 tundi 55 minutit (p-d i.-o.). Ringkonnakohtu

hinnangul ei põhjendanud maakohus, miks ta leidis, et piisav ajakulu oli 5,89 tundi vähem.

Pelgalt menetlusdokumendi pikkus ei ole ajakulu vähendamise aluseks. Arvestades kostja

vastuse sisu, analüüsitud tõendite hulka ja vastusele lisatud tõendeid oli ajakulu 13 tundi

55 minutit täies ulatuses mõistlik, vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus peab kostja selgitusi

usutavaks selle kohta, miks kulus menetlusdokumendi koostamiseks selline aeg.

Maakohtu 19.08.2020 istung kestis kell 11.07-12.20 (1 tund ja 13 minutit). Ringkonnakohus

leiab, et osalemine istungil ja ettevalmistus istungiks on piisav kokku 2 tunni 30 minuti ulatuses,

nõupidamine kliendiga kokku 1 tund 30 minutit, teeside täiendamine 30 minutit ning

kohtutoimikuga tutvumine ja toimikulehtede märkimine 55 minutit. Arvestades tõendite hulk,

siis on viimasele toimingule kulunud aeg usutav ja mõistlik. Põhjendatud ja vajalik ajakulu

toimingute p-de p.-u. eest oli kokku 5 tundi 25 minutit. Arvestades, et kostja seaduslik esindaja

osales istungil, siis tuli toimingute ja ajakulu hindamisel sellega arvestada. Kostja põhjendas,

miks oli vajalik suhtlus kliendiga vajalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga aga selles osas,

et toimingute w.-dd. põhjendatud ja vajalik ajakulud kokku oli 5 tundi arvestades analüüsimist

vajavaid tõendeid ja menetlusdokumendi sisu.

Apellatsioonkaebusega seotud menetluskulude osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga

selles osas, et kostja ei ole pidanud esile toonud uusi asjaolusid, kuna apellatsioonkaebus

sisaldas suuresti juba maakohtu menetluses esile toodud seisukohti. Samuti said pooled

maakohtu menetluses põhjalikult juba esitada erinevaid seisukohti, tutvuda vastaspoole

menetlusdokumentidega, osaleda istungitel, mistõttu olid asjaolud pooltele hästi teada.

Apellatsioonkaebuse sisustamine polnud nii ajamahukas ja keeruline, kui kostja

määruskaebuses esile toob. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu, hageja vastust ning kostja

lõpliku seisukoha sisu, asub ringkonnakohus seisukohale, et põhjendatud kulud

apellatsioonimenetluses kokku on 12 tundi (kaebuse ettevalmistamine ja koostamine 10 tundi,

hageja vastusega tutvumine ja lõplike seisukohtade koostamine kokku 2 tundi).

Ringkonnakohus ei kohustanud kostjat vastama hageja arvamusele ja poolel oli õigus, mitte

kohustus, esitada lõppsõna. Seega puudus kostjal vajadus hageja vastuse analüüsiks, piisas

tutvumisest.

Arvestades eeltoodut on kostja põhjendatud ja vajalikud maakohtukulud 4 950 eurot.

02.03.2020 avalduse järgi on esindajakulud 1 750 eurot (17,5 x 100) ja riigilõiv 600 eurot

(kokku 2 350 eurot) ja 17.02.2021 avalduse järgi 2 600 eurot (26 x 100). Arvestades

menetluskulude jaotust, peab hageja hüvitama kostjale sellest ¾ ehk 3 712,50 eurot.

Ringkonnakohtukulud on põhjendatud 1 200 euro ulatuses (12 x 100). Kokku jäi hageja kanda

4 912,50 eurot (3712,50+1200). Tasaarvestuse tulemusel tuleb hagejalt kostja kasuks mõista

välja 4 762,50 eurot (4912,50-150).

13. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

14. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)