2-21-16753/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

2. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-16753

Kohtuasi

X hagi Y vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. mai 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y 13. juuni 2022. a apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Fränk Valdmann

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Y 13. juuni 2022. a apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 12. mai 2022. a

otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-16753 menetlusse võtmisest.

2. Jätta Y apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Y kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule praeguse määruse kättesaamisest

alates 15 päeva jooksul.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui

määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2-21-16753

2 (5)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas Y (kostja) vastu 26. oktoobril 2021 hagi kaasomandi lõpetamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on korteriomandi XXX (registriosa nr XXXXXXX) (korteriomand,

kinnistu) kaasomanikud e-kinnistusraamatu kohaselt hageja 1/2 osas ja alates 19. maist 2021

kostja 1/2 osas. Hageja ja kostja ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandi lõpetamise ja

jagamise tingimustes. Hageja palus lõpetada kaasomand selliselt, et korteriomand müüakse

avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdselt.

2. Kostja palus 17. novembril 2021 esitatud vastuses jätta hagi rahuldamata. Hageja on

pöördunud hagiavaldusega kohtusse ennatlikult ning kostja ei ole nõus hageja nõutud

kaasomandi lõpetamise viisiga. Hageja ei ole kostjaga kaasomandi lõpetamise osas suhelnud

ega püüdnud saavutada kokkulepet kaasomandi lõpetamise ja jagamise tingimustes. Isegi kui

kohus peaks tegema otsuse kostja kahjuks, oleks menetluskulude kostja kanda jätmine tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane, mistõttu palus kostja kohtul hagi rahuldamise korral jätta

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi hageja kanda. Oma 31. detsembril 2021 esitatud

täiendavas seisukohas märkis kostja, et nõustub kaasomandi lõpetamisega viisil, et kinnistu

müüakse avalikul enampakkumisel.

3. Harju Maakohus tegi 12. mail 2022 otsuse, millega rahuldas hagi ja lõpetas kaasomandi

selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse

kaasomanike, s.o hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Menetluskulud jättis maakohus poolte

endi kanda.

3.1. Maakohus viitas otsuse põhjendustes asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-le 1 ja § 77 lg-le 2.

Maakohus tuvastas, et korteriomandi kaasomanikud on hageja, kellele kuulub 1/2

kaasomandist, ja kostja, kellele kuulub alates 19. maist 2021 1/2 kaasomandist. Hageja on

soovinud kaasomandi lõpetamist selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel

ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdselt. Kostja vaidles esialgu nõudele vastu, kuid

31. detsembril 2021 esitatud dokumendis kinnitas, et ta on nõus kinnistu müümisega

enampakkumisel.

3.2. Maakohus leidis, et kaasomand tuleb lõpetada hagis taotletud viisil. Kohus selgitas, et saab

lõpetamisel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud.

Kostja ei ole vastuhagi esitanud ning on asunud seisukohale, et kaasomand tuleb lõpetada

hageja taotletud viisil. Seega poolte vahel sisuliselt puudub vaidlus kaasomandi lõpetamise ja

selle viisi osas.

3.3. Menetluskulude jaotuse osas viitas maakohus TsMS § 162 lg-le 1 ja § 162 lg-le 4. Kohus

leidis, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja

materjalidest nähtub, et hageja on püüdnud leida kaasomandi lõpetamise osas kokkulepet

esmalt kohtuväliselt. Seda tõendab 28. aprilli 2021. a e-kiri hagejale. Kuigi 28. aprillil 2021 ei

olnud kostja veel kinnistu kaasomanik, on e-kiri saadetud nii C (kaasomanik 28. aprilli 2021

seisuga) kui ka kostja nimel. Kirjast nähtuvalt ei sobi kummalegi hageja pakutud variant

kaasomandi jagamiseks. Seega ei saa asuda seisukohale, et hageja soov kaasomand lõpetada

oleks tulnud kostjale üllatusena või et hageja oleks pöördunud kohtusse ennatlikult.

Ennatlikkuse välistab ka asjaolu, et kostja on esialgses vastuses hageja nõudele vastu vaielnud.

Maakohus viitas ka Riigikohtu seisukohale, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi

lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda

2-21-16753

3 (5)

kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-70-

10). Kuna maakohtu hinnangul oli kaasomandi lõpetamine ka praegusel juhul poolte huvides,

siis leidis kohus, et põhjendatud ja õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt

menetluskulude jaotusest ei määranud maakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

4. Kostja esitas 13. juunil 2022 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning jätta menetluskulud nii maa- kui

ka ringkonnakohtus täies ulatuses hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hinnanud tõendeid ja tuvastanud

olulisi asjaolusid ühekülgselt, mille tõttu on kohus ebaõigesti kohaldanud menetluskulude

jaotust reguleerivaid õigusnorme.

4.2. Kostja on seisukohal, et hagi esitamine oli ennatlik. Hageja ei olnud kostjaga kaasomandi

lõpetamise teemal kordagi suhelnud ega püüdnud saavutada kohtuvälist kokkulepet

kaasomandi lõpetamise ja jagamise tingimustes. AÕS § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus hageja

nõudel kaasomandi jagamise viisi siis, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet. Praegusel

juhul ei olnud hageja isegi proovinud kostjaga kokkulepet saavutada. Kostja on seisukohal, et

kui hageja oleks kohtuväliselt kostja poole pöördunud sooviga kaasomand lõpetada, oleksid

pooled kindlasti jõudnud ilma kohtumenetluseta kokkuleppele, mille alusel korraldanud

kinnistu müümise avalikul enampakkumisel. Menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei ole

õiglane. Hageja on põhjustanud kostjale põhjendamatult õigusabikulusid.

4.3. Kostja ei nõustu maakohtuga, et hageja püüdu saavutada kaasomandi lõpetamiseks

kohtuvälist kokkulepet tõendab 28. aprilli 2021. a e-kiri hagejale. Hageja ei ole kostjale ühtegi

e-kirja saatnud, mistõttu kostja ei ole saanud hagejale ka vastata. Kostjale tuli üllatusena see, et

kinnistu eelmine kaasomanik oli kohtu viidatud e-kirjas hagejale kasutanud kostja nime.

Eelmine kaasomanik ei olnud kirja kirjutamist, selle sisu ega ka saatmist kostjaga

kooskõlastanud ning kostja ei teadnud kirjast kuni praeguse kohtumenetluseni. Seetõttu ei

saanud selles kajastuda kostja tahteavaldusi. Kostjal ei olnud võimalik mõjutada seda, et kolmas

isik kasutas õigustamatult tema nime.

4.4. Kostja ei nõustu maakohtuga, et hageja kohtusse pöördumise ennatlikkuse välistab ka see,

et kostja on esialgses vastuses hageja nõudele vastu vaielnud. Kostja esmane ja ideaalne

nägemus kaasomandi lõpetamisest ei olnud selle müümine avalikul enampakkumisel, kuid see

ei tähenda, et kostja mõistliku inimesena ei oleks selle kaasomandi lõpetamise viisi

ainuvõimalikkusest aru saanud ilma kohtumenetluseta. Kui hagejal oli soov kaasomand

lõpetada, piisanuks sellest, kui hageja oleks kostja poole pöördunud. Kindlasti oleksid pooled,

hinnates oma tegelikke võimalusi ja tehes vastastikkuseid järeleandmisi, saavutanud

kohtuvälise kokkuleppe. Kostja vaidles esialgses vastuses hageja nõudele vastu, sest kinnisasja

avalikul enampakkumisel müümine ei ole pooltele kõige soodsam kaasomandi lõpetamise viis.

Avalik enampakkumine saab toimuda üksnes täitemenetluse seadustiku alusel ning see tekitab

kaasomanikele vältimatuid kulutusi kohtutäituri tasu näol, mis nt kaasomandi lõpetamisel

kinnisasja jätmisega ühe kaasomaniku omandisse ja teisele kaasomanikule hüvitise

määramisega jääksid olemata. Ka kohtupraktikas on peetud kaasomandi lõpetamist kinnisasja

jätmisega ühe kaasomaniku omandisse ja teisele kaasomanikule hüvitise määramisega

sobivamaks kaasomandi lõpetamise viisiks. Kostja ei olnud esialgses vastuses kaasomandi

jagamise viisile vastu vaieldes teadlik, et mõni muu kaasomandi jagamise viis ei olnud

võimalik. Pärast läbirääkimiste pidamist selgus, et eluliselt oli võimalik üksnes hageja nõutud

viis, mille järgselt võttis kostja hagi selles osas koheselt õigeks.

4.5. Eeltoodud põhjustel ei nõustu kostja maakohtuga ka selles, et vastavalt Riigikohtu

praktikale on ka praeguses asjas põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2-21-16753

4 (5)

Lisaks on kostja seisukohal, et kaasomandi lõpetamine oleks olnud mõlema poole huvides

üksnes kohtuväliselt, kuid mitte kohtu kaudu. See põhjustas kostjale asjatult õigusabikulusid,

sest kostja oleks olnud valmis kaasomandit ka kokkuleppel, ilma kohtumenetluseta lõpetama.

4.6. Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et menetluskulude tema kanda jätmine mis tahes

ulatuses on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, mistõttu palub kostja teha asjas uus otsus, millega

jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses

valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste

kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel

ülemääraseid menetluskulusid.

6. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab

seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud

tõendeid.

7. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses üksnes maakohtus kantud menetluskulude jaotuse,

mistõttu ringkonnakohus saaks apellatsioonkaebuse läbivaatamisel kontrollida maakohtu otsust

üksnes nimetatud osas (TsMS § 651 lg 1).

8. Maakohus rahuldas hageja hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda, viidates TsMS §

162 lg-tele 1 ja 4 ning Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt kaasomandi lõpetamise nõude

rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, kuna

kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et

maakohtus kantud menetluskulud tuleks jätta TsMS § 162 lg 4 alusel hageja kanda, kuna hageja

pöördus kaasomandi lõpetamiseks ennatlikult kohtusse. Kostja arvates oleksid pooled saanud

kaasomandi lõpetada ka kokkuleppel, ilma kohtumenetluseta, kuid hageja selleks kostja poole

ei pöördunud. Seetõttu peab kostja menetluskulude mis tahes ulatuses tema enda kanda jätmist

ebaõiglaseks.

9. Kolleegium märgib, et TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult

või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Praegusel juhul ongi

maakohus jätnud menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 ei võimalda jätta kostja

menetluskulusid hagi rahuldamise korral täielikult hageja kanda. Seega ei ole kostja

apellatsioonkaebus TsMS § 162 lg 4 alusel õiguslikult perspektiivikas.

10. Kolleegium selgitab, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmiseks võib TsMS § 168 lg

6 järgi anda alust see, kui kostja võtab hagi kohe õigeks olukorras, kus kostja ei ole oma

käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Praegusel juhul aga ei ole kostja hagi kohe õigeks

võtnud.

2-21-16753

5 (5)

Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et hageja kohtusse pöördumise ennatlikkuse välistab mh

asjaolu, et kostja vaidles esialgses vastuses hageja nõudele vastu (vt maakohtu otsuse p 6).

Apellatsioonkaebuses toob kostja ka ise välja, et ta vaidles esialgses vastuses hagile vastu,

põhjendades seda sellega, et kostja hinnangul ei olnud kinnistu avalikul enampakkumisel

müümine pooltele kõige soodsam kaasomandi lõpetamise viis (vt apellatsioonkaebuse p 2.4).

Asja materjalidest nähtuvalt palus kostja 17. novembri 2021. a vastuses hagile jätta hagiavaldus

täies ulatuses rahuldamata ning avaldas, et ta ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele vastu, mh

seetõttu, et ta ei ole nõus hageja nõutud kaasomandi lõpetamise viisiga. Alles 31. detsembri

2021. a menetlusdokumendis avaldas kostja, et ta on nõus kinnisasja kaasomandi lõpetamisega

viisil, et see müüakse avalikul enampakkumisel. Oma 26. jaanuari 2022. a menetlusdokumendis

täpsustas kostja, et ta ei ole võtnud hagi õigeks, vaid on nõustunud üksnes kaasomandi

lõpetamise ja jagamise viisiga.

Eelnevast tulenevalt ei oleks praegusel juhul võimalik ka TsMS § 168 lg 6 järgi kostja

menetluskulusid hageja kanda jätta. Kuna kostja ei ole hagi kohe õigeks võtnud (ega ole ka

väitnud, et ta oleks seda teinud), ei ole selle sätte kohaldamise eeldused igal juhul täidetud,

mistõttu ei ole oluline, kas kostja oli oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks või

mitte. Siiski märgib kolleegium, et sellest, et kostja vaidles hagile, sh hageja taotletud

kaasomandi lõpetamise viisile vastu, saab järeldada, et poolte vahel olid vähemalt menetluse

alguses kaasomandi lõpetamise ja jagamise osas erimeelsused. Seega ei saa kohtusse

pöördumist pidada selgelt asjatuks.

11. Muid norme, mis võiksid kostja välja toodud asjaoludel võimaldada jätta kostja maakohtus

kantud menetluskulud hageja kanda, kolleegiumi hinnangul ei ole. Eelnevast tulenevalt on

kostja apellatsioonkaebus õiguslikult perspektiivitu ja tuleb jätta TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel

menetlusse võtmata.

12. Kuna ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast, siis ei toimeta kohus TsMS

§ 638 lg 4 kohaselt kaebust hagejale kätte ja kaebus tuleb kostjale tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab TsMS § 638 lg 8 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse apellandile kätte ning TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei

ole esitatud.

13. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna praegusel juhul keelduti

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei

saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida kostjalt välja mõistmisele kuuluvaid

menetluskulusid. Kindlaksmääratavad menetluskulud seega puuduvad.

14. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9 ja

§ 3401 lg 2 teise lause kohaselt on praegune määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)