1-08-9910/83 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-08-9910 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.novembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-9910 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Prokuröri abi Pavel Grjazev Kaitsja Vandeadvokaat Allan Valk Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 16.11.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

K.F , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas.

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta K.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista K.F-ilt kriminaalmenetluse kulud: 300 (kolmsada) krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

K.F tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

2(4)

Viru Vangla esitas 30.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

K.F tunnistati süüdi Viru Maakohtu 30.04.2009 otsusega KarS §199 lg 2 p 4, 5, 7, 8, § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistati KarS § 64, 68 ja KrMS § 238 kohaldamisega 1 aasta 1 kuu ja 25 päevase vangistusega. KarS § 74 alusel karistust ei pööratud tingimisi täitmisele ning katseajaks määrati 24 kuud. Katseaja kestel pidi K.F täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ning

KarS § 75 lg 2 alusel on talle määratud täiendavaid kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja

narkootikume, registreeruda töötuna või asuma tööle ja osalema kriminaalhooldaja suunamisel abiprogrammide. Viru Maakohtu 12.02.2009 otsusega tunnistati K.F süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistati vangistusega 4 kuud. Mõistetud karistust ei pööratud tingimisi täitmisele, määrates

katseaja 18 kuud. Katseaja kestel pidi K.F täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 järgi ettenähtud

kontrollnõudeid ja talle pandi kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja osaleda abiprogrammides. Viru Maakohtu 01.02.2010 määrusega pöörati K.F-ile Viru Maakohtu 30.04.2009 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust ja Viru Maakohtu 12.02.2009 otsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust täitmisele. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust. KarS § 68 alusel loeti karistuse aja sisse K.F-i vahi all viibimise aeg 14.09.-15.09.2009 kokku 2 päeva. K.F-i lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta 1 kuu ja 22 päeva vangistust.

Tartu Ringkonnakohtu 03.03.2010 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 01.02.2010 määrus muutmata ja süüdimõistetu K.F-i määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 03.03.2010.

Karistuse kandmise algus 01.02.2010 ja lõpp 23.03.2011. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.08.2010.

Kinnipidamisasutusest K.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on

vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud, mis on hetkel kehtivad. 08.06.-

02.07.2010 osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. K.F määrati 08.04.2010 käskkirjaga majandustöödele osakonna koristajana. Tööst kinnipeetav keeldus seda põhjendamata. Vabanedes soovib elama minna aadressil xxx. Isikul on algharidus. Enne vangistust oli isik ema poolt ülalpeetav ja vahel harva teenis ise lisaraha juhutööd tehes. 2009 .a. novembris Töötukassa

suunas isiku tema enda eelneval nõusolekul tööharjutusele, mille läbiviijaks oli

rehabilitatsioonikeskus. Erialast väljaõpet tööharjutuse raames ei toimunud. Kinnipeetav omavoliliselt olma mõjuva põhjuseta katkestas osalemise 3-kuulisel tööharjutusel. Täitise järgi on

isikul rahalisi nõudeid 42030 krooni ulatuses. Kinnipeetaval iseseisvad sissetulekuallikad ja majandusliku toimetuleku oskused puuduvad. Vabanedes ei oma kinnipeetav ametlikku töökohta.

Isik alates 2005 aastast tarvitas amfetamiini, mida ka süstis. Igapäevaelu otseselt oli seotud narkootikumide hankimise ja tarvitamisega. Isik on kriminaalkorras karistatud 2 korda ja mõlemal

korral allutati ta käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli nõudeid ei täitnud: jätkuvalt tarvitas

narkootikume, ei osalenud sotsiaalprogrammis, ei täitnud registreerimise kontrollnõudeid. Viru Vanglas on isikul 2 distsiplinaarrikkumisr ning mitu intsidenti, mis näitab, et võimaluse tekkimisel

eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama

seaduskuulekalt. Lisaks on isikul madal haridustase, kutseoskuste puudumine, ametliku töö

puudumine ning varasemalt narkootikumide tarvitamine. Viru Vangla hinnangul K.F-i ennetähtaegne vabastamine on hetkel ennatlik.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et K.F-i puhul tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud eelkõige seetõttu, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust ning vabaduses puudub töökoht, käitumine vanglas näitab selgelt, et isik ei ole motiveeritud muutuma positiivses suunas, sekkumistest ta õigeid järeldusi ei tee. Madala

3(4)

haridustaseme, kutsealase väljaõppe ja töökogemuse puudumise tõttu tööle saamine on

vähetõenäoline; vanglas tööst keeldumine ilmestab selgelt negatiivset suhtumist töötamisse. Vabaduses igapäevane elu oli seotud narkootikumide hankimise ja tarvitamisega ja millegagi ei ole garanteeritud, et vabaduses K.F uuesti ei hakka tarvitama mõnuaineid. K.F-i puhul

jätkuvalt on tegemist uue kuriteo riskifaktoritega praktiliselt kõikides riskihindamise valdkondades.

K.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ta õpib vanglas koolis ja soovib jätkata õpinguid õhtukoolis ja tööle asuda.

Kaitsja leidis, et süüdimõistetu vabastamine enne tähtaega on põhjendatud isikul on tugev soov elada seadusekuulekalt. Ta on esimest korda vangistuses. Distsiplinaarrikkumised ei ole tõsised.

Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, ei ole

tema vabastamine põhjendatud. Süüdimõistetu on 2 korral kriminaalhooldusele määratud ja karistused on kohtumäärusega täitmisele pööratud. Katseaeg kulges probleemselt. Süüdimõistetu ei tulnud käitumiskontrollnõuete ja kohustustega toime.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et K.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on kahel korral kohtulikult karistatud, mõlemal korral allutati ta käitumiskontrollile

ja mõlemad tingimuslikud karistused pöörati täitmisele. Esimene kriminaalkaristus mõisteti varguse eest. Teine kriminaalkaristus määrati varguse, kelmuse ja omavolilise sissetungi eest.

Katseaeg kulges probleemselt. Katseajal rikkus K.F kontrollnõudeid- ei ilmunud registreerimisele ja kohustust- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-14) on näha, et K.F-i on 37 korral karistatud väärteokorras, nendest 7 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest ja 17 korral Liiklusseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused K.F-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal kahel korral karistatud

distsiplinaarkorras, karistused kehtivad. 08.06.2010 karistati kartserisse paigutamisega 3

ööpäevaks graafiku alusel tööle minemast keeldumise eest ja 29.06.2010 karistati kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks kambris isevalmistatud veekeetja, tikkude ja traadi omamise eest. Rikkumised näitavad, et vangistuse ajal ei ole K.F oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks võib lugeda, et kinnipeetav vangistuse ajal osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening (tunnistus isiklikus toimikus). K.F töötamisest koristajana keeldus.

4(4)

K.F on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 05.10.2012.

Vabanedes on K.F kindel elukoht aadressil xxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus

eluks vajalik on olemas. Samas ettekandest on näha, et Lxxx Pexxx omab suuri eluasemega

seonduvaid võlgasid, mistõttu eluase xxx ei pruugi säilida. Lxxx Pexxx sõnul võtsid nad 10 aastaks rendile eraisikule kuuluva maja xxx. Vabanedes ei ole kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal haridus (algharidus)

ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski.

Kinnipeetava ema, Lxxx Pxx garanteerib pojale ülalpidamise nii kaua, kuni K.F hakkab saama iseseisvat sissetulekut. Lada K.F-i perekonna netosissetulek on xxx krooni, kuid tuluallikaid täpsustada ei soovinud.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele

asunud. Arvestades K.F-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja

süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne

vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdimõistetu on olnud kahel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja tingimuslikud karistused on pööratud täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta K.F-ile piisavalt mõju. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamise risk ning rahalised nõuded 42030 krooni suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu K.F-i

temale Viru Maakohtu 30.04.2009 ja 12.02.2009 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige

Nooremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 30.11.2010

Nooremreferent

Liivi Õun