3-22-543/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(9)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.08.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-543

Haldusasi

Osaühing Geilafer Holding kaebus Maksu- ja Tolliameti

21.12.2021 otsuse nr 13-21/00635-2 tühistamiseks ning

Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks vaadata Osaühing

Geilafer Holding taotlus maksuvõla kustutamiseks uuesti

läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – Osaühing Geilafer Holding esindaja vandeadvokaat

Rait Kaarma

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 04.08.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.09.2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.12.2019 edastas Norra Pädev Asutus (Norra maksuhaldur) Maksu- ja Tolliametile

(MTA/vastustaja) vastavalt Eesti ja Norra vahel sõlmitud kahepoolsele maksulepingule

maksukogumise palve.

2. 28.01.2020 koostas MTA osaühingule Geilafer Holding (kaebaja) korralduse nr 13-11/6676 ja

13-11/6677 välisriigis tasumata nõuete tasumiseks kümne päeva jooksul summas 22 234,11 eurot

ja 5838,39 eurot.

3. Kaebaja pöördus MTA poole väitega, et maksukogumise palve on suunatud Geilafer OÜ-le

(registrikood 10407553), mitte kaebajale (registrikood 1065032). MTA tegi 10.02.2020 päringu

Norra maksuhaldurile.

4. 16.06.2020 Norra maksuhalduri vastuses paluti peatada maksukogumise palve sissenõudmine

kuni 2.07.2020 põhjusel, et kaebaja vajab aega, et parandada andmed Norra keskses äriregistris.

6.07.2020 palus Norra maksuhaldur maksukogumise palve peatamist pikendada.

2(9)

5. 22.06.2021 teavitas Norra maksuhaldur MTA-d maksukogumise palve sundtäitmise

jätkamisest. Sundtäitmist paluti jätkata tingituna asjaolust, et kaebaja ei olnud parandanud

andmeid Norra keskses äriregistris.

6. 29.11.2021 esitas kaebaja MTA-le taotluse maksuvõla kustutamiseks maksukorralduse seaduse

(MKS) § 114 lg 3 alusel.

7. 21.12.2021 otsusega nr 13-21/00635-2 jäeti kaebaja taotlus maksuvõla kustutamiseks

rahuldamata.

8. 20.01.2022 esitas kaebaja MTA 21.12.2021 otsusele vaide, mille MTA jättis 03.02.2022

vaideotsusega rahuldamata.

9. Kaebaja esitas 04.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 11.03.2022

määrusega menetlusse nõudes Maksu- ja Tolliameti 21.12.2021 otsuse nr 13-21/00635-2

tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks vaadata Osaühing Geilafer Holding

taotlus maksuvõla kustutamiseks uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

10. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

10.1 Norra maksuamet ei ole kunagi palunud MTA-l alustada sissenõudemenetlust kaebajalt.

Norra maksuamet on kõikides MTA-le saadetud dokumentides nimetanud võlgnikuks Geilafer

OÜ-d. Küll on Norra maksuamet oma dokumentides kasutanud Geilafer OÜ puhul valet

registrikoodi (ehk kaebajale kuuluvat registrikoodi) tulenevalt sellest, et Norras tegelikkuses

tegutsenud Geilafer OÜ puhul kanti Norra äriregistrisse ekslikult sisse selle vale registrikood

(kaebaja registrikood). Sellest registriveast on teadlik nii Norra maksuamet kui ka MTA.

10.2 Kaebaja ei ole kunagi Norras äritegevusega tegutsenud ja ei ole Norras maksuvõla suhtes

maksukohustuslane. Seetõttu esitas kaebaja maksuhaldurile 28.11.2021 taotluse maksuvõla

kustutamiseks ja sissenõudemenetluse peatamiseks enda suhtes, kuivõrd see on tema suhtes

ebaõiglane ja temalt nõutakse teise äriühingu makse. Kaebaja teavitas MTA-d sealjuures, et on

saanud kontakti Geilafer OÜ raamatupidaja J. V., kes on valmis andma MTA-le selgitusi Geilafer

OÜ tegutsemise fakti kohta Norras.

10.3 Kaebaja 28.11.2021 taotlus ei tugine üksnes maksuvõla kustutamise alusele, vaid sisaldas ka

viiteid sellele, et maksuvõlga ei saa kaebajalt sisse nõuda põhjusel, et kaebaja ei ole sissenõutava

maksu osas maksukohustuslaseks. Kaebaja viitas seejuures MKS § 128 lõikele 1, mille kohaselt

maksuhaldur saaks sisse nõuda vaid maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõlga. MKS 13.

peatükk reguleerib maksuvõla sundtäitmist. Nimetatud peatükis sisalduva MKS § 128 lg 1

kohaselt on MTA-l kohustus ja loogiliselt võttes ka pädevus tuvastada õige maksukohustuslane ka

rahvusvahelise ametiabi korral ning MTA-l puudub vastavalt MKS § 128 lõikele 1 õigus nõuda

sisse maksuvõlg isikult, kes ei ole maksukohustuslane. Seega oleks MTA pidanud otsustama

kaebaja suhtes maksu sissenõudmise lõpetamise.

10.4 Rahvusvahelise ametiabi andmise situatsioonis laienevad maksuvõla sissenõudemenetlusele

maksuvõla kustutamise sätted, MKS § 114 lg 3 ja MmKk § 51 lg 2 kui maksumenetluse olulised

põhimõtted, mis peavad tagama õiglase maksude sissenõudmise. Maksuvõla kustutamise võimalus

on ette nähtud selleks, et taastada õiglus erandlikes olukordades, mida seadusandja ei ole osanud

ette näha. Kaebaja palub halduskohtul anda MKS § 114 lg 3 ning MmKk § 51 lg 2 rakendamise

osas omapoolse hinnangu. Küsimus ei ole olnud selge ka MTA siseselt, kuivõrd MTA 21.12.2021

otsus jaatas MKS § 114 lg 3 ja MmKk § 51 lg 2 rakendamist, analüüsides sätete rakendamist, kuid

MTA 03.02.2022 vaideotsus välistas sätte rakendumise rahvusvahelise ametiabi andmise

olukorras.

3(9)

10.5 Kaebaja leiab, et MTA oleks 21.12.2021 otsusega pidanud otsustama kaebaja suhtes maksude

sissenõudmise lõpetamise vähemalt MKS § 128 lõike 1 järgi, kuivõrd MTA ei saa nõuda makse

sisse isikult, kes ei ole maksukohustuslane. Eesti maksuhaldur võttis aluseks ühe kahest näitajast,

st registrikoodi, kuid mitte äriühingu nime ja alustas maksukogumist registrikoodi 19656032 alla

kuuluvalt äriühingult. Maksuhaldur jättis tähelepanuta, et Norra maksukogumise palves oli

võlgnikuks märgitud Geilafer OÜ, mitte kaebaja. Jääb arusaamatuks, miks maksuhaldur määratles

maksukohustuslase äriühingu registrikoodi ja mitte nime alusel ega pidanud oluliseks, milline

äriühing Norras tegelikkuses äritegevusega tegeles.

10.6 Kaebaja ei nõustu MTA väitega, nagu oleks Norra maksukogumise palve puhul tegemist

õiguspärase ja kehtiva haldusaktiga. Otsusest ei ole võimalik välja lugeda, kes on

maksukohustuslaseks. Võimalik on, et maksuhaldur on eelistanud maksukogumist kaebajalt

põhjusel, et Geilafer OÜ on likvideerimisel olev äriühing aga kaebaja mitte. Kaebaja on püüdnud

Norra äriregistris toodut muuta, kuid see ei ole õnnestunud.

10.7 MTA on otsuses ebaõigesti leidnud, et 25.10.1998 „Maksuasjades vastastikuse haldusabi

konventsioon“ ei kohaldu. Konventsiooni preambul nimetab vastastikuse koostöö eesmärgina mh

maksumaksjate õiguste kaitset ja õiguste kasutamist ning kaitset ebaõige kohtlemise vastu. Artikli

1 järgi hõlmab haldusabi teabevahetust, sealhulgas üheaegseid maksukontrolle. Artikli 8 järgi

oleks Eesti maksuhaldur pidanud Geilafer OÜ ja kaebaja suhtes koos Norra maksuametiga viima

läbi üheaegse maksukontrolli. Kui MTA oleks järginud MKS § 128 lõiget 1 ning konventsiooni

erinevates sätetes sätestatud juhiseid, ei oleks ta kuidagi saanud jõuda tulemusele, et maksuvõla

sissenõudmist kaebajalt saaks ja tuleks jätkata.

10.8 Kaebaja leiab, et sätete õigetel tõlgendamistel oleks maksuvõlg tulnud kustutada. Ei ole aru

saadav, miks maksuhalduri arvates kaebaja ei ole seaduskuulekas. Maksuhaldur ei ole selgitanud,

miks MKS § 114 lg 3 järgi tuleb maksuvõlg jätta kustutamata. Seega sisaldab otsus kaalutlusviga.

Õige ei ole ka seisukoht, nagu oleks Norra äriregistris andmete parandamise tähtaeg ületatud.

MTA ei ole arvestanud, et andmeid on püütud muuta, kuid seni tulutult. Kaebaja esitas

maksuhaldurile tõendid, et on korduvalt pöördunud Norra äriregistri poole andmete

parandamiseks. MTA ei saa hinnata Norra äriregistri tegevuse seaduslikkust, kuid peaks arvestama

kaebaja tegevust ja käitumist olukorra lahendamisel.

10.9 MTA eksib leides, et juba algselt oli kaebajal soov kanda Norra äriregistrisse kaebaja. Norra

vahendaja P. W. lubas andmed parandada, kuid ei teinud seda ja kaebaja ei taibanud seda

kontrollida. Korrektne Norra registrikanne oleks olnud Geilafer NUF (Norra registrikood

911874598). Norra maksuvõla puhul ei ole tegemist olukorraga, mis sõltus kaebajast. Kaebaja on

korduvalt pöördunud Norra registri poole, kuid kaebaja pöördumisi on ignoreeritud.

10.10 2020. aastal pöördus Norra maksuhaldur MTA poole, et Geilafer OÜ võlgnevus nõuda sisse

kaebajalt, kuna nende arvates oli tegemist seotud ettevõtetega. Kaebaja selgitab, et nimede

sarnasus ei tähenda, et tegemist oleks ema- ja tütarettevõttega. Fakytiliselt müüs, transportis ja

paigaldas toodangut Norras Geilafer OÜ edastades arveid Geilafer NUF OÜ-le, kes omakorda

edastas arved Norra klientidele. Geilafer OÜ-l ja Geilafer NUF-il oli sama Eesti arveldusarve

number. Samalt kontolt tasus Geilafer OÜ ka Norra maksud. Kaebaja arveldusarve on erinev.

MTA-l oleks lihtne kontrollida Geilafer OÜ panga väljavõtteid perioodil, kui võlgnevus Norra

maksuameti ees tekkis. Sellelt oleks näha, milline ettevõte tegutses Norras ja maksis makse.

Geilafer OÜ tellis tooted erinevatelt firmadelt, kellest üheks oli ka kaebaja. Kaebaja transportis

oma tooted Norrasse ise ning Geilafer OÜ paigaldas tooted ja esitas klientidele arved. 2013 aastal

esitas vana Geilafer OÜ (nüüdne kaebaja) viimase arve Norra kliendile. Edasi esitas arveid juba

uus Geilafer OÜ (registrikoodiga 10407553).

10.11 MTA ei oleks saanud Norra maksuametilt ühtse juriidilise dokumendi saamisel ilma

täiendava teabe kogumiseta praegusel juhul rahvusvahelist ametiabi anda. MTA oleks pidanud

koguma lisateavet, kuna taotlus ei võimaldanud maksukohustuslast identifitseerida. MKS § 128 lg

4(9)

1, mille kohaselt maksuhaldur saaks sisse nõuda vaid maksukohustuslase maksuvõlga, kehtib ka

rahvusvahelise ametiabi andmise korral.

10.12 Maksuleping, millele vastustaja tugineb sätestab oma artiklis 28 (2), et maksuhalduril tuleb

kaebaja väidetavat maksuvõlga menetledes lähtuda Eesti Vabariigi õigusaktidest, mistõttu tuleb ka

maksude kustutamine otsustada MKS alusel. Maksulepingut tuleb antud juhul tõlgendada viisil,

mis lõpptulemusena ei eristaks äriühingu maksuvõla sissenõudmist sellest tulenevalt, kas sisse

nõutakse Eesti või mõne teise riigi makse.

Vastustaja seisukoht

11. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.

11.1 Kaebaja äriregistrisse kantud andmetest nähtub, et äriühing on registrisse kantud alates

14.04.2000 osaühinguna Geilafer, registrikoodiga 10656032 ning kandnud Geilafer OÜ ärinime

kuni 28.01.2013. Kaebaja on muutnud oma ärinime Geilafer Holding OÜ-ks alates 28.01.2013.

Alates 04.07.2000 on kaebaja juhatuse liikmeteks Imre Martinson ja Rainer Talving, kes on ka

kaebaja osanikeks praegusel ajal.

11.2 Geilafer OÜ (registrikood 10407553), kelle Norra maksuvõlaga väidab kaebaja tegemist

olevat, on kantud äriregistrisse 12.03.1998 IKT Saetarvik osaühinguna ning kannab alates

13.02.2013 nime Geilafer OÜ. Kaebaja osanikud ja juhatuse liikmed Imre Martinson ja Rainer

Talving on olnud Geilafer OÜ osanikeks ajavahemikul 06.02.2013 kuni 20.06.2016.

11.3 Norra äriregistri väljavõttest nähtuvalt on Geilafer OÜ kantud välismaa äriühinguna

registrisse 11.05.2013 registrikoodiga 10656032 ja kontaktisikuks on P. W. Seejuures on taotlus

Geilafer OÜ Norra registrisse kandmiseks esitatud 27.11.2012 kaebaja juhatuse liikme Imre

Martinsoni ja P. W. poolt, näidates äriühingu aadressiks Salve 3a Tallinn ja asutamiskuupäevaks

14.04.2000 ning registrikoodiks 10656032. Seega Norra äriregistrile taotluse esitamise ajal

27.12.2012 ei saanud olla tegemist üksnes formaalse eksimusega Geilafer OÜ vale registrikoodi

fikseerimisel. 27.12.2012 kandis Geilafer OÜ registrikoodiga 10407553 alles ärinime IKT

Saetarvik OÜ ning kaebaja juhatuse liikmed ei olnud IKT Saetarvik OÜ osanikeks ja juhatuse

liikmeteks veel saanud. Nimetatud asjaolu näitab, et kaebaja juhatuse liikme Imre Martinsoni

sooviks oli kanda Norra äriregistrisse just kaebaja registrikoodiga 10656032.

11.4 Selleks ajaks, mil Geilafer OÜ Norra registrisse kanti (11.05.2013) olid kaebaja juhatuse

liikmed muutnud kaebaja ärinime OÜ-ks Geilafer Holding, saanud IKT Saetarvik OÜ

(registrikood 10407553) osanikeks ja juhatuse liikmeteks ning muutnud IKT Saetarvik OÜ nime

OÜ-ks Geilafer. Seega teadsid kaebaja juhatuse liikmed (ja seega ka kaebaja), et Norra registrisse

kantud andmed ei olnud enam õiged ega vastanud kaebaja nime osas tegelikkusele. Kaebajal oli

tavapärase hoolsuskohustusega tegutsedes võimalus parandada Norra registrile esitatud andmed

nii OÜ Geilafer Holding kui ka Geilafer OÜ kohta. Kaebaja aga jättis Norra registri muutunud

asjaoludest teavitamata. Seetõttu ei ole õige kaebuse väide, et kaebaja Norra Kuningriigi

maksuvõla puhul on tegemist olukorraga, mis ei ole sõltunud kaebajast. Ajavahemikul 06.02.2016

kuni 28.06.2016 olid kaebaja ja Geilafer OÜ (registrikood 10407553) osanike ja juhatuse liikmete

kaudu seotud äriühinguteks.

11.5 Just kaebaja oli isikuks, kes esitas Norra äriregistrile taotluse registreerida just teda ennast

Norra registris. Teiseks on kaebaja kajastanud oma 2013. a ja 2015.a majandusaasta aruannetes

Norrast saadud müügitulu. Seega on kaebaja kahtlemata isikuks, kes on tegelenud äritegevusega

Norra kuningriigis. Samas ei ole kaebaja esitanud tõendeid asjaolu kohta, et Norra Kuningriigi

poolt sissenõutav maksuvõlg 2015 ja 2016 aasta eest on tekkinud Geilafer OÜ (registrikood

10407553) tegevuse tulemusena. Seega on Norra maksuvõlg tekkinud 2015 osas tervikuna ja 2016

osas osaliselt ajal, mil kaebaja oli Geilafer OÜ-ga seotud isikuks kuni 28.06.2016. Geilafer OÜ

(registrikood 10407553) majandusaasta aruannetes on näidatud Norrast saadud müügitulu aastatel

2013 ja 2014. Norra Kuningriigi maksuvõla tekkimise aastate 2015 ja 2016 kohta ei ole Geilafer

5(9)

OÜ majandusaasta aruandeid esitanud. Seega ei ole vähemalt 2015. aasta osas, kui kaebaja näitab

enda majandusaasta aruandes Norrast saadud müügitulu, samas kui Geilafer OÜ majandusaasta

aruannet esitatud ei ole, ilmselge, et tegemist ei ole kaebaja enda maksukohustusega.

11.6 Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja väide, et maksuhaldur oleks vaidlustatud

haldusaktis pidanud võtma arvesse asjaolu, et Norra Kuningriigi maksunõude puhul ei ole

tegemist maksukohustuse sissenõudmisega just maksukohustuslaselt, kuna kaebaja puhul ei ole

ilmselgelt tegemist maksukohustuslasega ning kaebajalt nõutakse võõra maksukohustuse tasumist.

11.7 Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on pöördunud Norra äriregistri poole. Vaidlus on selles, et

kaebaja väidete kohaselt on registrisse kantud Geilafer OÜ registrikoodiga 10407553, mitte aga

kaebaja ise. Kaebaja kirjavahetusest nähtuvalt on ta ka teadlik sellest, et Eesti ega Norra

maksuhalduril ei ole võimalik kontrollida Geilafer OÜ-d, sest puudub kohustatud isik, kellelt

nõuda dokumentide esitamist ja teavet. Üksnes kaebaja juhatuse liikmed on isikud, kes saaksid

vastavaid tõendeid esitada, kuid ei ole seda teinud.

11.8 Äriseadustiku § 42 kohaselt antakse ettevõtjale kordumatu registrikood. Seevastu ärinime

võib äriühing muuta. Kaebaja ja Geilafer OÜ registriandmetest nähtub, et kaebaja registrikood on

olnud alates asutamisest sama, ent ärinime on kaebaja 2013. aastal muutnud. Seega omab

äriühingu identifitseerimisel tähendust just registrikood, mida muuta ei saa.

11.9 Eesti maksuhalduril puudub MKS § 114 sätestatud alustel pädevus kustutada kaebaja Norra

Kuningriigi maksuvõlga MKS § 114 sätestatud alustel ja vastava taotluse pidanuks kaebaja

esitama Norra maksuhaldurile.

11.10 MKS § 514 lg 4 kohaselt määratleb rahvusvahelise ametiabi alusel toimuva sundtäitmise

korral maksukohustuse taotluse esitanud riik ning juhul, kui nõude adressaat leiab, et maksunõue

ei ole põhjendatud, tuleb see vaidlustada taotluse esitanud välisriigis. Ametiabi taotlust lahendaval

riigil (antud juhul Eesti Vabariigil) puudub pädevus anda hinnangut taotluses esitatud nõude

õiguspärasuse osas. Vastav põhimõte muutuks sisutuks, kui taotluse saanud liikmesriigil oleks

õigus kustutada taotlusega nõutav nõue enda siseriikliku õiguse alusel. Rahvusvahelise ametiabi

korras sissenõutava nõude osas kohalduvad üksnes siseriikliku nõude sundtäitmiseks ettenähtud

meetmed, aga ei kohaldu kõik muud MKS-is ja Eesti maksuseadustes kehtestatud maksuvõla

kohta kehtivad reeglid, sh kustutamise kohta käiv regulatsioon. Rahvusvahelise sissenõudmise

taotlusega nõutakse sisse mitte Eesti maksuvõlga, vaid taotluse esitanud riigi maksuvõlga.

11.11 MTA möönab, et 21.12.2021 otsus on antud juhul segadust tekitav ning otsuse asemel oleks

MTA pidanud selgitama oma pädevuse puudumist sellise taotluse lahendamisel. Samas tulenevalt

asjaolust, et MTA-l maksuvõla puudumiseks pädevus puudub, ei ole võimalik kaebaja taotlust

maksuvõla kustutamiseks rahuldada.

11.12 Vastustaja peab oluliseks rõhutada, et Norra maksuhaldur nõuab sisse just Geilafer OÜ

(registrikood nr 10656032) maksuvõlga, kes on Norra registris registreeritud numbriga 911

874 598.

11.13 Asjaolust, et kaebaja on esitanud tõendid, et Geilafer OÜ (reg.koodiga nr 10407553) ja

Geilafer NUF (Norra koodiga nr 911 874 598) näitasid arvetel sama Swedbank AS-i

arvelduskonto numbrit, ei saa järeldada, et tegemist oli samade juriidiliste isikutega. Samuti ei saa

nimetatud isikute samasuse kohta teha järeldust asjaolust, et Geilafer OÜ (registrikoodiga nr

10407553) on mingitel ajahetkedel tasunud Norra maksuhaldurile käibemaksu. Kaebaja poolt

27.06.2022 esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, nagu oleks Geilafer NUF (Norra koodiga nr

911 874 598) maksuvõla puhul tegemist Geilafer OÜ (reg.koodiga nr 10407553) maksuvõlaga.

11.14 Vastustaja hinnangul puudub kaebajal alus väiteks, nagu oleks Norra äriregister alusetult

keeldunud kaebaja taotlustest registriandmete parandamiseks. Kaebaja esitatud tõendid üksikutest

majandustehingutest aastatel 2013-2015 ei võimalda tuvastada asjaolu, et tegemist on Geilafer OÜ

6(9)

(registrikoodiga nr 10407553) maksuvõlaga, mida Eesti ja Norra maksuhaldurid püüavad alusetult

kaebajalt sisse nõuda.

11.15 Kaebaja arvates pidanuks MTA vaidlustatud otsust tehes lähtuma Eesti Vabariigi

õigusaktidest ja kustutama kaebaja Norra maksuvõla MKS-ist tulenevatest alustest. Ent vastustaja

on vaidlustatud otsuses jõudnud järeldusele, et kaebaja esitatud väited ja tõendid ei oleks andnud

alust maksuvõla kustutamiseks ka juhul, kui tegemist oleks Eestis tekkinud maksuvõlaga. Kaebaja

argumendid asjaolu kohta, et sissenõutava maksuvõla puhul ei ole tegemist tema enda, vaid teise

isiku maksuvõlaga, ei ole põhjendatud ega ilmselged. Seetõttu on MTA jätnud otsuses kaebaja

maksuvõla õiguspäraselt kustutamata. MTA-l ei olnud ka pädevust Norras tekkinud maksuvõlga

kustutada.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

13. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 31.12.2019 edastas Norra maksuhaldur MTA-le Eesti

Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise

vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (maksukogumise leping) alusel

maksukogumise palve (MTA 13.04.2022 vastuse lisa 1). Taotluses on võlgnikuks märgitud

Geilafer OÜ registrikoodiga 10656032, aadressiga Salve tn 3a Tallinn. Nimetatud taotluse

saamisel koostas MTA 28.01.2020 osaühingule Geilafer Holding (st kaebajale) (registrikoodiga

10656032) korraldused nr 13-11/6676 ja 13-11/6677 (kaebuse lisa 1) välisriigis tasumata nõuete

tasumiseks. Kaebaja pöördus MTA poole väitega, et maksukogumise palve on suunatud Geilafer

OÜ-le (registrikood 10407443), mitte kaebajale. MTA tegi seejärel vastava päringu Norra

maksuhaldurile (MTA 13.04.2022 vastuse lisa 3). Oma 27.02.2020 vastuses on Norra

maksuhaldur vastanud, et taotlus esitati õigele äriühingule Geilafer Holding, registrinumbriga

10656032 (MTA 13.04.2022 vastuse lisa 4). Norra maksuhaldur palus MTA-l jätkata äriühingu

võla sissenõudmist. Vastusele oli lisatud väljavõte Norra äriregistrist, millest nähtuvalt oli Norra

äriregistrisse kantud Geilafer OÜ, Eesti registrikoodiga 10656032. Nimetatule järgnevalt palus

Norra maksuhaldur 02.06.2020 pöördumises võlgnevuse sissenõudmise peatada (MTA 13.04.2022

vastuse lisa 6). 09.10.2020 on Norra maksuhaldur edastanud MTA-le pöördumise, milles palub

jätkata võlgnevuse sissenõudmist kooskõlas esialgse sissenõudmistaotlusega. Maksuhaldur

kinnitab, et nõuded on jõus (MTA 13.04.2022 vastuse lisa 11). Oma 25.11.2020 kirjas palub Norra

maksuhaldur taas panna sissenõudmise ootele, kuna äriühingu esindaja on võtnud ühendust

riikliku isikute registriga, üritades registrikannet parandada (MTA 13.04.2022 vastuse lisa 12).

31.05.2021 pöördumises palub Norra maksuhaldur jätka maksukogumist, kuna äriühing ei ole oma

andmeid registris muutnud (MTA 13.04.2022 vastuse lisa 13). 29.11.2021 saabus MTA-le kaebaja

taotlus maksuvõla kustutamiseks MKS § 114 lg 3 alusel (kaebuse lisa 2), mille MTA jättis

21.12.2021 otsusega rahuldamata.

14. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Eesti maksuhaldur on põhjendatult jätnud rahuldamata

kaebaja taotluse maksuvõla kustutamiseks. Seoses sellega vaidlevad pooled Eesti maksuhalduri

pädevuse üle kustutada maksuvõlg, mille sissenõudmist taotleb kahepoolse maksukogumise

lepingu alusel Norra maksuhaldur. Samuti vaidlevad pooled selle, üle kas Norra maksuhalduri

taotluse kohaselt on kohustatud isikuks kaebaja või Geilafer OÜ.

15. 31.12.2019 maksukogumise palve on edastatud Eesti ja Norra vahel sõlmitud maksukogumise

lepingu alusel. Nimetatud lepingu artikli 28 lõige 1 sätestab, et lepinguosalised riigid kohustuvad

osutama teineteisele abi võlgnevatelt maksumaksjatelt maksude kogumises ulatuses, mis vastab

selle maksunõude teinud lepinguosalise riigi seaduste alusel lõplikult kindlaks määratud summale,

lõike 2 kohaselt kogutakse lepinguosalise riigi maksunõude puhul, mis on teise lepinguosalise riigi

poolt aktsepteeritud, sellised maksud selle teise riigi poolt kooskõlas tema maksude kogumise

kohta kehtivate seadustega, otsekui niiviisi kogutavad maksud oleksid tema enda maksud. Artikkel

28 lõige 6 sätestab, et lepinguosaline riik, kus maks vastavalt käesolevale artiklile sisse nõutakse,

7(9)

on kohustatud lepinguosalisele riigile, kes kelle eest maksu koguti, viivitamatult üle kandma

vastava summa, millest on vajaduse korral maha arvatud 7. lõike punktis b käsitletavad

erakorralised kulud.

16. Eeltoodud sätetest tulenevalt osaleb Eesti maksuhaldur maksukogumise lepingu alusel saadud

maksukogumise palve saamisel menetluses üksnes artiklist 28 tuleneva maksukogumise palve

täitja rollis ning tema pädevuses ei ole teises riigis tekkinud maksukohustuse kindlaksmääramine.

Nimetatu tähendab, et sissenõudmise objektiks ei ole mitte Eestis tekkinud maksukohustus, vaid

Norras tekkinud maksukohustus, mille sissenõudmisel osutab Eesti maksuhaldur Norra

maksuhaldurile abi ning mille sissenõudmise järgselt on MTA kohustatud saadud maksusumma

kandma üle Norra maksuhaldurile. Eesti maksuhaldur ei tegele Norra maksuhalduri palvel

maksude kindlaksmääramisega. Eeltoodust tuleneb omakorda, et Eestis ei saa enam tekkida

vaidlust maksukohustuse olemasolu või puudumise üle, kuivõrd maksukohustus on kindlaks

määratud Norra maksuhalduri poolt. Eesti maksuhalduri ülesandeks on üksnes maksude

sissenõudmine ametiabi korras, mitte nende kindlaksmääramine. Vaidlustatud otsuses on seega

õigesti leitud, et kuivõrd nõutav võlg tulenes ühtsest juriidilisest dokumendist, siis kaebaja

võlgnevuse kehtivust Eestis vaidlustada ei saa.

17. Eeltoodud printsiibid on sätestatud ka MKS peatükis 31, mis reguleerib rahvusvahelise

ametiabi korras esitatud taotluste täitmist. MKS § 514 lg 4 sätestab, et sundtäitmine toimub

välisriigi pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel, lg 7

kohaselt teatab MTA sundtäitmise hoiatuses, et ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks tuleb

vaie või kaebus esitada välisriigi pädevale asutusele. Nimetatu tähendab, omakorda, et

rahvusvahelise ametiabi taotluse alusel toimuva sundtäitmise korral määrab maksukohustuse

kindlaks taotluse esitanud riik ning juhul, kui maksunõude adressaat leiab, et ta maksunõue ei ole

põhjendatud, tuleb see vaidlustada vastava taotluse esitanud riigis, st antud juhul Norra

Kuningriigis.

18. Seega tuleneb eelpool toodust üheselt, et ametiabi taotlust lahendaval Eesti maksuhalduril

puudus Norra maksuhalduri taotluse saamisel pädevus hinnata taotluses esitatud nõude

õiguspärasust, sh seda, kas kaebaja on maksunõude puhul õigeks kohustatud isikuks. Kohus juhib

täiendavalt tähelepanu asjaolule, et Eesti maksuhalduril on ametiabi korras esitatud taotluse

saamisel üksnes pädevus keelduda rahvusvahelise ametiabi andmisest. Vastavad alused on

sätestatud MKS § 511 lg-s 5. Praegusel juhul aga selliseid aluseid ei esine, mis tähendab, et MTA

on Norra maksuhalduri poolt esitatud palve võtnud õigesti täitmiseks.

19. Teistsuguseid printsiipe ei näe ette ka kaebaja poolt viidatud Maksuasjades vastastikuse

ametiabi konventsiooni artikkel 11, mis sätestab abi maksunõuete sissenõudmisel. Artikkel 11

lõike 2 kohaselt võtab ametiabi taotluse saanud riik kasutusele meetmed teise riigi maksunõude

sissenõudmisel, kui maksunõude kohta, mille sissenõudmist taotletakse on abi taotlevas riigis

olemas selle sissenõudmist lubav dokument ja nõuet ei ole vaidlustatud. Seega ei ole ka kaebaja

poolt viidatud konventsiooni kohaselt Eesti maksuhalduril pädevust sekkida teise riigi

maksuhalduri pädevusse maksude sissenõudmisel. Kaebaja poolt viidatud lepingu artikkel 7 ei

käsitle aga üleüldse maksude sissenõudmist, vaid teabe vahetamist. Samuti ei ole praegusel juhul

tegemist kaebaja poolt viidatud artiklis 8 toodud olukorraga, kuivõrd praegusel juhul on

maksukontroll viidud läbi Norra Kuningriigis ja Norra territooriumil toimunud tegevuse tagajärjel

tekkinud maksukohustuse osas.

20. MTA on ametiabi taotluse lahendamisel lähtunud põhjendatult Norra maksuhalduri taotlusest

ja juhistest. Nagu nähtub Norra maksuhalduri 31.12.2019 taotlusest, siis on maksukogumise

palves võlgnikuna märgitud Geilafer OÜ registrikoodiga 10656032, aadressiga Salve tn 3a

Tallinn. Kuivõrd taotluse kohaselt oli taotlus suunatud äriühingu vastu registrikoodiga 10656032,

siis on mõistetav, miks MTA esitas nõude kaebajale. Eesti maksuhaldur informeeris Norra

maksuhaldurit koheselt asjaolust, et kaebaja tõstatas võlgnevuse sissenõudmise menetluses

küsimuse sellest, et ta ei ole õige võlgnik ning õige võlgnik on Geilafer OÜ registrinumbriga

8(9)

10407553. Kuivõrd Norra maksuhaldur on oma 27.02.2020 vastuses selgitanud, et taotlus esitati

õigele äriühingule Geilafer Holding, registrinumbriga 10656032, siis ei saanud Eesti maksuhaldur

asuda omaalgatuslikult kohustatud isikut asendama. Norra maksuhaldur on ka oma järgnevates

vastustes (09.10.2020 ja 31.05.2021 vastus) olnud üheselt seisukohal, et taotluse osas on õigeks

võlgnikuks kaebaja, mitte Geilafer OÜ registrinumbriga 10407553. Eesti maksuhalduri puudus

pädevus nõude suunamiseks äriühingu vastu, keda Norra maksuhaldur ei olnud määratlenud

maksukohustuse suhtes võlgnikuna. Norra maksuhalduri vastustest nähtub üheselt Norra

maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt tuleks kaebajal parandada andmed Norra registris, st

maksukohustuse olemusega seonduv on Norra maksuhalduri pädevuses.

21. Kohus ei nõustu kaebajaga, et rahvusvahelise ametiabi andmise situatsioonis laienevad

maksuvõla sissenõudemenetlusele maksuvõla kustutamise sätted, mis on toodud MKS § 114 lg-s

3 ja Rahandusministri 02.05.2002 määrusega nr 61 kinnitatud „Maksuvõla mahakandmise ja

kustutamise kord“ (MmKk) § 51 lg 2. Nagu kohus eelpool märkis, siis ei ole Norra maksuhalduri

poolt rahvusvahelise ametiabi korras esitatud maksuvõla täitmise nõude puhul tegemist Eesti riigis

tekkinud maksukohustusega, vaid Norra Kuningriigis tekkinud maksukohustusega. Eesti

maksuhalduri osaleb menetluses üksnes nõude sissenõudja rollis. MKS § 514 lg 3 kohaselt võib

MTA rahvusvahelise ametiabi osutamiseks kasutada käesoleva seaduse 13. peatükis sätestatud

volitusi. Maksuhalduri õigus algatada välisriigi maksuhaldurilt saadud ametiabi palve alusel teise

riigi maksunõude sundtäitmine ning asutada nõude sundtäitmiseks MKS-is sätestatud abinõusid ei

laienda aga Eesti maksuhalduri pädevust. Kuivõrd tegemist on teise riigi maksukohustusega, ei ole

Eesti maksuhalduril õigust otsustada MKS § 114 lg 3 alusel maksuvõlga kustutada, kuivõrd

sellisel juhul sekkuks Eesti maksuhaldur Norra maksuhalduri pädevusse. MKS § 514 lg 3 alusel

maksuhaldurile maksuvõla sissenõudmiseks antud volitused ei võrdsusta rahvusvahelise ametiabi

korras sissenõutavat teise riigi maksunõuet siseriikliku maksuvõlaga. MKS § 114 lg 3 kohaselt on

Eesti maksuhalduril õigus otsustada üksnes Eestis tekkinud maksuvõla kustutamise küsimus, kuid

tal puudub pädevus sekkuda teise riigi maksuhalduri tegevusse. Nimetatust järeldub, et

rahvusvahelise ametiabi korras sissenõutava nõude osas on kohaldatavad siseriikliku maksuvõla

sundtäitmiseks ettenähtud meetmed, kuid sellisele nõudele ei kohaldu muud MKS-is ja teistes

Eesti maksuseadustes maksuvõla kohta kehtivad reeglid, sh maksuvõla kustutamist käsitlev

regulatsioon, millele tugineb kaebaja. Nimetatu sätestab üheselt ka maksukogumise lepingu

artikkel 28 lg 2, mille kohaselt kogutakse ametiabi taotluse alusel maksud täitva riigi poolt

kooskõlas tema maksude kogumise kohta käivate seadustega. Eesti Vabariik ei saa lepingust

tulenevalt otsustada selle üle, kas Norra maksuõiguse kohaselt tekkinud maksuvõlg kuulub

kustutamisele või mitte. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur õigesti jätnud oma 21.12.2021

otsusega rahuldamata kaebaja taotluse maksuvõla kustutamiseks MKS § 114 lg 3 alusel. Kohus

nõustub kaebajaga, et 21.12.2021 otsusest ei tulene sõnaselgelt, et maksuhaldur on jätnud taotluse

rahuldamata oma pädevuse puudumise tõttu. Samas on otsuses viidatud asjaolule, et kuna nõutav

võlg tuleneb ühtsest juriidilisest dokumendist, siis võla kehtivust kaebaja Eestis vaidlustada ei saa

ning MKS § 514 lg 7 kohaselt tuleb vaie või kaebus esitada välisriigi pädevale asutusele. Õige on

ka otsuse resolutsioon, millega kaebaja vastavasisuline taotlus on rahuldamata jäetud.

Maksuhaldur on oma pädevuse puudumist selgitanud 03.02.2022 vaideotsuses, millest tulenevalt

on kaebaja saanud maksuhalduri väidetele kaebuses tugineda ning seda analüüsida. Seega ei too

piisavate põhjenduste puudumine praegusel juhul kaasa otsuse tühistamist, kuivõrd vaidluse

asjaoludest tulenevalt ei saa vastustaja teha teistsugust otsustust (HMS 58).

22. Põhjendatud ei ole ka kaebaja väide, mille kohaselt oleks maksuhaldur pidanud otsustama

kaebaja suhtes maksude sissenõudmise lõpetamise vähemalt MKS § 128 lõike 1 järgi, kuivõrd

MTA ei saa nõuda makse sisse isikult, kes ei ole maksukohustuslane. Nagu kohus märkis, siis

määratles

Norra

maksuhaldur

oma

taotluses

ja

järgnevates

selgitustes

üheselt

maksukohustuslasena kaebaja. Nimetatust tulenevalt saab sundtäitmine toimuda ka üksnes kaebaja

suhtes ning Eesti maksuhaldur ei saa omaalgatuslikult loobuda nõude sissenõudmisest.

9(9)

23. Kuivõrd Eesti maksuhalduril puudub pädevus asuda rahvusvahelise ametiabi taotluse raames

kontrollima Norra Kuningriigi poolt esitatud maksunõude põhjendatust, siis ei oma käesoleva

vaidlusega puutumust kaebaja poolt esitatud väited ja tõendid seonduvalt kaebajal

majandustegevuse puudumisega Norra Kuningriigis.

24. Eeltoodust tulenevalt on MTA 21.12.2021 otsus õiguspärane ning kohus otsust ei tühista,

Kuivõrd tühistamisnõue jääb rahuldamata, puudub alus rahuldada ka kohustamisnõuet. Seega jääb

kaebus kogu ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

25. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud

tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega

menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm