2-21-111715/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuli 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-111715

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi R.R. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1375,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046;

asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn,

Harju maakond) lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja: R.R. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht

registris: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista R.R.lt OK Incure OÜ kasuks 16.12.2019 R.R. ja IPF Digital Estonia OÜ

vahel sõlmitud laenulepingust nr 4662223 tulenev võlgnevus kokku 1314,37 eurot

(millest 888,80 eurot põhivõlgnevus, 78,17 eurot intress, 347,40 eurot põhivõlalt perioodi

eest 28.02.2018 kuni 05.05.2020 sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot

sissenõudmiskulud).

3. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ viivise nõue R.R. vastu summas 21,19 eurot.

4. Jätta menetluskulud 98,41% ulatuses R.R. kanda ja 1,59% ulatuses OK Incure OÜ

kanda.

5. Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 200 eurot

(maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv) millest 196,82

eurot mõista R.R.lt OK Incure OÜ kasuks välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on R.R. kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

Tsiviilasi nr 2-21-111715

2 (5)

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 28.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse R.R.lt (kostjalt) 1382,31 euro saamiseks. Kohus tegi 30.04.2021 makseettepaneku,

mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 01.06.2021 kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 02.06.2021 hagiavalduse käiguta ja tegi hagejale ettepaneku esitada

oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt

riigilõivu.

3. OK Incure OÜ esitas 14.06.2022 hagiavalduse R.R. vastu võlgnevuse põhinõude 888,80

euro, intressi 78,17 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 368,59 euro ja võla

sissenõudmiskulude 40,00 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt

tasutud riigilõiv 200 eurot ja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ (laenuandja) ja kostja R.R. 16.12.2019

laenulepingu nr 4662223, millega laenuandja võimaldas kostjal kasutada krediiti 1400,00 eurot.

Tsiviilasi nr 2-21-111715

3 (5)

Nimetatud lepinguga refinantseeriti lepingut nr 4568138. lepinguga lepiti kokku igakuises

osamakses 261,52 eurot alates 31.12.2019-01.06.2020. Kostja kasutas küll raha, kuid rikkus

omapoolseid kohustusi jättes saadu tagastamata, mistõttu krediidiandja ütles lepingu üles

21.01.2021. Antud nõue on loovutatud OK Incure OÜ-le 21.01.2021. Lepinguga lepiti kokku

aastases intressimääras 37,80% aastas ja krediidikulukuse määras aastas 56,55%.

Tagasimakseid on kostja poolt tehtud kokku 722,11 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud

562,07 eurot, intressi katteks 115,32 eurot, viivise katteks 0,22 eurot, teenustasude katteks

44,50 eurot.

Kohtu nõudel hageja 07.10.2020 teatas, et jääb esitatud viivisenõude juurde, mis on arvutatud

võttes aluseks lepingujärgne intressimäär ja see jagatud 360 päevaga aastas. Samuti jäi hageja

sissenõudekulude juurde.

4. Pärnu Maakohus võttis 03.05.2022 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 08.06.2022. TsMS § 394 lg 5 ja § 62 lg 2 järgi saabus

kostjale hagile vastuse esitamise tähtaeg 06.07.2022 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud

ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel laenulepingust

tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 369 lg 1 järgi laenuandja kohustub

andma laenusaajale rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.

Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕS § 397 lg 1 sätestab intressi maksmise tingimused.

9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud IPF Digital Estonia OÜ-ga 16.12.2019 sõlmitud

laenulepingust tulenevat rahalist kohustust, mistõttu on esialgne võlausaldaja kooskõlas VÕS

§ 399 lg 1 p 1 ja 2 alusel laenulepingu üles öelnud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. IPF Digital Estonia OÜ andis

laenulepingu nr 4662223 alusel kostjale krediiti 1400 eurot ning kostja kohustus saadud laenu

Tsiviilasi nr 2-21-111715

4 (5)

tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Kostja ei ole täitnud IPF Digital Estonia

OÜ-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 100 sätestab kohustuse

rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1

p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1

võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab

hageja nõude põhivõlgnevuse summas 888,80 euro väljamõistmiseks kostjalt.

10. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja

ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 37,80% aastas. Kostja

intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel 78,17 eurot.

Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 78,17 euro väljamõistmiseks kostjalt.

11. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro. Hagiavalduse kohaselt vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on

hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva

võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

Hageja

on

esitanud

nõude

sissenõudmiskulude

hüvitamiseks

kokku

eurot.

Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla

nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud

ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Kohus

leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 40 eurot.

12. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud võlgnevuselt 888,80 eurot määras 0,011%

päevas ajavahemiku eest 02.06.2020 kuni 14.06.2021 summas 368,59 eurot. VÕS § 101 lg 1 p

6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise

kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Kohus ei nõustu hageja arvestuskäiguga, kus hageja on lepingujärgse intressi, mis on 37,80%

aastas,

kõigepealt

teisendanud

päevamääraks

ja

ümmardanud

0,011%-ni.

Selline

arvutusmetoodika ei ole kooskõlas seadusandja poolt kehtestatuga. Lepingus ei ole kokku

lepitud intressi päevamäära, vaid on kokkulepe intressi aastamäära kohta. VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud seadusjärgse viivisemäära järgi arvutatud viivis perioodi eest 02.06.2020 kuni

14.06.2021 on summas 347,40 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 21,19 eurot

jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata.

Tsiviilasi nr 2-21-111715

5 (5)

13. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja la4. Kohus

leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot, kuna

riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

98,41 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 196,82 eurot kostja kanda ja

1,59 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei

ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik