2-21-12785/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

29.juuli 2022, avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-21-12785

Tsiviilasi

UAB „MONTUOTOJAS“ HAGI Marsalis Sverige AB

vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

96 561,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: UAB „Montuotojas“ (reg.kood 121520069),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres ja

advokaat Joonas Põder; e-post xxx

Kostja: Marsalis Bygg Sverige AB (reg.kood 556777-

2339), lepinguline esindaja Kerli Leetsaar, e-post xxx

Menetluse liik

Asja arutamine kohtuistungil 29.06.2022

Resolutsioon

1. Rahuldada UAB „Montuotojas“ hagi Marsalis Byg

Sverige AB vastu võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista Marsalis Bygg Sverige AB-lt UAB

„Montuotojas“

kasuks

85 379,47

eurot

ja

sissenõutavaks muutunud viivis 4 931,84 eurot.

3. Välja mõista Marsalis Bygg Sverige AB-lt UAB

„Montuotojas“ kasuks viivis tasumata põhinõudelt

(85 379,47 eurot) päevamääraga 0,02% alates hagi

esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta kostja kanda.

5. Maakohus

määrab

menetluskulude

rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist. .

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1.

13.08.2021 hagiavalduses palus UAB „Montuotojas“ (edaspidi kostja või müüja)

kostjalt Marsalis Bygg Sverige AB-lt (edaspidi kostja või ostja) välja mõista hageja kasuks

põhivõlgnevuse summas 85 379,47 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks (13.08.2021 seisuga)

sissenõutavaks muutunud viivise summas 4 931,84 eurot ning viivise põhinõudelt päevamääras

0,2% alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.06.2020 ostu-müügi lepingu, millega hageja

kohustus müüma kostjale lepingu lisas 2 olnud hinnapakkumuses toodud teraselemente ja

kostja hagejale nende eest tasuma 166 555,94 eurot. Vastavalt lepingu artiklile 4.1. tasus kostja

hagejale esmalt ettemaksu 10% tehingu hinnast ja seejärel järgnevalt pidi maksma kauba eest

45 päeva peale vastava arve koostamise kuupäeva. Kostjale edastati lepingus sätestatu kohaselt

arved nr-tega MON20/0828 summas 74 955,40 eurot, MON20/1429 summas 11 238,70 eurot

ja MON20/1497 summas 16 200,37 eurot. Kostja tasus hagejale arve nr MON20/0828 alusel

17 015 eurot ja arvete MON20/1429 ja MON20/1497 alusel makseid ei teinud. Seega jättis

kostja hagejale arvete alusel maksmata 85 379,47 eurot. Lepingu artikli 4.4. kohaselt kohustus

kostja hagejale maksetega hilinemise korral tasuma viivist 0,02% võlgnevuse jäägist iga päeva

eest, mil ta viivituses on olnud alates sissenõutavusele järgnevast kuupäevast.

Arve nr MON20/0828 - hageja nõue muutus sissenõutavaks 11.09.2020. Kostja tasus kõnealuse

arvega kooskõlas tarnitud kauba eest osaliselt ehk 17 015 eurot, nõude jääk on 57 940,40 eurot.

Arve nr MON20/1429 - hageja nõue summas 11 238,70 muutus sissenõutavaks 24.01.2021.

Arve nr MON20/1497 - hageja nõue summas 16 200,37 eurot muutus sissenõutavaks

14.02.2021.

Hageja andis kauba kooskõlas lepingu p-ga 6.7 vedajale üle 28.07.2020, 15.09.2020 ja

10.12.2020.

Kostja ei ole hagejale kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) 220 lg-ga 1 teatanud, et tal oleks

etteheiteid talle tarnitud kauba lepingutingimustele vastavuse suhtes. Kostjal kui

ehitusettevõttel, kes on lepingu sõlminud enda majandus- või kutsetegevuses, lasus lähtuvalt

VÕS § 219 lg-st kohustus asi viivitamata peale selle üleandmist üle vaadata, st mistahes

etteheited kauba lepingutingimustele vastavusele oleks kostja pidanud esitama vahetult peale

kauba kättesaamist. Kuna kostja ei ole kauba suhtes hagi esitamiseni etteheiteid teinud, ei saaks

kostja kauba lepingutingimustele mittevastavusele kui ostusumma nõude vastuväitele hagi

esitamise seisuga nagunii vastavalt VÕS § 220 lg-le 3 tugineda.

2. Seisukohas kostja vastusele leidis hageja, et kostja 23.07.2021 teade ei olnud

nõuetekohane, sest see ei ole esitatud õigeaegselt (VÕS § 220 lg 3). Kostja oleks hiljemalt

2020.aasta lõpus pidanud teada saama kauba väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest,

seda enam, et värvikvaliteedi oleks pidanud avastama kauba ülevaatamise käigus, sest on

silmaga nähtavad ja tegemist ei saa olla varjatud puudustega. Samuti ei ole hagejale selge,

millistel konkreetsetel tarnitud esemetel väidetav puudus esineb ja milles seisneb

värvimiskvaliteedi standardile mittevastavus, mistõttu ei ole hagejal võimalik tuvastada seda,

kas tooted peab üle värvima või sobib mõni muu meede ning kas üldse on tegemist kauba

lepingutingimustele mittevastavusega. Hageja hinnangul ei ole kostja ka tõendanud oma väidet

talle tarnitud kauba 70% ulatuses lepingutingimustele mittevastavuse kohta.

3. Kostja esitatud inspektsiooniaruande osas juhtis hageja tähelepanu välja toodud

inspekteerimise kuupäevadele 25.05.2020 ja 30.11.2020, kuigi kaup tarniti 28.07.2020,

15.09.2020 ja 10.12.2020, mistõttu kostja esitatud inspektsiooniaruandes viidatud puudused ei

saa kostja 23.07.2021 teatises osundatud arvetega kauba puudusi tõendada. Samuti leidis

hageja, et inspektsiooni käigus ei avastatud ühtegi üldist teraselementide värvitöö

puuduslikkust, vaid parandusvärviga töödeldud kohtade värvipaksuse paksust. Muu hulgas, kui

inspektsiooni teostati 30.11.2020, siis vastava aruande on kostja esitanud alles

kohtumenetluses, kuigi oli kohustatud puudustest teatama mõistliku aja jooksul. Isegi kui

jaatada, et kostja ei osanud puudusi ise otsida, siis hiljemalt 30.11.2020 ülevaatusel pidi kostja

saama enda väidetud puudustest teadlikuks, kuna inspektsiooni juures viibis ka kostja enda

töötaja A S .

4. Kostja teise esitatud akti osas märkis hageja, et aruandest ei ilmne, et selles käsitletakse

hageja tarnitud kaupu, selles sisaldavaid fotosid ei ole võimalik seostada konkreetsete hageja

tarnitud toodetega, sellest ilmne väidetud rikkumise sisu ega ulatus (70%) ning et kaupadel

väidetavalt esinevad puudused oleksid hageja tegevuse või tegevusetuse tulemus. Ühelgi juhul

ei saa aruandele lisatud kaks (2) fotot tõendada seda, et 70% kostjale tarnitud kaubast esines

liiga õhuke värvikiht. Mistahes esinev korrosioon ei ole märk tootmisprotsessi

värvimisprobleemidest, vaid ebaõigest hoiustamisest ja paigaldamisest (foto nr 18 kirjelduses

viidatakse, et viga seisneb paigalduses).

Kostja vastuväited ja selle põhjendused

5. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb hagile kogu ulatuses vastu. Kostja palus jätta hagi

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja ei ole hagejale teatanud, et tal oleks etteheiteid talle

tarnitud kauba lepingutingimustele vastavuse suhtes, sest kostja saatis hagejale 23.07.2021.

edastanud hagejale teate, et vaidlustab kostja arved nr MON20/0828, MON20/1429,

MON20/1497 tulenevalt toodete halvast kvaliteedist. Teates on selgitatud, et 70 % toodete

värvikvaliteedist ei vasta standarditele ja lepingule ning kostja hinnanguline kahju on 119 600

eurot. Samuti palus kostja teavitada 10 tööpäeva jooksul, kas hageja tuleb tooteid üle värvima

ning informeeris hagejat, et juhul kui hageja ei tule tooteid üle värvima, teostab kostja ise üle

värvimise hageja kulul.

Hageja esitas nimetatud teatele oma vastuse 04.08.2021, milles märkis, et kostja nõue on

alusetu ja nõuet ei saa rahuldada. Seega on hageja korraldanud ise toodete kvaliteedi

parandamise. Vastavaid töid toestab A G A ning käesolevaks hetkeks 27.09.2021 seisuga) on

A G A esitanud kostjale 05.09.2021 arve nr 28-001 summas 47 800 SEK ehk 4 706,90 eurot.

A G A on hinnanud 23.07.2021.a. pakkumises parandustööde mahuks 119 600 eurot ning kõik

planeeritavad parandused saavad eelduslikult valmis 2021.aasta oktoobri lõpus. Selleks ajaks

selgub ka lõplik summa, kui palju parandustööd maksma lähevad. Kostja märkis vastuses, et

tasaarvestab temale tekkiva kohustuse kogu ulatuses hageja nõudega.

6.

02.02.2022 menetlusdokumendis märkis kostja, et 09.06.2021 teostati inspektorite poolt

ülevaatus, mille kohta koostati ülevaatusakt nimega „nr 200149-1.6 Insp 6 Inglesta HVS hoone

sõrestiku kandvad teraskonstruktsioonid“. Aktis on välja toodud ülevaatuse toimumised

25.02.2020 ja 30.11.2020 ning et 30.11.2020 kontrolliti pisteliselt parandusvärvikohti, mis

töövõtja sõnul on valmis ja tulemuseks mõõdeti 43,8µm, kuid pidanuks olema 120 või 200

mikronit (sõltuvalt tootest). Kostja lisas, et 02.02.2022 seisuga oli kostja kandnud kulutusi

tööde parandamiseks 24 615,15 eurot.

7.

27.04.2022 ja 29.06.2022 istungil selgitas kostja, et nemad kontrollisid teraselementide

vastuvõtmisel üksnes kauba C-märgitust, värvipaksust ei kontrollita kunagi, sest selleks on

kindel aparaat. Kostjalt tellija ei ole varasemalt nii täpselt iga detaili kontrollinud

8. Kostja esitas 09.06.2021 raporti, millest nähtub, et tuvastatud on üldiselt ei vasta

teostatud pinnatöötlus boileri ja teenindushoone põhiraamile sisetingimustes kehtestatud

nõuetele, mille kohta on aktis lisatud fotod. Fotodelt on näha, et paljudes kohtades, et

ehitustorud olid üle värvitud puudulikult (värvikihi paksus ei olnud nõuetele vastav, kohati on

profiilidel rooste/korrosiooni jälgi ja värvimuutusi), mis tõendab, et hageja töö oli tehtud väga

ulatuslike puudustega ning kostja on õigustamatult keeldunud hageja arvete tasumisest.

9.

20.06.2022 teatas kostja, et on kandnud kokku kulutusi puuduste kõrvaldamiseks

summas 25 926,65 eurot, kuid kõiki parandustöid ei ole veel teostatud.

10.

29.06.2022 istungil rääkis kostja tunnistaja vande all, et tellijal oli igal ajal õigus teha

inspektsiooni ja kontrollimisel teostatakse mh talade värvipaksuse kontrolli pisteliselt. Kui

pistelise kontrolli käigus avastatakse juba mõni puudus (mille kohta tegi tellija pildid), siis nad

ei hakka kõike üle kontrollima, vaid kostjal lasti kõik üle värvida. 09.06.2021 aruandes (nr

200149-1.6) märgitud Rootsi inspektor kontrollib ainult keeviseid, ta ei saa kontrollida

värvikihi paksust (käis vaidlus, kuidas me katame keevituskohti). 30.11.2020 oli

keevituskohtade kontroll. 2021.aasta kevadel toimunud kontrolli viis läbi sama inspektor ning

visuaalsel vaatlusel jõudis järeldusele, et tuleb kõik talad üle teha.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega

ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse

kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg

1).

13. Asjaoludest nähtuvalt on poolte vahel vaidlus selle üle, et kas kostja kohustub tasuma

hagejale tasumata jäänud 85 379,47 eurot.

Esmalt tuvastab kohus, kas hageja müüdud terasvardad olid puudustega. Seejärel analüüsib

kohus, kas müüja vastutas puuduste eest ning viimasena võtab kohus seisukoha, kas kostja

kohustus tasuma ostetud kauba eest ja kas kostjal oli õigus enda nõuet hageja nõudega

tasaarvestada.

Asja vastavus lepingutingimustele

14. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma

asja vastu. Hageja nõuab kostjalt lepinguga määratud ostuhinna tagastamist.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid müügilepingu (I kd tlk 4-23) ja hageja esitas

28.07.202 kostjale arve nr MON20/0828 summas 74 955,40 eurot; 10.12.2020 arve nr

MON20/1429 summas 11 238,70 eurot ja 31.12.2020 arve nr MON20/1497 summas 16 200,37

eurot ning kostja on tasunud arve nr MON20/0828 alusel 17 015 eurot, s.t tasumata on

85 379,47 eurot. Hageja tarnis kostjale kauba 28.07.2020, 15.09.2020 ja 10.12.2020. Pooled

vaidlevad selle üle, kas kostjale üleantud asi vastab lepingutingimustele või on tegemist asja

lepingutingimustele mittevastavusega, mille eest hageja vastutab ning mille tõttu oli kostja

õigustatud kauba eest tasumisest keelduda, sh tasaarvestada oma nõudega.

15. Hageja soovis osta 03.06.2020 pakkumises toodud teraselemente (I kd tlk 21-23), mis

koostati 11.05.2020 saadetud jooniste alusel (I kd 101pöördel-200). Teraselemendid tarniti

kostjale kolmes osas – 28.07.2020, 15.09.2020 ja 10.12.2020.

16. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka

asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas

lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja

omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja

lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja või mõistlikult tugineda müüja

erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt

kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 esimene lause sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja

on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata

üle vaatama või üle vaadata laskma.

Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes selgitatakse, et müüja vastutab puuduste eest,

mis olid asjal olemas juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ostjale ülemineku hetkel.

Seaduse kohaselt ei pea müüdud asja üleandmise ajal VÕS §-s 217 nimetatud

lepingutingimustele mittevastavus veel avalduma, müüja vastutusest piisab, kui riski ülemineku

hetkel on olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu,

sest konstruktsiooni- või tootmisviga, mille kahjulik tagajärg võib avalduda alles pärast

pikaajalist kasutamist. Seetõttu tuleb tuvastada, et kas selle on põhjustanud asjal algusest peale

olnud omadused või pärast asja üleandmist toimunud sündmused, eelkõige välisest mõjutusest

või mittenõuetekohasest või -eesmärgipärasest kasutamisest tingitud puudused. Ostja peab

väidetavalt lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral suutma tõendada nii

lepingutingimustele mittevastavusele viitava puuduse olemasolu asjal kui ka seda, et puudus

või selle põhjus eksisteeris juba asjal üleandmise hetkel. Kui ostja tõendab asja

lepingutingimustele mittevastavuse, kehtib VÕS § 218 lg 1 eeldus, et selle eest vastutab müüja.

Müüja võib sellisel juhul vastutuse vältimiseks tugineda mõne müüja vastutust välistava asjaolu

esinemisele – puuduse põhjustas ostja või ostja teadis või pidi teadma asja puudusest, müüja

vastutus on välistatud või ostja hilines puudusest teatamisega (Võlaõigusseadus II, lk 104 p

3.2.1 ja lk 105 p 3.2.2. a)).

Seega müüja (kostja) vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud

järgmised tingimused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 19):

• puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);

• puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);

• ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg

4);

• sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda

(VÕS § 221 lg 2);

• ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest

teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav

(VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale

(VÕS § 221 lg 1 p 2).

Kostja on esitanud 09.06.2021 ülevaatuse akti „ülevaatusakt nr 200149-1.6 Insp 6 Ingelsta HVC

hoone sõrestiku kandvad teraskonstruktsioonid“ (I kd tlk 200pöördel-210) ja 09.06.2021

kuupäeva kandva aruande nr 200149-110 (II kd 4-30; 39-63pöördel). Samuti on kostja

tõendanud puuduste esinemist tunnistaja A S ütlustega. 06.05.2022 menetlusdokumendis on

kostja selgitanud, et antud vaidluses omab tähtsust üksnes ülevaatusakt nr 200149-1.6 osa, mis

puudutab 30.11.2020 ülevaatust (II kd tlk 37 p 2.1). Nimetatud aktis on 30.11.2020 kuupäevaga

seotud ülevaatusega seonduvalt märgitud järgmist:

-

O.6.2 - „30.11.2020 koha peal läbi viidud ülevaatusel andis töövõtja teada, et kruviliiteid

fikseeritakse jooksvalt, pärast lisanduvate kandvate teraskonstruktsioonide paigaldamist

04.06.2021 läbi viidud 6. eelülevaatusel täheldati, et alltöövõtja enesekontrolli aruandes

ei olnud korrektselt täidetud kruviliidete fikseerimise osa. Seega andis töövõtja teada, et

kruviliidete fikseerimist 04.06.2021 kontrollitakse eraldi täiendava kontrollina, mille viib

läbi eraldi saadetud ülevaataja.“

-

O.6.3 – „30.11.2020 koha peal läbi viidud ülevaatusel täheldati roostet mitmes kohas, mis

töövõtja sõnul on parandusvärviga lõpuni töödeldud. Roostemärkidega kohtades tuleb

enne kruntvärvi peale kandmist teha jugapuhastus Sa2½. 30.11.2020 koha peal läbi viidud

ülevaatusel kontrolliti pisteliselt parandusvärviga kohti, mis töövõtja sõnul on valmis.

Tulemuseks mõõdeti 43,8μm, mis ei vasta nõudele C2 (Kõrge 160μm) üldeeskirjade K-

10.0-01 ja K-10.0-02 sätete kohaselt.“

-

O.6.4

–

„30.11.2020

läbi

viidud

ülevaatusel

kontrolliti

pisteliselt

katlamaja/hooldusruumide juurde paigaldatud ja veel paigaldamata uksi. Kuna

ehitusdokumendis A-42.4-020 ei ole täpsustatud, millisesse korrosiooniklassi uksed

peavad kuuluma, siis lähtuti pisteliste kontrollide tegemisel töövõtule kehtivatest

üldeeskirjadest K-10.0-01 ja K-10.0-02, mis sätestavad korrosiooniklassideks C2 (Kõrge,

160 μm sisetingimustes) ja C3 (Kõrge 200 μm välitingimustes). Siseuste pistelisel

kontrollimisel saadi mõõtetulemused 20,1 μm, 32,7 μm ja 37,0 μm. Välisuste pistelisel

kontrollimisel saadi mõõtetulemused 17,7 μm, 30,1 μm ja 35,5 μm. Ükski pistelise kontrolli

tulemus ei vasta üldeeskirjades sätestatud nõuetele, mõõtetulemused vastavad peaaegu

korrosiooniklassile C1. Roostet oli näha ka uste visuaalsel kontrollimisel.“

Tuginedes kirjeldatud aktis täheldatule, ei ole kohtu hinnangul võimalik tuvastada, et

kontrollspetsialiste poolt esile toodud puudused oleksid kuidagi seotud hageja tarnitud

teraselementidega või et nimetatud puudused oleksid kuidagi seotud hageja tegevuse või

tegevusetusega. Sellele viitab asjaolu, et O.6.2 osa puudutab kruviliiteid ja O.6.4

katlamaja/hooldusruumi juurde paigaldatud ja veel paigaldamata uksi. Hageja aga ei ole seotud

kuidagi kruviliidetega ega ole tarninud ka uksi. Aruande punktis O.6.3 on viidatud rooste

täheldamisele kohtades, mis töövõtja (kostja) sõnul on parandusvärviga lõpuni töödeldud.

Võttes arvesse, et hageja tarnis ostetud teraselemendid 28.07.2020, 15.09.2020 ja 10.12.2020

ning kosta ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, et kostja oleks pidanud enne 30.11.2020 teostama

hageja tarnitud teraselementide suhtes parandustöid ülevärvimise näol, ei saa seega kohtu

hinnangul olla aktis viidatud puudused seotud hageja müüdud teraselementidega või nende

puudustega. Ka tunnistaja kinnitas 29.06.2022 istungil vande all, et „30.11.2020 oli

keevitusekohtade kontroll. See ei puudutanud värvipaksust.“ (II kd tlk 75pöördel).

09.06.2021 aruandes nr 200149-10 (II kd tlk 53-63pöördel) on seatud ülesandeks esmase

terasraami ettenähtud/teostatud pinnatöötluse, sh ülevärvimise kontroll. Üldiselt on täheldatud,

et teostatud pinnatöötlus ei vasta boileri ja teenindushoone põhiraamile sisetingimustes

kehtestatud nõuetele ning tähelepanekud on toodud lisatud fotodel. Kostja on viidanud fotodele

nr 3 ja 17, milles on fotografeeritud mõõtmised. Foto nr 3 (II kd tlk 56pöördel) juures on selgitus

„fotodel 1 ja 2 toodud ehitustorud katusesarikate all on lokaalelt õhukese kihiga“. Kuna foto 3

juures olev selgitus viitab fotodel 1 ja 2 toodud ehitustorusid, siis on asjakohane vaadata,

millised selgitused on foto 1 ja 2 juures – foto 1 „puudulikult üle värvitud ehitustoru – ebapiisav

eeltöötlus, rooste all, õhuke kiht ning teravad servad ja väikesed kahjustused.“; foto 2

“puudulikult üle värvitud ehitustoru. Ebapiisav eeltöötlus, saastunud värv, lokaalselt

paksenenud värv ja õhuke kiht.“. Foto 17 juures on järgmine selgitus „ammoniaagiruum, talade

profiilidel lendub roostet ja lokaalne kiht õhuke, siin – 68,9pm. Panna tähele nõudeid ka

nõudeid eeltöötluse määrale P3 korrisiooniklassis C3.“ Tuginedes eeltoodule asub kohus

seisukohale, et kuna foto 3 juures viidatakse piltidele 1 ja 2 ning nimetatud fotod on jällegi

seotud ülevärvimisega, kuid kuna kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millal hageja

müüdud teraselementide suhtes pärast 30.11.2020 kontrolli (siis kontrolliti keevituskohti)

värvimõõtmisi tegi ja millised olid tulemused ning et selle tagajärjel on fotodel 1 ja 2

ehitustorud kostja poolt lastud üle värvida, siis ei ole võimalik seostada fotol 3 kajastatud

mõõtmist hageja müüdud ehitustoruga. Foto 17 osas märgib kohus, et kuna 30.11.2020 aruande

pinnalt saab järeldada, et ehitusel, kus kasutati ka hageja müüdud teraselemente, kasutati ka

teiste müüjate teraselemente. Kuna aga ühegi tõendi pinnalt ei saa konkreetsel fotol

fotografeeritud eset seostada hageja müüdud teraselemendiga, ei ole kostja tõendanud, et fotol

nr 17 on pildistatud hageja müüdud toodet ja hageja tootel olev kiht on liiga õhuke.

Kostja 23.07.2021 teates on kostja märkinud, et 70% toodetest on värvikahjustusega (I kd tlk

71). Tunnistaja kinnitas ütlusi andes, et saab kinnitada vaid seda, et kostja käis kõik üle. Samuti

on tunnistaja ütlustega tõendatud, et muu hulgas visuaalset kontrolli teostati pisteliselt. Seega

asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et hageja müüdud teraselemendid oli

puudustega ning millised konkreetsed tooted olid puudustega ning millises ulatuses puudused

esinesid. See tähendab, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et 70% ostetud teraselementidest

olid värvikahjustusega. Isegi kui lugeda, et 09.06.2021 aruande nr 200149-10 lisa foto nr 17

kajastab puudusi just hageja müüdud teraselemendil, on tegemist vaid ühe talaga, mille

värvikoht oli õhuke. Sellest tulenevalt ei ole asjas leidnud tõendamist, et 70% teraselementidest

olid värvikahjustustega nagu kostja seda väidab.

17. Kohus lisab, et juhul, kui hageja müüdud teraselemendid olid tõesti puudustega, kaotab

majandustegevuses

sõlmitud

lepingu

puhul

ostja

õiguse

tugineda

ostetud

asja

lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta õigeaegselt asja üle ei vaadanud ja

lepingutingimustele mittevastavusest ei teatanud, v.a üksnes juhul, kui lepingutingimustele

mittevastavus oli selline, mille ostja oleks tavalist hoolsust rakendades võinud asja

ülevaatamisel avastada (vt ka RKTsKo 30.11.2005 ts.asjas nr 3-2-1-131-05, p 13). Vastutusest

varjatud puuduste eest vabaneb müüja VÕS § 220 lg-le 3 tuginedes üksnes juhul, kui ostja ei

teatanud puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai puudustest teada või pidi teada

saama. Ostjalt eeldatav hoolsus sõltub kohtupraktikast tulenevalt nt ostetud asja ainulaadsusest,

komplitseeritusest, kasutuseesmärgist, väärtusest ja pakendi iseärasustest jne. Kuna hageja on

esitanud vastuväite selle kohta, et kostja ei teavitanud hagejat puudusest mõistliku aja jooksul,

nõustub kohus hagejaga, et isegi kui jaatada, et kostja ei osanud puudusi ise otsida, siis hiljemalt

30.11.2020 ülevaatusel pidi kostja saama enda väidetud puudustest teadlikuks, kuna

inspektsiooni juures viibis ka kostja enda töötaja A S. Samuti leiab kohus, et see, et hageja pidi

kauba kättesaamisel kontrollima üksnes C-märgitust, ei vabasta kostjat kui ostjat ülevaatamise

kohustusest. See, et kostjal võis olla oma tellijaga selline kokkulepe, ei vabasta see kokkulepe

kostjat hagejaga õigussuhtes olles kauba ülevaatamise kohustusest VÕS § 219 lg 1 tähenduses.

Seega ei ole kohtu hinnangul millegagi õigustatud, et kostja teatas puudustest alles 23.07.2021

teates. Sellest tulenevalt leiab kohus, et isegi kui tõesti puudused esinesid, on kostja minetanud

õiguse tugineda lepingutingimuste mittevastavusele, sest ei teatanud puudustest mõistliku aja

jooksul.

18. Lisaks märgib kohus, et nõustudes hagejaga, ei vastanud kostja 23.07.2021 puudustest

teavitamise teade VÕS § 220 lg-s 2 sätestatud nõuetele, sest lepingule mittevastavust ei oldud

piisavalt täpselt kirjeldatud. Üksnes 70% värvikahjustustele viitamist ei saa lugeda täpsele

kirjeldusele vastavaks.

Kokkuvõtvalt, kohus asub seisukohale, et kuigi kohus ei tuvastanud hageja müüdud

teraselementide mittevastavust lepingule, siis isegi kui puudused esinesid, ei vastuta hageja

müüdud teraselementide puuduste eest, kuna kostja ei teatanud lepingutingimustele

mittevastavusest mõistliku aja jooksul.

Ostusumma tasumise kohustusest ja tasaarvestusest

19. VÕS 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepingu p-s 4.1

on pooled leppinud kokku, et klient maksab kokkulepitud hinna järgmiselt: pärast lepingu

sõlmimist teeb klient ettemakse 10% (16 655 EUR) kogu lepingujärgsest hinnast. Edasised

maksed tehakse 45 päeva pärast arve kuupäeva.

Kostjale edastati lepingus sätestatu kohaselt arved nr-tega MON20/0828 summas 74 955,40

eurot, MON20/1429 summas 11 238,70 eurot ja MON20/1497 summas 16 200,37 eurot. Kostja

tasus hagejale arve nr MON20/0828 alusel 17 015 eurot ja arvete MON20/1429 ja

MON20/1497 alusel makseid ei teinud. Seega jättis kostja hagejale arvete alusel maksmata

85 379,47 eurot.

Kuna eelnevalt ei leidnud tõendamist, et hageja müüdud teraselemendid ei vastanud lepingule,

oli kostjal kohustus täita ostetud teraselementide eest tasumise kohustus.

20. Kostja on 02.02.2022 vastuses märkinud, et tasaarvestab temale tekkiva kohustuse kogu

ulatuses hageja nõudega (I kd tlk 90pöördel p 2.10). 20.06.2022 menetlusdokumendis on kostja

teatanud, et on kandnud hageja puudulikult teostatud tööde parandamiseks 25 926,65 eurot (II

kd tlk 68), kuid kõikide puuduste kõrvaldamise eelduslikuks maksumuseks on kokku 119 600

eurot (I kd tlk 90 p 2.6, 92-101). Kuna kohus ei tuvastanud, et hageja müüdud teraselemendid

ei vastanud lepingutingimustele, ei ole hageja seotud kuludega, mida kostja kannab

parandustööde teostamisele. Veelgi enam, isegi kui puudused esinesid, on tunnistaja ütlustega

tõendatud, et kostja pidi puuduste ulatusest sõltumata käima kogu objekti üle, s.t teostama

parandustööd täies ulatuses. Kuivõrd kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millises ulatuses

vastutaks võimaliku puuduse esinemisel hageja teostatud parandustööde eest (hageja vastutus

piirneks üksnes hagejaga seotud puuduste kõrvaldamisele kuulunud osaga), ei saa ka

tasaarvestust teostada.

Viivis

21. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist. Lepingu artikli 4.4. kohaselt kohustus kostja hagejale maksetega

hilinemise korral tasuma viivist 0,02% võlgnevuse jäägist iga päeva eest, mil ta viivituses on

olnud alates sissenõutavusele järgnevast kuupäevast.

Arve nr MON20/0828 - hageja nõue muutus sissenõutavaks 11.09.2020. Kostja tasus kõnealuse

arvega kooskõlas tarnitud kauba eest osaliselt ehk 17 015 eurot, nõude jääk on 57 940,40 eurot.

Arve nr MON20/1429 - hageja nõue summas 11 238,70 muutus sissenõutavaks 24.01.2021.

Arve nr MON20/1497 - hageja nõue summas 16 200,37 eurot muutus sissenõutavaks

14.02.2021.

Tuginedes eeltoodule on põhjendatud rahuldada hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise

4 931,84 euro väljamõistmiseks.

22. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist päevamääraga 0.02% alates hagiavalduse

esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise kokku

4 931,84 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest päevamääras 0,02% kuni põhinõude

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas

hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg 2 ja 4 ning § 177 lg 1 p

2 järgi.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kädi Sacik-Korn

Kohtunik