1-09-20393/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated1-09-20393/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 1
Full text
1
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2010. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-20393 Kohtunik Peet Teidearu Taotlus
Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusalusele D.D-le
kriminaalhoolduse ajaks määratud kohustuste kergendamiseks
Taotluse esitaja Tartu Vangla Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik Ave Kasenõmm
Kriminaalhooldusalune
D.D
(ik: xxx; elukoht: xxx
kriminaalhooldusele määratud Tartu Maakohtu 08.02.2010. a otsusega; kriminaalhoolduse kestus 08.02.2010-07.08.2011)
RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 427 ja 432, kohtunik
määras:
Kergendada D.D-le Tartu Maakohtu 08.02.2010. a kohtuotsusega määratud kohustust tasuda M. H. -le kuriteoga tekitatud kahju 4700 krooni hüvitiseks iga kuu 15.
kuupäevaks vähemalt 500 krooni ja üheksandal kuul 700 krooni kuni tekitatud kahju täieliku hüvitamiseni.
Kohustada D.D tasuma M. H.-le kuriteoga tekitatud kahju 4700 krooni täies ulatuses katseaja lõpuks, s.o 07.08.2011. a.
Kohtumäärus edastada D.D, M. H.-le ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitusele.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule
2
kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHJENDID Tartu Maakohtu 08.02.2010. a otsusega tunnistati D.D süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et vangistust ei pöörata
täitmisele, kui D.D 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane
toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt
määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele
kriminaalhooldusosakonda; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab
kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppevõi töökoha vahetamiseks.
Kohtuotsusega mõisteti D.D-lt välja ka tsiviilhagi 4700 krooni M. H. kasuks ning D.D-le määratu KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustus M. H.-le kuriteoga tekitatud kahju
hüvitiseks iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt 500 krooni ja üheksandal kuul 700 krooni kuni tekitatud kahju täieliku hüvitamiseni.
25.10.2010. a saabus Tartu Maakohtusse Tartu Vangla Tartu linna talituse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on
D.D poolt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustuse rikkumine, kuna
süüdimõistetu ei ole tasunud igakuiselt nõutavat summat M. H.-le tekitatud kahju hüvituseks.
Erakorralise ettekande kohaselt on kriminaalhooldusealune täitnud kriminaalhoolduse
kontrollnõudeid korrektselt, katseaja rikkumisi ei ole esinenud ning kuni käesoleva aasta
juulikuuni täitis süüdimõistetu ka kahju hüvitamise kohustust, kuid juulikuus kaotas
kriminaalhooldusalune töökoha ja seetõttu ei ole saanud alates augustikuust kahju hüvitamise
kohustust täita. Ettekande kohaselt on D.D võtnud ennast Viljandimaa Töötukassas töötuna arvele, temale makstakse töötuskindlustushüvitist alates 18.10.2010.a kuni 14.07.2011. a ning samuti otsib ta aktiivselt uut töökohta. D.D soovib kannatanule kahjuhüvitist
edasi maksta ning esialgu plaanib seda teha töötuskindlustushüvitisest.
Kriminaalhooldusametniku sõnul on kahjusumma igakuise laekumise katkemist selgitatud ka
kannatanule. Kriminaalhooldusametnik ei pea põhjendatuks D.D-le täiendava
kohustuse määramist või katseaja pikendamist ning teeb ettepaneku anda hooldusalusele võimalus tasuda kahjusumma täies ulatuses katseaja lõpuks.
KarS § 75 lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada
süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi ning KrMS § 427 lg 1 kohaselt otsustab kohustuste kergendamise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
Kohus leiab, et kriminaalhooldaja ettepanek D.D-le määratud kahju hüvitamise kohustuse kergendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Kriminaalhooldusametniku ettekandest tuleneb, et D.D on täitnud temale katseajaks
määratud kontrollnõudeid korrektselt ning samuti täitis ta kuni augustikuuni korrektselt
kannatanule kahju hüvitamise kohustust. Alates augustikuust ei ole kriminaalhooldusalune
kohustust täitnud, kuna kaotas juulikuus töökoha ja seega muutus kohustuse täitmine
majandusliku olukorra tõttu raskendatuks. Samas aga on D.D ise huvitatud temale
määratud kohustuse täitmisest, otsib endale aktiivselt uut töökohta ning on võtnud ennast ka
Töötukassas ametlikult töötuna arvele, seega ei saa kohtu arvates D.D käitumist kohustuse igakuise täitmise katkestamisel lugeda pahataktlikuks.
Arvestades eeltoodut leiab kohus, et D.D-le katseajaks täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine ei oleks antud juhul otstarbekas, kuna kriminaalhoolduse eesmärke on võimalik tagada ka ilma nimetatud meetmete kasutusele võtmiseta. Kohus leiab, et
3 D.D-le määratud kannatanule kahju hüvitamise kohustust tuleb kergendada ja määrata temale selle asemel kohustus tasuda M. H.-le kuriteoga tekitatud kahju 4700 krooni täies ulatuses katseaja lõpuks, s.o 07.08.2011. a.
Peet Teidearu Kohtunik