2-22-7523/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

01. august 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-7523

Tsiviilasi

VERIZA OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemisega,

kirjalik

menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik VERIZA OÜ (registrikood 14596284, asukoht

Järvevana tee 9 5, 11314 Tallinn) seaduslik esindaja X

(isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Tanel

Riivits (e-post: menetlus@themis.ee)

Ajutine

pankrotihaldur

Kalev

Mägi

(OÜ

Pankrotihalduribüroo

Mägi

ja

Partnerid,

e-post:

kalev@pankrotiekspert.ee, tel: xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada VERIZA OÜ (registrikood 14596284) pankrotimenetlus, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida VERIZA OÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Pärast VERIZA OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Kalev Mägi pankrotihalduri

kohustustest.

4. Määrata VERIZA OÜ dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige X (isikukood

xxxxxxxxxxx).

5. Avaldada teade VERIZA OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

6. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

7. Jätta menetluskulud võlgniku VERIZA OÜ kanda.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Kalev Mägi tasuks 639 eurot, millele lisandub käibemaks

summas 127,80 eurot, kokku 766,80 eurot, ning kinnitada tehtud kulutused summas 4 eurot.

9. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 639 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 127,80 eurot, kokku 766,80 eurot, ning kulutused summas 4 eurot.

Väljamakse teostada Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXX.

10. Määrus saata resolutsiooni punkti 9 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja avaldus

VERIZA OÜ esitas 20.05.2022 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus

nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule

aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

Võlgniku suhtes on algatatud üks täitemenetlus. Kohustuste summa täitemenetluse registri andmeil

kokku 2780,40 eurot ,millele võivad lisanduda menetluse algatamise tasud ja kohtutäituri tasud. OÜ

Veriza poolt on esitanud Äriregistrile 2020 majandusaasta aruanne, mille järgi oli OÜ-l Veriza

seisuga 31.12.2020 kohustusi kokku summas 44 781 eurot. OÜ Veriza 2020 majandusaasta

tegevusaruandes on välja toodud äriühingu kahjumiks summa 35 671 eurot, sama majandusaasta

bilansis sisuga 31.12.2020 on kahjumi tegelik suurus 49 567 eurot ning äriühingu omakapital on

negatiivne summas miinus 44 622 eurot. Võlgniku poolt esitatud raamatupidamisbilansi 01.06.2022

järgi on äriühingu kohustuste suuruseks 18 266,81 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmeil on

maksuvõla suuruseks 8 782,39 eurot. Äriühingul on maksuvõlg alates 21.10.2019. Eeltoodust

tulevalt võiks olla võlgniku kohustuste suuruseks hetkel ca 20 000 eurot.

Pankadest saadud informatsiooni kohaselt on võlgniku arvelduskontode jääk 0 eurot. Võlgniku poolt

kinnitatud andmeil on kassa jäägi suuruseks 0 eurot. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmeil

võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistri andmeil

OÜ Veriza nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole.

Ajutine haldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik OÜ Veriza mingit majanduslikku- ega

põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna võlgniku pangakontode väljavõttest nähtuvalt laekumisi

osutatud teenuste eest alates jaanuarist 2021 ei ole toimunud. OÜ Veriza majandustegevus seisnes

kinnisvara väljarentimises tuntud majutusplatvormide www.booking.com ja www.airbnb.com.ee

kaudu eesmärgiga teenida tulu. Väljarenditav kinnisvara ei kuulunud avaldaja omandisse. Avaldaja

rentis kolmandatele isikutele kuuluvat kinnisvara ning maksis ise kolmandatele isikutele igakuiselt

renti. Seega tegeles avaldaja renditud kinnisvara edasirentimisega. Võlgnikul puudub likviidne vara,

mille arvelt katta lühiajalisi kohustusi, eelkõige kohustusi kohtutäituri ja muude võimalike

kreeditoride ees.

Äriühingu maksejõuetuse tekke ajaks on ilmselt 2021 aasta algus, kuna pikaajaline piirang Covid-19

pandeemia tõttu mõjus oluliselt äritegevusele, mis tõi kaasa olulise käibelanguse ning äriühing ei

suutnud jooksvaid kohustusi täita. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu Pankrotiseaduse

tähenduses. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed võimalike debitoorsete võlgnevuste kohta.

Analüüsides OÜ Veriza arvelduskonto väljavõtet selgub, et juhatuse liikmele väljastatud

pangakaardiga on välja võetud sularaha perioodil 13.01.2020-04.01.2021 kokku summas 3175 eurot.

Sularaha kasutuse kohta dokumente ei ole esitatud ning puudub ülevaade sularaha kasutuse kohta

igapäevases majandustegevuses.

Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 20 000 eurot, millele võivad lisanduda

intressid, viivised ja muud võimalikud kohustused ning võlgnikul vara puudub, on ajutine haldur

arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise

iseloomuga. Esialgseil andmeil ei ole maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega

raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on käibekapitali puudujääk seega muu asjaolu

Pankrotiseaduse tähenduses. Võlgniku majandustegevusest täieliku ülevaate saamiseks peab võlgnik

esitama kõik raamatupidamisdokumendid s.h kassa dokumendid. Ajutise halduri menetluse käigus

saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii

palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada.

Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et pankroti väljakuulutamiseks ja raamatupidamise

erikontrolli läbiviimiseks oleks vaja tasuda kohtu deposiiti summa 2000 eurot.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29

lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel

puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue

juhtorgani liikme vastu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 20 000 eurot,

kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on

alalise iseloomuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka

siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning

nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole tuvastatavad.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise

tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 27.06.2022 ettepaneku

väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 000 eurot hiljemalt 11.07.2022.

Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on

tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda

pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise

otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui

juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur

juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid

antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse

liikme X (isikukood xxxxxxxxxxx).

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt

pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude

kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva

seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise

halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise

põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär

summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse §

65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 639 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 127,80 eurot, kokku 766,80 eurot ning kinnitada kulutused summas 4 eurot.

Ajutine haldur on aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7,5

tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot (lisandub

käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning

kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele

ega tasu arvestusele vastu vaielnud.

Ajutine haldur palub menetlusabi korras pankrotimenetluse kulude ja halduritasu väljamõistmist.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad

kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest

ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär on käesoleval hetkel 654 eurot.

Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 639 eurot, millele lisandub käibemaks summas 127,80

eurot, kokku 766,80 eurot ning kulutused summas 4 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt

PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning

võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole võlgniku pankrotimenetlusest

huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu poolt määratud summat.

PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik