2-20-17336/97 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Iris Kangur-Gontšarov, Gea

Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

3. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17336

Kohtuasi

R.M hagi A.K, J.K, L.R, BG AS-i, H.R, K.H, M.K, E.G,

I.M, M.M, L.Z, M.K, J.V, R.R, HY.V, L.B, S.K, E.P,

S.M ja A.M vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks,

omandiõiguse tagastamiseks ja nõusoleku andmiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. jaanuari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

R.M määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja R.M (isikukood xxxxxxxxxxx), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Kostja A.K (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja J.K (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja L.R (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja BG AS (registrikood xxxxxxxx)

Kostja H.R (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja K.H (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja M.K (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja E.G (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja I.M (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja M.M (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja L.Z (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja M.K (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja J.V (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja R.R (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja HY.V (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja L.B (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja S.K (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja E.P (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja S.M (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja A.M (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

2 (7)

1. Jätta Harju Maakohtu 24. jaanuari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-17336

muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta R.M määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud R.M kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule praeguse määruse kättesaamisest alates

15 päeva jooksul.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui

määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus menetles R.M (hageja) 24. novembril 2020 esitatud (täpsustatud 6. aprillil

2021) hagi A.K (kostja I), J.K (kostja II), L.R (kostja III), BG AS-i (kostja IV), H.R (kostja V),

K.H (kostja VI), M.K (kostja VII), E.G (kostja VIII), I.M (kostja IX), M.M (kostja X), L.Z

(kostja XI), M.K (kostja XII), J.V (kostja XIII), R.R (kostja XIV), HY.V (kostja XV), L.B

(kostja XVI), S.K (kostja XVII), E.P (kostja XVIII), S.M (kostja XIX) ja A.M (kostja XX)

vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks, omandiõiguse tagastamiseks ja nõusoleku andmiseks

kohustamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad I–XIII 12. juulil 2006 notariaalselt tõestatud

lepingu, mille eesmärgiks oli Tallinnas, Xxx asuva elamu eluruumide üldpinna ja elamu

reaalosade mõtteliste osade suuruste muutmine. Muutmise vajadus tulenes kostjale I kuuluva

korteri nr 1 ümberehitustöödest, mille tõttu suurenes elamu suletud netopind. Viidatud lepingu

alusel said kostjad I ja II enda omandisse üldkasutatavad ruumid ja korter nr 1 kasvas suuruselt

34 m2. Hageja tuvastas, et kostjatele I ja II on igakuiste majandamiskulude arvete esitamisel

lähtutud andmetest, et korteri suurus on 50,6 m2. Ülejäänud 34 m2 osas, mis kuulub samuti

kostjatele I ja II, on korteriühistu raamatupidaja jaganud kulud kõigi Xxx elamu korteriomanike

vahel. Seega notariaalselt tõestatud lepingu sõlmimisest alates on hageja ja teised korteriühistu

liikmed pidanud tasuma edasi nende ruumide eest, mis tegelikult läksid kostjate I ja II

eriomandisse.

Kostja II oli perioodil 18. september 2000. a kuni 8. mai 2018. a korteriühistu Xxx juhatuse

liige. Alates 8. maist 2018. a kuni käesoleva ajani on juhatuse liikmeks E.T, kes hagejale

teadaolevalt on kostja II sugulane. Korteriühistu raamatupidaja selgitas, et tema lähtub arvete

koostamisel juhatuse poolt esitatud andmetest. Seega on kostjad I ja II tahtlikult teiste

korteriomanike arvelt rikastunud, kasutades ära enda juhatusse kuulumist.

Hageja soov oli, et pärast 12. juuli 2006. a lepingu sõlmimist ei pea ta tasuma kostjate I ja II

eriomandisse läinud kaasomandiga seotud kulusid. Kuivõrd pärast lepingu sõlmimist jätkati

kaasomandis olnud ruumide eest arvete esitamisega, on leping hageja suhtes ebaõiglane. Samuti

on lepingu sisu vastuolus asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg-ga 1 ja korteriomandi- ja

3 (7)

korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-ga 1, mistõttu on leping tühine. Ka ei oleks hageja andnud

nõusolekut kaasomandi omandiõiguse üleandmiseks, kui ta oleks olnud teadlik, et kostjad I ja

II ei tasu üleantud pinnaga seotud kulusid. Kuivõrd tühisel tehingul ei ole algusest peale

õiguslikke tagajärgi, ei saanud kostja I vaidlusaluste üldkasutatavate ruumide omanikuks ning

kinnistusraamatu kanne, millest nähtus kostja I omanikuks saamine, on ebaõige. Alternatiivselt

leidis hageja, et 12. juuli 2006. a leping on sõlmitud eksimuse või pettuse mõjul.

Hageja palus tuvastada 12. juulil 2006 sõlmitud lepingu tühisus, alternatiivselt tuleb leping

tühistada. Hageja palus kohustada kostjaid I ja II tagastama 34 m2 üldkasutatavate ruumide

omandiõigus hageja ja kostjate V, VIII, IX, XII, XIV–XX kaasomandisse, alternatiivselt

tunnustada hageja omandiõigust 34 m2 üldkasutatavatele ruumidele ja tagastada nende

omandiõigus hagejale. Hageja palus kohustada kostjaid I ja II andma nõusolekud

kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks ning asendada nõusolekud kohtuotsusega.

Hageja palus otsustada, et 34 m2 üldkasutatavate ruumide omandiõigus kuulub hagejale ja

kostjatele mõttelistes osades ning kohustada kostjaid andma nõusolekud kinnistusraamatu

kande muutmiseks. Alternatiivselt palus hageja otsustada, et 34 m2 üldkasutatavate ruumide

omandiõigus kuulub hagejale.

Vastuseks kostjate I ja II väidetele selgitas hageja, et hageja on esitanud hagi lähtuvalt kostjate

I ja II tegevusest. Kostjad I ja II on teiste korteriühistu liikmete arvelt alusetult rikastunud.

Kostjad I ja II lõid teadlikult olukorra, kus korteriühistu esitas korteriühistu liikmetele

majandamiskulude arveid valede andmete alusel. Lisaks leidis hageja, et korteriühistu

üldkoosolekule on esitatud valeandmeid, mille tulemusel ei saanudki üldkoosolek otsustada

teistsugust ruutmeetrite arvestust. Hageja hinnangul ei ole vaidlusaluse ruumi näol tegemist

abiruumiga, vaid kostjate I ja II omandisse kuuluva korteriomandi osaga. Hageja ei nõustunud

kostjate I ja II väitega nagu oleks kostjad I ja II renoveerinud endale saadud keldri reaalosa

kõigi kaasomanike kasu silmas pidades. Ka ei nõustunud hageja, et esitatud tehingu tühistamise

nõue on aegunud.

2. Kostjad I ja II palusid jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada menetlus, alternatiivselt jätta

hagi rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad I ja II jätta hageja kanda.

Kostjad I ja II leidsid, et hagis esitatud nõuetega ei ole taotletava eesmärgi saavutamine

võimalik. Hagis esitatud faktiliste asjaolude pinnalt on hagi esitatud ebaõigete kostjate vastu,

hagejal on õigus esitada nõue korteriühistu vastu, mitte aga endiste ja hetkel korteriomanikeks

olevate isikute vastu.

Kostjate I ja II hinnangul puudub hagejal põhjendatud huvi 12. juuli 2006. a lepingu tühisuse

tuvastamiseks. Hageja väide, et viidatud leping on vastuolus heade kommete või avaliku

korraga, on alusetu. Korteriühistu üldkoosolek on aastaid kinnitanud majandamiskulud selliselt,

et arvestatavaks pinnaks võetakse jätkuvalt 483,10 m2. Ka teiste korteriomanike ainuvalduses

on nii keldriruume kui ka kinnistul asuvaid kuure. Korteriomanikud on kokku leppinud, et

abiruume arvestusliku pinna hulka ei arvesta, seda olenemata sellest, kas need on kellegi

eriomandis

või

ainukasutuses.

17. mail

2021

toimunud

üldkoosolekul

otsustasid

korteriomanikud jätkata seni kehtinud arvestusega.

Kostjad I ja II selgitasid, et vaidlusalune ruum keldris oli aastaid väga halvas seisukorras,

korteriomanikud ei soovinud panustada rahaliselt selle kordategemisse. Kostjad I ja II

renoveerisid ruumi, mille tulemusena kasvas ka kaasomanike kaasomandi väärtus. Seega ei

saanud kostjad I ja II vaidlusalust ruumi enda eriomandisse tasuta. Keldripinnast ei saanud

korteri nr 1 koosseisu kuuluvaid eluruume, vaid kõigest vaheruum ja abiruumid. Vaidlusalune

ruum oli kostja I ainukasutuses juba enne 12. juuli 2006. a lepingu sõlmimist ning ka siis ei

tasunud ta majandamiskulusid selle pinna eest.

Ka leidsid kostjad I ja II, et alused tehingu tühistamiseks puuduvad. Lisaks on hageja nõue

tehingu tühistamiseks aegunud.

4 (7)

Kostja IV selgitas, et ta ei ole selle majaga seotud, kuivõrd müüs korteri 16 aastat tagasi.

Kostja V leidis, et hagi on põhjendamatu, mistõttu tuleb menetlus lõpetada. Menetluskulud

palus kostja V jätta hageja kanda.

Kostja VII kinnitas, et vaidlustatav tehing ei olnud selle tegemise ajal vastuolus kostja VII

õiglustundega. Kostja VII on oma korteri müünud ning tal puuduvad andmed korteriühistu

poolt esitatud majandamiskulude osas.

Kostja XI selgitas, et ta ei oma elamus kinnisvara juba 5 aastat.

Kostja XV leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palus

kostja XV jätta hageja kanda.

Kostja XVI leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud

palus kostja XVI jätta hageja kanda. Juhul, kui kohus tuvastab vaidlustatud tehingu tühisuse,

tuleb vaidlusalune pind tagastada korteriühistule.

Kostja XVII leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud

palus kostja XVII jätta hageja kanda.

Kostja XVIII leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud

palus kostja XVIII jätta hageja kanda. Juhul, kui kohus tuvastab vaidlustatud tehingu tühistuse,

tuleb vaidlusalune pind tagastada korteriühistule.

Kostja XIX leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud

palus kostja XIX jätta hageja kanda. Juhul, kui kohus tuvastab vaidlustatud tehingu tühisuse,

tuleb vaidlusalune pind tagastada korteriühistule.

Kostja XX leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palus

kostja XX jätta hageja kanda. Juhul, kui kohus tuvastab vaidlustatud tehingu tühisuse, tuleb

vaidlusalune pind tagastada korteriühistule.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 24. jaanuari 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja

taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata, hageja hagi läbi vaatamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus määras, et kostjad saavad esitada taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja 7 päeva jooksul määruse jõustumisest

arvates.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata, kuna hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Maakohus märkis, et

hageja on kohtuistungil selgitanud, et hagi eesmärk on, et kostjad I ja II tasuksid korteriühistule

nende eriomandisse läinud 34 m2 suuruse ruumi majandamiskulude eest. Hageja selgitas, et kui

12. juulil 2006 sõlmitud leping tühistada, siis saab 34 m2 suuruse ruumi võõrandada ja selle eest

elamut hooldada ja remontida.

Maakohus märkis, et kohus ei saa kohustada esitatud hagi rahuldamisel kostjaid I ja II

korteriühistule raha maksma ning võõrandama 34 m2 suurust pinda. Eesmärki, et kõik

korteriomanikud oleksid nõus kaasomandisse tagasisaadava osa võõrandamisega, ei ole

võimalik saavutada. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik saavutada eesmärki ka seetõttu, et osa

hagiavalduses märgitud kostjatest ei ole käesoleval ajal enam korteriomandite omanikud. Uued

korteriomanikud ei ole vaidlustatava tehingu pooled. Kuivõrd hageja soovib, et kostjad I ja II

hüvitaksid korteriühistule hageja arvates vähemmakstud majandamiskulud, saab hagejal olla

üksnes rahaline nõue kas korteriühistu või kostjate I ja II vastu. Hagejal puudub õiguslik huvi

tehingu tühistamise või kehtetuse osas.

Määruskaebused ja menetluse edasine käik

5 (7)

4. Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega kohustada maakohut uuesti otsustama hagiavalduse

menetlusse võtmine ning kohustada maakohut võtma hagiavaldus menetlusse.

Hageja kordas määruskaebuses hagiavalduses esiletoodud asjaolusid ja põhjendusi, selgitades,

et hagejal on põhjendatud huvi ja õigus nõuda 12. juulil 2006 sõlmitud lepingu tühisuse

tuvastamist, alternatiivselt tühistamist. Kostjad I ja II on teadlikult loonud olukorra, kus

korteriühistu esitas korteriühistu liikmetele valede andmete alusel majandamiskulude arveid.

Kostjad I ja II on tahtlikult rikastunud teiste korteriühistu liikmete arvelt. Ka on maakohus

menetlusõiguse norme ebaõigesti kohaldades jätnud menetluse peatamata.

5. Kostjad I ja II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse õiguslikke

põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Tallinnas, Xxx asuva elamu korteriomanikud on 12. juulil 2006 sõlminud eluruumide

üldpinna ja elamu reaalosadele vastavate mõtteliste osade suuruse muutmise kokkuleppe

selliselt, et korteri nr 1 pindala suurenes 34 m² võrra. Hageja, kes on vaidlusaluse lepingu pool

ja korteriomanik, vaidlustab nimetatud lepingu põhjusel, et kostjad I ja II on tahtlikult esitanud

korteriühistule valeandmeid, et mitte tasuda majandamiskulusid suurenenud eriomandi eest.

Seega on hageja pidanud tasuma korteriühistule majandamiskulude eest rohkem ning kostjad I

ja II on teiste korteriomanike arvelt rikastunud. Hageja eesmärgiks on, et kostjad I ja II tasuksid

korteriühistule nende eriomandisse läinud pinna eest majandamiskulusid ning selle

saavutamiseks tuleb 34 m² võõrandada (vt maakohtu 11. oktoobri 2021. a istungi protokoll;

ajamärk 00:19:18 jj).

9. Kolleegium leiab, et maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel õigesti läbi vaatamata,

sest esitatud nõuetega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohus võib TsMS § 423

lg 2 p 2 järgi jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Samuti nõustub kolleegium

maakohtuga, et tegemist on hagimenetlusega, sest hageja vaidlustab kostjate I ja II eriomandi

ja kaasomanike mõtteliste osade suurust muutvat kokkulepet. Tegemist ei ole vaidlusega, mis

kuulub TsMS-i 61. peatüki kohaldamisalasse.

10. Hageja tehingu vaidlustamise ja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks vajaliku

nõusoleku andmise kohustamise nõue on vale õiguskaitsevahend, sest sellise nõude

rahuldamisel ei saavuta hageja oma eesmärki – kohustada kostjaid I ja II tasuma

majandamiskulusid nende eriomandisse määratud 34 m² suuruse pinna eest. Isegi kui

kinnistusraamatu kande kustutamise korral taastub sellele kandele eelnenud õiguslik olukord,

st tegemist on mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, siis hagi rahuldamise korral ei saa

kohus kohustada korteriomanikke seda osa võõrandama. Kolleegium nõustub maakohtu

seisukohaga, et kohane õiguskaitsevahend oleks sooritushagi esitamine.

11. Kuigi maakohus ei arutanud pooltega käsutustehingu kehtivust lahus selle aluseks olevast

võlaõiguslikust kausaaltehingust (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg 4) ning ka

hagiavalduses ei ole neid tehinguid eristatud, ei saanud see siiski mõjutada asja lahendust.

Kolleegium täiendab maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi alljärgnevaga.

6 (7)

11.1. Üheks juhtumiks, mis annab aluse nõuda kinnistusraamatu kande parandamist, on kande

aluseks oleva käsutustehingu tühisus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 alusel ebaõige kande

parandamiseks vajalikku nõusolekut andma kohustamise nõude korral ei ole vaja eraldi nõuda

kinnistusraamatu kande aluseks oleva käsutustehingu tühisuse tuvastamist, sest kande aluseks

oleva käsutustehingu tühisus on vale kande kustutamise nõude eeldus. Lisaks eelnevale saab

kohus ebaõige kande parandamise nõude lahendamisel hinnata ka seda, kas kande aluseks olev

käsutustehing on kehtivalt tühistatud, mistõttu kanne on muutunud ebaõigeks. Kui kande

parandamist nõutakse selle aluseks olnud käsutustehingu tühisuse tõttu, tuleb tehingu tühisust

kaasa toovad asjaolud esitada hagi alusena (vt selle kohta nt Riigikohtu 7. oktoobri 2020. a

määrus tsiviilasjas nr 2-19-16249/17, p 12). Eelnevast tulenevalt on kohtul õigus keelduda

tehingu tühisuse tuvastamise nõude menetlusse võtmisest või siis pärast selle nõude ekslikku

menetlusse võtmist jätta hagi selles osas TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata.

11.2. Menetlusosaliste ringi osas märgib kolleegium, et TsMS § 423 lg 2 p 2 ei näe hagi läbi

vaatamata jätmise alusena ette olukorda, kus hagi esitatakse vale kostja vastu. Olukord on aga

teine siis, kui kujundushagi tuleks esitada mitme vältimatu kaaskostja vastu ühiselt, kuid hageja

on hagi esitanud vaid ühe vastu neist ning maakohus on asja läbivaatamisel eelmenetluses

TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi juhtinud eeltoodule hageja tähelepanu. Kui hageja ei soovi

hagi vältimatu kaaskostja vastu esitada, siis on kohtul alus jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagiga

ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki (vt Riigikohtu 15. aprilli 2020. a määrus

tsiviilasjas nr 2-19-13966/21, p 21). Ebaõige kinnistusraamatu kande parandamise nõuet saab

menetleda, kui see esitatakse kinnistusraamatust nähtuva omaniku vastu. Kuna korteri nr 1

omanikud on kostjad I ja II, siis on hagi esitatud õigete isikute vastu. Kui aga ebaõige kande

parandamise nõude lahendamisel tuleb hinnata ka kande aluseks oleva käsutustehingu

kehtivust, siis saab vaidlusalust õigussuhet tuvastada üksnes kõigi kaasomanike suhtes ühiselt

(AÕS § 70 lg 7). See tähendab, et praegusel juhul peaksid kinnisasja kaasomanikud esitama

hagi ühiselt ja olema vältimatud kaashagejad või siis on hagi esitatud nende vastu ja nad on

kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 mõttes. Maakohus on 11. oktoobri 2021. a istungil ja

2. novembri 2021. a selgituskirjas juhtinud hageja tähelepanu, et vale menetlusosaliste ringi

tõttu ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

11.3. Lisaks eelnevale esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks ka TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.

Selle sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole

hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud

faktiliste väidete õigsust. Kolleegium leiab, et hagi on õiguslikult perspektiivitu, kuna hageja

välja toodud asjaolud ei võimaldaks ka nende tõeseks osutamise korral järeldada, et

vaidlusalune leping oli vastuolus heade kommete või seadusega või tehtud pettuse või eksimuse

mõjul.

Hageja esiletoodud asjaolude kohaselt saab järeldada, et ta vaidlustab asjaõiguslepingut, sest

müügilepingu kui võlaõigusliku ehk kohustustehingu tühisusest ei tulene iseenesest

asjaõiguslepingu kui käsutustehingu tühisus. Kuigi üldjuhul on käsutustehing õiguslikult

neutraalne ega saa olla vastuolus heade kommetega, võib see erandina siiski nii olla, kui tehingu

eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane (vt Riigikohtu 6. novembri 2019. a

otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216/75, p 19). Samuti on erandlikult võimalik tugineda

käsutustehingu tühisusele selle heade kommete vastasuse tõttu juhtudel, kui asja käsutamise

eesmärk on teise isiku kahjustamine (vt Riigikohtu 18. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-

7090/106, p 14). Lisaks sellele ei tule üldjuhul kõne alla asjaõiguslepingu tühistamine eksimuse

või pettuse tõttu (TsÜS § 92 või § 94 alusel), kuna sellega seotud asjaolud puudutavad

esmajoones kohustustehingut.

Hageja on esile toonud, et pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist on kostjad I ja II vastavalt

korteriühistu esitatud arvetele maksnud oma korteri eest majandamiskulusid vähem, kui nad

oleksid pidanud. Hageja leiab, et kostjad I ja II käitusid halvas usus, mistõttu on leping heade

7 (7)

kommetega vastuolus. Lisaks leiab hageja, et lepingu sisu on vastuolus AÕS § 75 lg-ga 1 ja

KrtS § 40 lg-ga 1 (nimetatud säte jõustus pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist 1. jaanuaril

2018). Kolleegium leiab, et need asjaolud puudutavad kostjate I ja II tegevust pärast lepingu

sõlmimist suhetes korteriühistuga, s.o mitte konkreetselt 12. juulil 2006 lepingu poolteks olnud

isikutega. Samuti ei tulene hageja viidatud seadusesätetest alust TsÜS § 87 kohaldamiseks, sest

nendes ei ole sätestatud keelde, mille rikkumine saaks kaasa tuua käsutustehingu tühisuse. Isegi

kui hageja väidetud asjaolud leiaksid menetluses tõendamist, ei annaks need alust järeldada, et

vaidlusaluse lepingu eesmärk või leping ise on vastuolus heade kommetega või tegemist oleks

seadusest tulenevat keeldu rikkuva tehinguga. Samuti ei anna hageja esitatud asjaolud alust

arvata, et täidetud oleksid kinnisasja kaasomandi osa üleandmise asjaõiguslepingu tühistamise

materiaalsed eeldused.

12. TsMS § 427 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotus

13. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, ei ole põhjust maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks.

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt ka ringkonnakohus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Maakohus on määruses märkinud, et menetlusosalised saavad esitada menetluskulude

nimekirja 7 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Kuigi maakohtu korraldus ei ole

kooskõlas TsMS § 176 lg-s 4 sätestatuga, mille kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri

igas kohtuastmes, siis segaduse vältimiseks ei nõua menetluskulude nimekirja ka

ringkonnakohus. Menetlusosalised saavad nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetlusega

seonduvate kulude kohta esitada menetluskulude nimekirjad maakohtule.

15. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)