2-20-18469/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

2. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18469

Kohtuasi

LAGUNA MADRE OÜ (likvideerimisel, endise

ärinimega KIMBUTAJA OÜ) hagi G, Y, C ja Q vastu

kaasomandi lõpetamiseks, valduse vabastamiseks ja

kasutuseeliste hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. aprilli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

LAGUNA

MADRE

OÜ

1. juuni

2022.

a

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant)

LAGUNA

MADRE

OÜ

(likvideerimisel, endise ärinimega KIMBUTAJA OÜ)

(registrikood 14497429), esindaja likvideerija PJ

Kostja (vastustaja) G (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Signe Paap

Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Signe Paap

Kostja (vastustaja) C (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja) Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda

LAGUNA

MADRE

OÜ

(likvideerimisel)

1. juuni 2022.

a

apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 12. aprilli 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr

2-20-18469 menetlusse võtmisest.

2. Jätta LAGUNA MADRE OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebuse menetlemisega

seotud

menetluskulud

LAGUNA

MADRE

OÜ

(likvideerimisel)

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-20-18469

2 (5)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule praeguse määruse kättesaamisest

alates 15 päeva jooksul.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui

määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. LAGUNA MADRE OÜ (likvideerimisel, endise ärinimega KIMBUTAJA OÜ) esitas 15.

detsembril 2020 Harju Maakohtule hagiavalduse (täiendatud 2. veebruaril 2021) G (kostja I),

Y (kostja II), C (kostja III) ja Q (kostja IV) vastu, milles palus lõpetada hageja ja kostjate

kaasomandi XXX asuva korteriomandi (korteriomand) suhtes.

1.1. Hageja palus kohustada kostjaid andma tahteavalduse kaasomanike kokkuleppe

sõlmimiseks kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et korteriomandi omanikuks saab hageja ja

hageja maksab teistele kaasomanikele kaasomandiosa kaotuse eest hüvitist järgmiselt: kostjale

I 625 eurot, kostjale II 625 eurot, kostjale III 1250 eurot ja kostjale IV 1250 eurot. Samuti palus

hageja kohustada kostjaid andma nõusoleku teha kinnistusraamatus vastavad omanikukanded.

Alternatiivselt palus hageja lõpetada korteriomandi kaasomandi selle müümisega kaasomanike

vahelisel enampakkumisel ja lugeda kostjate tahtehavaldused kinnistusraamatu kannete

tegemiseks kohtulahendiga asendatuks.

Lisaks palus hageja kohustada kostjaid lõpetama korteriomandi valdamine ja kasutamine ühe

kuu jooksul pärast kaasomandi lõppemist ning kohustuse mittetäitmise korral tõsta nad välja.

Hageja palus mõista kostjatelt I ja II hageja kasuks välja igakuise kasutuseeliste hüvitise 26,04

eurot ning kostjatelt III ja IV 52,08 eurot alates 19. novembrist 2020 kuni korteriomandi valduse

üleandmiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

1.2. Hageja loobus 3. septembri 2021. a avaldusega kostja III vastu esitatud hagist ja 3.

veebruari 2022. a kohtuistungil kostja II vastu esitatud hagist. 3. veebruari 2022. a kohtuistungil

loobus hageja ka kostjate I ja IV vastu esitatud valduse vabastamise ja kasutuseeliste hüvitamise

nõuetest.

2. Harju Maakohus tegi 12. aprillil 2022 otsuse, millega võttis vastu hageja loobumise kostjate

II ja III vastu esitatud hagidest ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse otsust tegemata.

Samuti võttis maakohus vastu hageja loobumise kostjate I ja IV vastu esitatud korteriomandi

valduse vabastamise nõuetest ja kasutuseeliste hüvitamise nõuetest ajavahemiku 19. november

2020 kuni valduse vabastamiseni eest ning lõpetas selles osas menetluse otsust tegemata.

2-20-18469

3 (5)

Maakohus jättis hageja hagi kostjate I ja IV vastu korteriomandi suhtes kaasomandi

lõpetamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

3. Hageja esitas 1. juunil 2022 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

ringkonnakohtul maakohtu otsus tühistada.

4. Ringkonnakohus jättis 9. juuni 2022. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta.

Ringkonnakohus andis hagejale tähtaja viis päeva alates määruse kättetoimetamisest

apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus palus hagejal:

-

esitada apellatsioonkaebuse selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses

apellant maakohtu otsuse resolutsiooni vaidlustab. Apellandil tuleb esitada

apellatsioonkaebuse taotlus sellisena nagu ta soovib seda hiljem näha kohtuotsuse

resolutsioonina;

-

esitada apellatsioonkaebuse põhjendused;

-

nimetada apellatsioonkaebuse hind ning tasuda apellatsioonkaebuse esitamiselt riigilõiv.

Esitada ringkonnakohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument.

Ringkonnakohus hoiatas hagejat, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral võib

ringkonnakohus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

5. Hageja seaduslik esindaja sai ringkonnakohtu 9. juuni 2022. a määruse e-toimiku vahendusel

kätte 26. juunil 2022. Ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul ega ka praeguse määruse tegemise

ajaks hageja apellatsioonkaebuse puudusi ei kõrvaldanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 3401 lg 2

esimese lause ja § 637 lg 2 alusel ning alternatiivselt TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda.

7. Hageja esitas ringkonnakohtule 1. juunil 2022 apellatsioonkaebuse, mille sisuks oli vaid üks

lause: „Hageja esitab käesolevaga kaebuse tsiviilasja 2-20-18469, 12.04.2022 otsusele ja palub

ringkonnakohtul maakohtu eelviidatud otsus tühistada“. Sellisel kujul ei vastanud

apellatsioonkaebus TsMS § 633 lg 2 p 2 nõuetele. Ehkki kolleegiumi hinnangul saab apellandi

kaebust mõista selliselt, et ta vaidlustab esimese astme kohtu otsuse tervikuna osas, milles see

on seadusest tulenevalt vaidlustatav, ei ole kaebuses märgitud apellandi selgelt väljendatud

taotlust mh selle osas, missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. Lisaks ei vastanud

1. juuni 2022. a kaebus ka TsMS § 633 lg 2 p 3 ja lg 3 nõuetele, kuna selles polnud esitatud

apellatsioonkaebuse põhjendusi, sh välja toodud, milles seisneb maakohtu õigusnormi

rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine.

8. Vastavalt TsMS § 3401 lg-le 1 andis ringkonnakohus hagejale tähtaja apellatsioonkaebuse

puuduste kõrvaldamiseks ja jättis apellatsioonkaebuse seniks käiguta. Hageja puuduseid ei

kõrvaldanud. TsMS § 3401 lg 2 esimese lause kohaselt jäetakse kaebus juhul, kui kohtu

määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, menetlusse võtmata ja tagastatakse. Riigikohus on

hagiavalduse menetlusse võtmise kontekstis selgitanud, et puudus, mille tähtajaks

kõrvaldamata jätmise tõttu saab kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, peab olema selline,

mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks TsMS §

371 lg 1 (p-de 9–12) või lg 2 järgi aluse hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on

võimalik kõrvaldada (Riigikohtu 21. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p

11). Kolleegiumi hinnangul on see seisukoht asjakohane ka apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmise üle otsustamisel.

2-20-18469

4 (5)

9. TsMS § 637 lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse mh siis, kui asja

läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete

rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Kolleegium leiab, et

praegusel juhul takistavad apellatsioonkaebuse puudused, s.o eelkõige apellatsioonkaebuse

põhjenduste puudumine, apellatsioonkaebuse menetlemist, kuna ringkonnakohtule ei ole teada,

milliseid rikkumisi apellant maakohtule ette heidab ja mille esinemist ringkonnakohtul tuleks

apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollida. TsMS § 651 lg 1 järgi on ringkonnakohus

esimese astme kohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel seotud

apellatsioonkaebuse piiridega. Hagimenetluse võistlevuse põhimõttest tulenevalt tuleb

apellatsioonkaebuse esitanud poolel endal tuua esile asjaolud ja põhjendused, millele tuginevalt

ta esimese astme kohtu otsuse vaidlustab. Ringkonnakohus ei saa seda teha poole eest. Ehkki

TsMS § 656 lg-s 1 loetletud ja lg 2 teises lauses viidatud erandlikel juhtudel võimaldab seadus

ringkonnakohtul tühistada esimese astme kohtu otsuse ka apellatsioonkaebuse põhjendusest ja

selles esitatud asjaoludest olenemata, ei nähtu praegusel juhul asja materjalidest ega

vaidlustatud otsusest, et esineda võiks mõni nimetatud sätetes viidatud menetlusõiguse normi

rikkumine. Seega tuleb apellatsioonkaebus jätta TsMS § 3401 lg 2 esimese lause ja § 637 lg 2

alusel menetlusse võtmata.

10. Lisaks eelnevale esineb alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks ka

TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi. Selle sätte kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse,

kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Praegusel

juhul ei ole hageja esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi väidet, mille õigsuse korral võiks olla

võimalik apellatsioonkaebus rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Asjaolusid, mis

võimaldaksid

ringkonnakohtul

seadusest

tulenevalt

tühistada

maakohtu

otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata, kolleegium ei täheldanud. Järelikult ei saaks

ringkonnakohus hageja esitatud kaebuse põhjal apellatsioonkaebust rahuldada.

11. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu.

Samuti ei täitnud hageja ringkonnakohtu nõuet täpsustada esimese astme kohtu otsuse

vaidlustamise ulatust, mis võimaldanuks ringkonnakohtul arvutada välja hageja kaebuselt

tasutava riigilõivu suuruse. Kuna apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata selle sisuliste

puuduste tõttu ning kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks apellandil õigus

TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi, ei ole

praegusel juhul menetlusökonoomia kaalutlustel oluline arvutada välja riigilõivu täpset suurust,

mida hageja oleks pidanud kaebuselt tasuma, ega nõuda hagejalt selle summa tasumist.

12. Kuna ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast, siis ei toimeta kohus TsMS

§ 638 lg 4 kohaselt kaebust kostjatele kätte ja kaebus tuleb hagejale tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab TsMS § 638 lg 8 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse apellandile kätte ning TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei

ole esitatud.

13. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna praegusel juhul keelduti

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda kostjatele vastamiseks, siis ei

saanud kostjatel apellatsioonimenetluses tekkida hagejalt välja mõistmisele kuuluvaid

menetluskulusid. Kindlaksmääratavad menetluskulud seega puuduvad.

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9 ja

§ 3401 lg 2 teise lause kohaselt on praegune määrus edasikaevatav.

2-20-18469

5 (5)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Iris Kangur-Gontšarov