Legislator Case Law & Legislation
2-22-7053/7 AI generated

2-22-7053/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-7053/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ NK Kapital (registrikood 12437363; asukoht Padriku tee 6/1-11, 11912 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: A J (e-post: xxx); Kostja: M S (isikukood xxx; registreeritud elukoht xxx). Välja mõista kostjalt M S hageja OÜ NK Kapital kasuks põhivõlgnevus 1 338,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 22,16 eurot, kokku summas 1 360,47 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-22-7053/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt M S hageja OÜ NK Kapital kasuks välja viivis põhinõudelt (1 338,31 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 11.05.2022 kuni põhinõude (1 338,31 eurot) täitmiseni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( TAGASELJAOTSUS )

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.08.2022, Tallinn

Tsiviilasja number 2-22-7053

Tsiviilasi OÜ NK Kapital hagi M S vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1 467,53 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ NK Kapital (registrikood 12437363; asukoht Padriku tee 6/1-11, 11912 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: A J (e-post: xxx); Kostja: M S (isikukood xxx; registreeritud elukoht xxx).

Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M S hageja OÜ NK Kapital kasuks põhivõlgnevus 1 338,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 22,16 eurot, kokku summas 1 360,47 eurot.

3. Mõista kostjalt M S hageja OÜ NK Kapital kasuks välja viivis põhinõudelt (1 338,31 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 11.05.2022 kuni põhinõude (1 338,31 eurot) täitmiseni.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2 Mõista kostjalt M S hageja OÜ NK Kapital kasuks välja menetluskulud 440 eurot.

4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (440 eurot) tuleb kostjal M S tasuda hagejale OÜ NK Kapital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2).

6. Toimetada tagaseljaotsus kostjale M S avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

2-22-7053

2 (3) otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused  Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik).

Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.  Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.  Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3).  Hageja palub hagiavalduse resolutsiooni p-s 2 mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1 338,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viis 22,16 eurot, kogusummas 1 368,29 eurot. Põhivõlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud viivise liitmisel on võlgnevuse suurus kokku

1 360,47 eurot. Kohus loeb eelnimetatud ebatäpsust arvutusveaks ning korrigeerib käesoleva tagaseljaotsuse resolutsiooni p-s 2 koguvõlgnevuse ulatust.  Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, võttes aluseks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalid.  Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 280 eurot, õigusabikulu 360 eurot, kokku 640 eurot, ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

2-22-7053

3 (3) lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.  TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja selle koostamisega seotud toimingutele lugeda 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h ei pea kohus mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava hagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot (käibemaksuta). Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks

160 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud (280+160) 440 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 440 eurot ning menetluskuludelt (440 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.  Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik