1-10-15101/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. novembril 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-15101 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi

T.T süüdistus KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Margit Pärn Süüdistatav T.T

Elukoht Tartu, XXXXX XX-XXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord: 17.06.2008. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 424

järgi 3 kuu vangistusega KarS 74 alusel 18-kuulise

katseajaga ning KarS § 50 alusel lisakaritusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks;

Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 15-16.11.2010. a Kaitsja Vandeadvokaat Mare Laur

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4, 249 ja 2565

lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada T.T KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 10 kuud (kümme) vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 15.-16.11.2010. a, s.o päeva

2

karistusaja hulka, T.T poolt ärakandmisele kuuluv karistus on (üheksa) kuud ja 9 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

2

KarS § 69 alusel asendada T.T-le mõistetud 9 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus 596 (viissada üheksakümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks (kaks) aastat. 2

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta T.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) aastaks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 24. novembril 2010. a.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista T.T-lt riigituludesse menetluskuludena pool

sundrahast, s.o (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni senti ja kaitsjale 3262 50 makstud tasu (üheksasada) krooni. 900

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu

Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

3 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

T.T süüdistatakse selles, et tema rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3 1 p 1 sellega, et juhtis alkoholijoobe seisundis 15.11.2010 kella 04.22 paiku Tartus Turu tänaval mootorsõidukit

Hyndai Lantra Wagon riikliku registreerimismärgiga XXX XXX. Turu tänaval maja nr 27

juures tuvastasid Lõuna Prefektuuri politseiametnikud indikaatorvahendiga T.T alkoholijoobe. Peale joobe tuvastamist jätkas T.T alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki

juhtimist Tartus Turu tänav 27 maja juurest kuni Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 38 kilomeetrini. Sellega pani T.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.T-le karistuseks 10 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 15.-16.11.2010. a, s.o 2 päeva

karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada T.T-le mõistetud 9 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 596 tundi ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta T.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

T.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme

kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada

sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 600 ja kohtumenetluses 300 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm

4 Kohtunik