2-22-102892/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-102892

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Määruse tegemise aeg ja koht 1. august 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-102892 Tsiviilasi A. E. E. hagi S. F. O. (endine ärinimi A. E. O. ) ja K. K. vastu võla väljamõistmiseks Menetlustoiming hagi menetlusse võtmata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: A. E. E. (rk XXX), lepinguline esindaja: F. K. (e-post XXX) kostja 1: S. F. O. (ärinimi kuni 29.06.2022 A. E. O. ; rk XXX; e-post XXX, XXX), seaduslik esindaja: R. P. kostja 2: K. K. (ik XXX) RESOLUTSIOON 1. Jätta menetlusse võtmata A. E. E. hagi S. F. O. ja K. K. vastu võla väljamõistmiseks 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. 3. Kostjatel hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 4. Määrus toimetada kätte hageja esindajale ja S. F. O.. 5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. A. E. E.(hageja) esitas 26.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. F. O. (kostja 1) ja K. K. (kostja 2) võla väljamõistmiseks. Kohtunikuabi lõpetas 12.05.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja 1 esitas 28.01.2022 vastuväite ja kostjale 2 ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada. 2. Kostja 1 tunnistas vastuväites nõuet osaliselt (põhinõuet summas 2866,17 eurot), samas aga märkis, et ei välista kompromissi sõlmimist. 3. 12.05.2022 kirjas andis kohus kostjale 1 tähtaja (10 päeva kirja kättesaamisest) täpsustada vastuväidet ja esitada seisukoht asja edasise menetluse kohta. Kohus leidis, et vastuväite põhjal ei ole üheselt selge, kas asja menetlemist kostja 1 suhtes tuleb jätkata kogu ulatuses hagimenetluses või on alust teha tunnistatud nõude osas maksekäsk ja jätkata vaid ülejäänud osas hagimenetlust. Kohus selgitas kostjale 1 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1, § 487 lg-t 11 ja § 489 lg-t 22 ning märkis, et kirjale vastamata jätmise korral peab kohus selguse huvides vajalikuks jätkata kogu nõude osas asja menetlust hagimenetluses.

2

4. Kostja 1 sai kohtu 12.05.2022 kirja e-toimiku kaudu kätte 06.06.2022, kuid seisukohta ei esitanud. 5. TsMS § 486 lg 1 p 1 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. TsMS § 487 lg 11 näeb ette, et kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses TsMS § 487 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. TsMS § 489 lg 22 sätestab, et kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda võlgnevust tasuda ja pooled ei jõua maksegraafiku sõlmimises kokkuleppele, annab makseettepaneku koostanud kohus asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Arvestades eeltoodut, kostja 1 vastuväidet ning kohtu 12.05.2022 kirja ja kostja 1 poolt sellele vastamata jätmist, pidas kohus mõistlikuks jätkata asja menetlemist täies ulatuses hagimenetluses. 6. TsMS § 487 lg 1 kohaselt kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. TsMS § 487 lg 3 näeb ette, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. TsMS § 147 lg 5 järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. TsMS § 147 lg 1 III lause järgi määratakse avaldajale tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS 371 lg 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui: 9) hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; 10) hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu; 12) õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. 17.06.2022 määrusega kohustas kohus hagejat 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest järgmiseks: esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; täpsustada kostja 2 aadressi ja sidevahendite andmeid või märkida, mida on andmete teadasaamiseks tehtud; esitada seisukoht ja põhjendus (mh vajadusel rahvusvahelise) kohtualluvuse kohta kostja 2 osas; esitada esindaja esindusõigust tõendav dokument ning asjaolud ja tõendid selle kohta, et esindaja vastab TsMS § 218 nõuetele; tasuda täiendav riigilõiv. Hageja esindaja sai määruse kätte e-toimiku kaudu 20.06.2022, seega oli viimane päev puuduste kõrvaldamiseks 04.07.2022. Kuna hageja ei ole tähtaegselt esitanud nõuetekohast hagiavaldust, esindaja esindusõigust tõendavat dokumenti ega tasunud täiendavat riigilõivu, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata. Mh ei esitanud hageja andmeid või tõendit täiendava riigilõivu tasumise kohta ning ka kohtul ei õnnestunud täiendava riigilõivu tasumist tuvastada. 7. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

3

8. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka kostjate menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjatel oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik