Legislator Case Law & Legislation
1-09-20393/10 AI generated

1-09-20393/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-09-20393/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-09-20393/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2010. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-20393 Kohtunik Peet Teidearu Taotlus

Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusalusele D.D-le

kriminaalhoolduse ajaks määratud kohustuste kergendamiseks

Taotluse esitaja Tartu Vangla Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik Ave Kasenõmm

Kriminaalhooldusalune

D.D

(ik: xxx; elukoht: xxx

kriminaalhooldusele määratud Tartu Maakohtu 08.02.2010. a otsusega; kriminaalhoolduse kestus 08.02.2010-07.08.2011)

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 427 ja 432, kohtunik

määras:

Kergendada D.D-le Tartu Maakohtu 08.02.2010. a kohtuotsusega määratud kohustust tasuda M. H. -le kuriteoga tekitatud kahju 4700 krooni hüvitiseks iga kuu 15.

kuupäevaks vähemalt 500 krooni ja üheksandal kuul 700 krooni kuni tekitatud kahju täieliku hüvitamiseni.

Kohustada D.D tasuma M. H.-le kuriteoga tekitatud kahju 4700 krooni täies ulatuses katseaja lõpuks, s.o 07.08.2011. a.

Kohtumäärus edastada D.D, M. H.-le ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

2

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHJENDID Tartu Maakohtu 08.02.2010. a otsusega tunnistati D.D süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et vangistust ei pöörata

täitmisele, kui D.D 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane

toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt

määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab

kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppevõi töökoha vahetamiseks.

Kohtuotsusega mõisteti D.D-lt välja ka tsiviilhagi 4700 krooni M. H. kasuks ning D.D-le määratu KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustus M. H.-le kuriteoga tekitatud kahju

hüvitiseks iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt 500 krooni ja üheksandal kuul 700 krooni kuni tekitatud kahju täieliku hüvitamiseni.

25.10.2010. a saabus Tartu Maakohtusse Tartu Vangla Tartu linna talituse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on

D.D poolt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustuse rikkumine, kuna

süüdimõistetu ei ole tasunud igakuiselt nõutavat summat M. H.-le tekitatud kahju hüvituseks.

Erakorralise ettekande kohaselt on kriminaalhooldusealune täitnud kriminaalhoolduse

kontrollnõudeid korrektselt, katseaja rikkumisi ei ole esinenud ning kuni käesoleva aasta

juulikuuni täitis süüdimõistetu ka kahju hüvitamise kohustust, kuid juulikuus kaotas

kriminaalhooldusalune töökoha ja seetõttu ei ole saanud alates augustikuust kahju hüvitamise

kohustust täita. Ettekande kohaselt on D.D võtnud ennast Viljandimaa Töötukassas töötuna arvele, temale makstakse töötuskindlustushüvitist alates 18.10.2010.a kuni 14.07.2011. a ning samuti otsib ta aktiivselt uut töökohta. D.D soovib kannatanule kahjuhüvitist

edasi maksta ning esialgu plaanib seda teha töötuskindlustushüvitisest.

Kriminaalhooldusametniku sõnul on kahjusumma igakuise laekumise katkemist selgitatud ka

kannatanule. Kriminaalhooldusametnik ei pea põhjendatuks D.D-le täiendava

kohustuse määramist või katseaja pikendamist ning teeb ettepaneku anda hooldusalusele võimalus tasuda kahjusumma täies ulatuses katseaja lõpuks.

KarS § 75 lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada

süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi ning KrMS § 427 lg 1 kohaselt otsustab kohustuste kergendamise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Kohus leiab, et kriminaalhooldaja ettepanek D.D-le määratud kahju hüvitamise kohustuse kergendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest tuleneb, et D.D on täitnud temale katseajaks

määratud kontrollnõudeid korrektselt ning samuti täitis ta kuni augustikuuni korrektselt

kannatanule kahju hüvitamise kohustust. Alates augustikuust ei ole kriminaalhooldusalune

kohustust täitnud, kuna kaotas juulikuus töökoha ja seega muutus kohustuse täitmine

majandusliku olukorra tõttu raskendatuks. Samas aga on D.D ise huvitatud temale

määratud kohustuse täitmisest, otsib endale aktiivselt uut töökohta ning on võtnud ennast ka

Töötukassas ametlikult töötuna arvele, seega ei saa kohtu arvates D.D käitumist kohustuse igakuise täitmise katkestamisel lugeda pahataktlikuks.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et D.D-le katseajaks täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine ei oleks antud juhul otstarbekas, kuna kriminaalhoolduse eesmärke on võimalik tagada ka ilma nimetatud meetmete kasutusele võtmiseta. Kohus leiab, et

3 D.D-le määratud kannatanule kahju hüvitamise kohustust tuleb kergendada ja määrata temale selle asemel kohustus tasuda M. H.-le kuriteoga tekitatud kahju 4700 krooni täies ulatuses katseaja lõpuks, s.o 07.08.2011. a.

Peet Teidearu Kohtunik